ESILEHELE
Tavaliselt pöördub vastuvõtule mõne tervisemurega või sooviga saada mõni tõend. Kuid vastuvõtule võib pöörduda patsient tervisekontrolliks. Ausalt öelda, see rõõmustab meid väga, sest varakult avastatud terviseprobleem on paremini ravitav. Oleme koostanud pikema ankeedi parema ülevaate saamiseks patsiendist, vt allpool. Vastuvõtul teostame üldläbivaatuse ja põhjendatud terviseuuringud: analüüsid, erinevad koormusuuringud ja organite talitlust hindavad uuringud. Nõustame läbi viima põhjendatud sõeluuringuid rinna-, emakakaela-, jämesoolevähi avastamiseks.
PATSIENDI ESMASE PÖÖRDUMISE TERVISEKÜSIMUSTIK. VÕIMALUSEL TEHKE SELLEST COPY-PASTE OMA E KIRJA PROGRAMMI, SÜVENEGE JA TÄITKE VÕIMALIKULT PÕHJALIKULT NING SAATKE: terkes@hot.ee.
PALUN KIRJELDAGE OMA HINNANGUL PEAMISEID TERVISEPROBLEEME KÄESOLEVAL AJAL:
PALUN KIRJELDAGE HAIGUSEID JA SURMAPÕHJUSEID SUGUVÕSAS. VÄGA OLULINE ON SELGITADA SÜDAME-VERESOONKONNAHAIGUSTE, KASVAJATE JA TÕSISTE PSÜÜHHIKAHÄIRETE ESINEMINE MEESTEL VANUSES ALLA 50 a JA NAISTEL VANUSES ALLA 60 a.
ISA:
EMA:
ÕED-VENNAD:
ISAPOOLNE VANAISA:
ISAPOOLNE VANAEMA:
EMAPOOLNE VANAISA:
EMAPOOLNE VANAEMA:
TEISTE LÄHISUGULASTE OLULISED TERVISEPROBLEEMID:
TEIE LAPSEEAS DIAGNOOSITUD OLULISED HAIGUSED JA VIGASTUSED:
TEIL DIAGNOOSITUD KROONILISED HAIGUSED EHK HAIGUSED MIDA EI OLE VÕIMALIK VÄLJA RAVIDA:
PALUN KIRJELDAGE OMA HARIDUSTEED JA OMANDATUD HARIDUST JA KUTSEHARIDUST:
TEIE TERVISERISKID
ALKOHOLI TARVITAMINE, PALUN KIRJUTAGE KESKMISELT NÄDALA JOOKSUL TARVITATUD ALKOHOLI KOGUS ALKOHOLIÜHIKUTES: . 1 alkoholiühik: Kange alkohol, 40% 32 ml; vein 12% 100 ml; õlu 250 ml 5%.
SUITSETAMINE: KUI JAH, SIIS PALUN MÄRKIGE KESKMISELT MITU PAKKI PÄEVAS JA MITU AASTAT.
NARKOAINETE TARVITAMINE:
SÕIT LAHTISE TURVAVÖÖGA:
MOBIILTELEFONI KASUTAMINE KUI JUHITE SÕIDUKIT:
EKSTREEMSPORDIGA TEGELEMINE, KUI JAH, PALUN KIRJELDAGE:
MÕNI MUU TEGEVUS, MIS VÕIB OHUSTADA TEIE TERVIST:
KÜSIMUSED ORGANSÜSTEEMIDE VAEVUSTEST. KUI VAEVUSED PUUDUVAD, SIIS KIRJUTAGE „VAEVUSED PUUDUVAD“. KUI ON MINGI VAEVUS, SIIS PALUN KIRJELDAGE SEDA.
