Tere patsiendid, sõbrad, kolleegid ja ametnikud.
2015-2018 aastatel olin arstina osaline eakatele autojuhtidele suunatud koolitustes, koostöös Maanteeametiga. Koolitusi toimus üle eesti, kuulu järgi toimuvad need ka praegu. Minupoolne sõnum oli- vanus ei ole vastunäidustus autojuhtimisel, küll aga on rida haiguseid, millega autojuhtimine ei ole ohutu. Vastuvõtul teostatud tervisekontroll on piiratud ja olulised probleemid ei pruugi selguda. Koolitusmaterjalide koostamisel võtsin aluseks USA materjali, peamise osa leidsin sellelt kodulehelt: www.seniordriving.aaa.com.
Tegin mahuka ettekande, lisasin näiteid meie kogemustest. Leidsin ka hea testi, mida püüan soovitada meie eakatele autojuhtidele.
Hiljuti leidsin ühe koolituse videosalvestuse, monteerisin sellest 1,5 tunnise youtube videoloengu koos ettekande slaididega. Koolitused olid üsna menukad, Maanteeamet oli rahul, kuid see jõudis u 5%-ni neist, kes seda vajasid. Julgen seda linki jagada FB kaudu. Ehk saame muuta maailma tervemaks, rõõmsamaks ja ohutumaks.
Videoloeng avaneb siit, seda võiks vaadata järk-järgult, teemade kaupa: https://www.youtube.com/watch?v=mtbL7JsNDc0...
Allpool lisan teksti, mille koostasin eakate autojuhtide infomaterjali. Siia klikates avaneb eaka autojuhi tervisetest, juhend selle tegemiseks-tõlgendamiseks on järgneva teksti lõpus. Usun, et seda testi peaks laiemalt kasutama, see toob välja mõndagi sellist, mis ei selgu tavatervisekontrolli käigus.

Head lähenevat meie vabariigi aastapäeva !

Madis Veskimägi

EAKAS AUTOJUHT. KUIDAS SUURENDADA TURVALIST LIIKLEMIST ? !

Oleme teel kaasaegse, demokraatliku ühiskonna suunas, kus arvestatakse kõige erinevamate inimeste soovide ja vajadustega. Kõigil on õigus elada ja olla õnnelik. Seda niikaua, kui ei ohustata kuidagimoodi teisi ja iseennast. See ilus juhtmõte kehtib ka liikluses. Meie teedel liiklevad algajad , uljad noored, kogenud ja ettevaatlikumad, aeglase sõidustiiliga eakad autojuhid. Kaasliiklejatena peame mõistma ja arvestama teisi liiklejaid, mitte oma sõidustiili, tulede vilgutamise või sõrmenäitamisega kuidagimoodi teist halvustama. Noorest uljast autojuhist saab aastakümnete möödudes kogenum ja hiljem eakas autojuht. Siis mõistetakse, et noorusea võib-olla põlastav suhtumine eakamatesse kaasliiklejatesse või “kirikulistesse” oli piinlik ja kohatu.
Autost on saanud tarbeese, seda eriti maapiirkondades. Auto annab vabaduse- ühelt poolt elada rahulikku ja turvalist elu külas või metsatalus, teisalt aga osa saada kõigest mida ühiskond pakub- arstiabi, kultuur, reisimine, eneseharimine ja teostus, lähedaste külastamine, ning “šoppamine”. Kui kõik see võtta ära ainult seetõttu, et autojuhil on aastaid 65 või 75 on tagajärjeks uued probleemid. Eemaletõrjutus, kõrvalise abi vajadus ja tüliksolemise tunne, depressioon, millele järgneb kiirem isiksuse vaimne ja kehaline hääbumine. Vanus iseenesest ei saa olla autojuhtimise lõpetamise põhjus, vaid selleks on konkreetsed haigused ja nendega kaasnevad muutused, seda ennekõike nägemises ja tähelepanus. Arutlegem koos- millised on sagedasemad haigused ja miks ei tohiks nende korral autot juhtida, millal oleks mõistlikum autojuhtimine lõpetada, mida teha, et autojuhtimine vanemas eas oleks võimalikult turvaline autojuhile endale ja kaasliiklejatele.