NÄGEMINE:
KUULMINE:
MAITSMINE:
HAISTMINE:
HINGAMISELUNDID. KAS ON ESINENUD VILISTAVAT HINGAMIST:
KAS ON ESINENUD PIKAAJALIST KÖHA:
KAS ON ESINENUD ÕHUPUUDUSHOOGUSID:
MUUD VAEVUSED HINGAMISTEEDE JA KOPSUDEGA:
SÜDAME-VERESOONKONNA VAEVUSED. KAS ON ESINENUD KOORMUSPUHUST PIGISTAVAT VALU RINNAKU TAGA, MIS VÕIB KIIRGUDA VASAKUSSE ÕLGA JA KÄTTE:
SÜDAME RÜTMIHÄIRED:
KÕRGENENUD VEREÕHK:
EBASELGE VÄSIMUS:
EBASELGE ÕHUPUUDUS JA KIIREM VÄSIMINE KOORMUSEL:
NÄRVISÜSTEEMI HÄIRED. KAS ON ESINENUD PIKEMAAEGSET SELETAMATUT PEAVALU: KUI JAH, PALUN KIRJELDAGE:
KAS ON ESINENUD KRAMPE JA TEADVUSKAOTUST:
KAS ON ESINENUD KAHELINÄGEMIST:
KAS ON ESINENUD EBASELGEID JA MURET TEKITAVAID TASAKAALUHÄIREID:
KAS ON ESINENUD LIHASNÕRKUST:
PSÜÜHHIKA. KAS ON ESINENUD PÜSIVAT MEELEOLU ALANEMIST ÜLE 2-3 NÄDALA:
KAS ON ESINENUD ÜLE 2 NÄDALA KESTNUD MEELETUT ENERGIATULVA, KIIRUSTAMIST, RABELEMIST:
KAS ON ESINENUD MEELEPETTEID, KUULETE VÕI NÄETE ASJU MIDA TEGELIKULT EI OLE:
KAS ON ESINENUD SÜVNENEVAID MÄLUHÄIREID JA ÕPITUD TEGEVUSTE UNUSTAMIST: KUI JAH, SIIS PALUN KIRJELDAGE:
NAHA JA NAHAALUSKOE SEISUND. KAS TEIE NAHK TUNDUB TERVE:
KAS ON ESINENUD NAHAL EBASELGET LÖÖVET: KUI JAH, PALUN KIRJELDAGE:
KAS OLETE TUNDNUD NAHA ALL MINGEID TIHKEMAID SÕLMI, SAGEDAMINI LÕUA-, KAENLA ALL VÕI KUBEMES. KUI JAH, PALUN KIRJELDAGE
KAS ON NAHALE TEKKINUD SUURENEV MOODUSTIS:
KAS OLETE MÄRGANUD MÕNE SÜNNIMÄRGI VÄRVI MUUTUST VÕI KUJU VÕI ÜMBERMÕÕDU MUUTUST: KUI JAH, SIIS PALUN KIRJELDAGE:
SEEDEELUNDID, KÕHUVAEVUSED.
KUIDAS HINDATE HAMMASTE SEISUNDIT: VAJADUSEL KIRJELDAGE PROBLEEME:
KAS ON ESINENUD ÜLE 2 NÄDALA KESTNUD SÖÖGIISU LANGUS:
KAS ON ESINENUD ÜLE 2 NÄDALA KESTNUD SÖÖGIISU OLULIST TÕUSU:
KÕRVETISED, HAPUKA VEDELIKU SATTUMINE MAOST SÖÖGITORRU: KUI JAH, SIIS KUI SAGELI SEDA ESINEB:
SELETAMATU KÕHUVALU: KUI JAH, SIIS PALUN KIRJELDAGE:
SELETAMATU KÕHUKINNISUSE TEKE:
SELETAMATU KÕHULAHTISUSE TEKE:
VÄLJAHEITE VÄRVUS:
NEERUD, KUSETEED. KAS ON ESINENUD KEHAASENDIST JA LIIKUMISEST SÕLTUMATUT TUGEVAT VALU SELJAS, KIIRGUMISEGA ALAKÕHTU:
KAS ON ESINENUD SELJAVALU KOOS PALAVIKU JA URINEERIMISHÄIREGA:
KAS OLETE MÄRGANUD SUGUELUNDIST TAVATUT ERITIST:
KIRJELDAGE URIINI VÄRVUST:
SUGUELUNDITE TALITLUS. KAS ON ESINENUD MIDAGI, MIS TEID HÄIRIB: KUI JAH, SIIS PALUN KIRJELDAGE:
SUGUELU. KAS ESINEB MIDAGI, MIS TEID HÄIRIB SUGUELUS:
KAS ON TEIL SOOVITUD ARV LAPSI:
LIIGESVAEVUSED. KAS ON TEIL ESINENUD MÕNE LIIGESE SELETAMATUT TURSET, JÄIKUST JA VALU: KUI JAH, SIIS PALUN KIRJELDAGE:
VEEL MÕNED KÜSIMUSED.