EAKA AUTOJUHI TERVIS JA HAIGUSED
Vananemisega kaasneb rida normaalseid ja tavapäraseid muutusi kogu keha talitluses. Nägemise ja kuulmise halvenemine, liigeste ja lülisamba painduvuse langus, alanenud reaktsioonikiirus. Nende muutustega peab arvestama ja valima aeglasema ning ettevaatlikuma sõidustiili ja kõik on hästi. Vanemas eas suureneb krooniliste haiguste võimalus, kasutatakse ka mitmeid ravimeid. Kõik see võib mõjutada turvalist autojuhtimist, halvendades tähelepanu, reaktsioonikiirust ja koordinatsiooni.
SILMAHAIGUSED. Hea nägemine on kahtlemata ohutu autojuhtimise aluseks. Igal elukümnendil on oma sagedasemad nägemist mõjutavad normaalsed muutused ja haigused. Nägemine võib halveneda aeglaselt ja “märkamatult”.
Vanadusnägemine e. presbüoopia. See on normaalne nägemise muutus, mis ei alga sugugi vanas eas, vaid eelnevalt normaalse nägemisega inimestel 40-50 vanuses. Seisundi kutsub esile silmaläätse alanenud elastsus, mistõttu kannatab lähemalseisvate objektide teravalt nägemise võime. Igapäevaelus kannatab ennekõike lugemine- käed jäävad justkui lühikeseks. Autojuhtimisel on ka lähedale vaatamine oluline, eeskätt armatuurlaua näidikute jälgimisel. Kui 65 a vanune juht uurib silmi pingutades näiteks 50 cm kaugusel olevat kütusenäidikut, siis kindlasti kannatab samal ajal muu liiklusolukorra jälgimine. Lahendus on sobivate prillide leidmine ja teadlik tähelepanu suunamine ennekõike liiklusele.
Kollatähni taandareng. See on maailmas sagedasem pöördumatu nägemise kahjustuse põhjus. Haiguse tekke aluseks on silmapõhjas paikneva teravat nägemist tajuva osa, kollatähni kahjustus Ohustatud on enamasti üle 50 a vanused, 65-75 aastastel esineb seda haigust u 10%, üle 75 a vanustel aga u. 30% ehk igal kolmandal. Esmaseks vaevuseks võib olla nägemise uduseks muutumine nii lähedale, kui kaugele vaadates, kusjuures prillid ei muuda asja paremaks. Ühe silmaga vaadates võivad sirged jooned muutuda laineliseks, eriti häiritud on nägemine vaatevälja keskel, see osa kuhu pilk suunatakse on keskosas udune. Loomulikult takistab see ohutut autojuhtimist. Haigust diagnoosib ja ravib silmaarst, tema otsusest sõltub edasine autojuhtimine.
Hall ja rohekae. Vanemas eas sagedased nägemist oluliselt kahjustavad silmahaigused. Hallkae haige näeb ümbritsevat hägusalt või “läbi pilvede”, värvide sära kaob, valgus võib tunduda kohati ere, kergesti võib tekkida pimestumine, Hallkaed on võimalik kirurgiliselt ravida, tõsisemat haigust, rohekaed enamasti aga mitte. Rohekae haige tajutav pilt hakkab äärtest kokku tõmbuma, nagu vaataks läbi toru. Haigus võib lõppeda täieliku pimedusega. Tavalisel nägemiskontrollil ei pruugigi seda rasket haigust avastada, sest kontrollitakse sageli ainult nägemisteravust vaatevälja keskel. Haigus võib areneda ühes silmas aga aastaid märkamatult, loomulikult võib tekkida liiklusohtlik olukord kui autojuht ei näe kõrval toimuvat.
TEISED HAIGUSED MIS VÕIVAD OLULISELT MÕJUTADA TURVALIST AUTOJUHTIMIST
Une lämbustõbi. Haigusele on iseloomulik uneajal tekkivad lühiaegsed hingamis-seiskused. Haige neid ise tavaliselt tähele ei pane, küll aga on need üsna ebameeldivad kuulata läheduses viibijatele. Nii võib öö jooksul esineda mitukümmend või isegi veelgi enam lühiajalist lämbushoogu, hingamine katkeb keele ja pehme suulae vajumise tõttu, järgneb läkastamine ja taastub normaalne hingamine. On selge, et peaaju hapnikupuuduse tõttu ei puhata korralikult välja ja kogu järgneva päeva tuntakse end uniselt ja oht on lühiajalisteks tukastamiseks kõikvõimalikes olukordades, kahjuks ka autoroolis. Une lämbustõve riskifaktor on liigne kehakaal, rasva ladestumine kaela piirkonda ja anatoomiliselt lühike ja jäme kael, selle ümbermõõt on naistel üle 41 ja meestel üle 43 cm. Haigete vöömõõt on meestel sageli üle 100 ja naistel üle 90 cm. Une lämbustõve diagnoosimisel on palju abi lähedase kirjeldusest, päevase unisuse hindamiseks on välja töötatud küsimustik, täpsemalt Epworthi unisuse skaala. Punktisumma >10 on viide liiklusohule, ohutu sõidu jätkamiseks on vajalikud uneuuringud ja vajadusel ravi.
KUI TÕENÄOLINE ON, ET VÕITE TUKASTADA
0- mitte kunagi; 1-harva; 2-pigem sageli; 3- peaaegu alati
KÜSIMUS TEIE PUNKTID
Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui loete istudes ?
Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui vaatate televiisorit ?
Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui istute mõnes rahvarohkes kohas, näiteks koosolekul, teatris ?
Kui tõenäoline on, et võite tukastada reisi ajal autos või bussis, mis ei ole peatunud 1 tunni jooksul ?
Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui lihtsalt istute, et puhata ?
Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui istute ja kõnelete kellegagi ?
Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui jääte istuma pärast alkoholita lõunasööki ?
Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui olete autoroolis ja kui auto on peatunud mõneks minutiks ( ristmikul jm) ?
KOKKU
Rahutute jalgade sündroom. Seisundile on iseloomulik jalgade valu ja ebamugavuse tekkimine ööune ajal. Vaevus leevendub ajutiselt jalgade asendi muutmisel. Kõik see häirib ööund ja tulemuseks on päevane unisus ja ka oht autojuhtimisel. Igapäevaelus esineb seda seisundit väga sageli, üle 65 a vanustel isegi 50% elanikest, kuid sellest vaadatakse sageli mööda. Arst ei tea küsida ja haige ei söenda rääkida.
Südame rütmihäired. Neid on mitmesuguseid, kuid autojuhtimist ohustab rütmihäire, kus südametegevus aeglustub korraks 30-40 löögini minutis või tekib 1-3 sekundit vältav paus. Selline haige kaotab paariks sekundiks teadvuse, roolitaga on see aga piisav aeg, et järgneks õnnetus.
Suhkruhaigus. Veresuhkru kõikumisega nii tõusu või languse suunas võib kaasneda erinevad enesetunde muutused. Olukord, kus suhkruhaige on võtnud ravimid või süstinud insuliini, kuid ei ole mingil põhjusel söönud või on eksitud ravimite annustamisega võib järgneda veresuhkru kiire langus. Esmasteks tunnusteks on südamepekslus, rahutus, hirm, nõrkus, unisus või isegi teadvuskadu. Loomulikult ohustab see kõik turvalist autojuhtimist.
Närvisüsteemihaigused. Insuldijärgne seisund, Parkinsonihaigus, peaaju vereringehäired mõjutavad otseselt tähelepanu ja reaktsioonikiirust, seega ohustavad ka turvalist autojuhtimist.
Lülisamba ja liigeshaigused. Valulik ja ja kange kael või nimmepiirkond, õlavalu ja jäikus näivad eelkirjeldatud haigustega süütud, kuid liikluses see nii ei ole. Ümberreastumisel või tagurdamisel on ju vaja vaadata tagasi, aga kui kael valu tõttu lihtsalt ei keera piisavalt pole võimalik tagada järgneva manöövri ohutust.
Meeleoluhäired. Suurenenud ärevus, kerge vihastamine, ootamatud reaktsioonid mingile välimisele või sisemisele aistingule on ülimalt liiklusohtlikud mitte ainult eakamatele vaid ka noorematele autojuhtidele.
RAVIMID JA LIIKLUS
2/3 üle 65a juhtidest kasutab üht või mitut ravimit, osa määratakse arstide poolt, osa ostab patsient käsimüügist või annab hoolitsev lähedane. Patsient loodab, et arst teab mida määrab. Jah, kuid arsti eesmärk on haiguse ravi, vaevuste leevendus, elu pikendamine. Sellekõrval mõtlemine liiklusohtlikkusele jääb tahaplaanile, loodetakse, et haige ise teab ja uurib. Sageli juhtub, et ravimeid määrab mitu arsti ja ei teata, mida juba tarvitatakse. On üsna sage, et patsient tarvitab 5-10 erinevat ravimit ja nende koos ning kõrvaltoimed on raskesti ennustatav. Liiklusohtu kujutavad järgmised ravimite kõrvaltoimed: unisus, reaktsioonikiiruse langus, tähelepanu alanemine, koordinatsiooni ja tasakaaluhäired, lihaskrambid ja valud, ülemäärane lõbusus. Eriti liiklusohtlikud ravimrühmad on: rahustid, uinutid, tugevatoimelised valuvaigistid, mõned köha ja nohuravimid, allergiaravimid. Liiklusohtlikus suureneb kordades nende koostarvitamisel alkoholiga !!! Isegi igapäevased vererõhuravimid, valuvaigistid, nohu ja köharavimid võivad omada liiklusohtlikke kõrvaltoimeid. Alati on mõistlik nõu pidada arsti või apteekriga, võimalusel on abiks ravimite liiklusohtlike kõrval- ja koostoimete andmekogu internetis aadressil http://www.roadwiserx.com/
KUIDAS SUURENDADA TURVALIST AUTOJUHTIMIST VANEMAS EAS
Istu autorooli puhanuna, hea enesetundega, väldi liigtühja või täiskõhtu
Väldi juhtimise ajal jutuajamist, raadiokuulamist või mobiiltelefoni kasutamist
Kui oled tarvitanud ravimeid, uuri nende liiklusohtlikke kõrval- ja koostoimeid.
Pea oma arstiga regulaarselt nõu haiguste suhtes, mis võivad ohustada turvalist autojuhtimist, leidke võimalused parimaks raviks
Planeeri sõitu valgele ajale, vältima peab sõitu õhtul ja öösel
Proovi kontrastsust suurendavat ja valgushelke vähendavaid prille, nendest võib olla palju abi
Vältida tuleks tipptunde liikluses, keeruka liikluskorraldusega piirkondi. Vasakpöörde asemel võib olla ohutum 3 pööret paremale ja otsesõit
Vältima peaks pikki, mitmenädalaseid kuni mitmekuiseid pause autojuhtimisel. Omandatud sõiduvilumused ja asjalikkus on kiired kaduma, ilmneda võib ka auto tehnilised probleemid. Mõistlikum on teha iga nädal 2-3 lühemat sõitu
Pikemal sõidul peata regulaarselt auto ohutus kohas, välju sõidukist ja tee mõned venitusharjutused. Kui oled unine katsu veidi tukastada. või veidi reipalt kõndida
Hoidu ärritustest, õpi juhtima oma emotsioone. Ära vasta hulljulgusele või lausrumalusele samaga.
◦ Las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi
◦ Hinga 10 x sügavalt sisse ja välja, hinda rahulikult olukorda- kohe aitab !
Kutsu keegi sõidule kaasa ja palu ausalt hinnata sõiduvõtteid ja toimetulekut. Võimalusel võta kogenud sõiduõpetajalt õppesõidu tunde, liikluses toimuvad pidevalt muudatused, kuula tema soovitusi
Võimalusel soeta automaatkäigukastiga auto, nii jääb rohkem tähelepanu liiklusele
Kasuta lubatud abivahendeid turvaliseks autojuhtimiseks- pehme, hästihaaratav roolikate, panoraamtahavaatepeeglid, alarm pidevjoone ületamisel, tulede ja “kojameeste” automaatika jm.
MILLAL LÕPETADA AUTOJUHTIMINE
Ühest vastust on raske anda. Mõistlik on avameelne vestlus oma raviarstide ja lähedastega, haiguste ja kasutatavate ravimite hindamine liiklusohu suhtes. Ühel arstil on raske keelata autojuhtimist, on juhtunud, et patsient leiab teise ja “parema” arsti kes lubab seda teha. Eaka autojuhi riski hindamiseks on USA liiklusohutuse fondi poolt välja töötatud vastav test, www.seniordriving.aaa.com. Ettevaatust juhul kui skoor on 16-34, autojuhtimine tuleb lõpetada kui skoor on üle 35.