KAS ON ESINENUD PIKEMAT AEGA SELETAMATUT VÄSIMUST:
SELETAMATU KEHAKAALU LANGUS:
KAS ON ESINENUD SELETAMATUT PALAVIKKU ÜLE 1 NÄDALA:
KAS ON ESINENUD SELETAMATUT HIGISTAMIST:
KAS ON ESINENUD ÜLE 1 NÄDALA KESTNUD TÕSISEID UNEHÄIREID:
KAS LÄHEDASED ON KIRJELDANUD TEIE ÜLEMÄÄRAST NORSKAMIST:
KAS LÄHEDASED ON KIRJELDANUD TEIE UNEAEGSEID HINGAMISSEISAKUID:
KIRJELDAGE TERVISEPROBLEEME, MIDA EI OLE EELNEVALT KIRJELDATUD:
KUTSETEGEVUS. PALUN KIRJELDAGE OMA PEAMIST TEGEVUSALA:
TÖÖL ESINEVAD RISKIFAKTORID ( MÜRA, SUNDASENDIS TÖÖ, TUGEV EMOTSIONAALNE STRESS, KÜLM, NIISKUS, KEMIKAALID, ELEKTOMAGNETKIIRGUS JM):
TUNNUSTATUD KÜSIMUSTIKUD
ALKOHOLI TARBIMINE
1. KUI SAGELI TARVITATE ALKOHOOLSEID JOOKE
0: Üldse mitte või väga harva
1: Vähem kui kord kuus
2: Igakuiselt
3: Iganädalaselt
4: Igapäevaselt või enamikel nädalapäevadel
2. MITU DRINKI TARVITATE TAVALISEL JOOMISKORRAL ( 1 drink e 1 alkoholiühik. 1 alkoholiühik: sisaldub järgmistes alkohoolsetes jookides: Kange alkohol, 40% 32 ml; vein 12% 100 ml; õlu 250 ml 5%.)
0: 1-2
1: 3-4
2: 5-6
3: 7-9
4: 10 või enam
3. KUI SAGELI TARVITATE 6 VÕI ENAM DRINKI JOOMISKORRAL
0: Üldse mitte
1: Vähem kui kord kuus
2: Igakuiselt
3: Iganädalaselt
4: Iga päev või peaaegu iga päev
?
EMOTSIONAALSE ENESETUNDE KÜSIMUSTIK
Lugege tähelepanelikult läbi alltoodud loetelu probleemidest ja vaevustest, mis võivad inimestel mõnikord esineda. Kirjutage vaevuse taha number, mis seda kõige täpsemini kirjeldab viimase 1 kuu vältel.
0- Üldse mitte. 1- Harva. 2 -Mõnikord. 3 -Sageli. 4 -Pidevalt
1. Kurvameelsus
2. Huvi kadumine
3. Alaväärsustunne
4. Enesesüüdistused
5. Korduvad surma- või enesetapumõtted
6. Üksildustunne
7. Lootusetus tuleviku suhtes
8. Võimetus rõõmu tunda
9. Kiire ärritumine või vihastamine
10. Ärevuse või hirmutunne
11. Pingetunne või võimetus lõdvestuda
12. Liigne muretsemine paljude asjade pärast
13. Rahutus või kärsitus, nii et ei suuda paigal püsida
14. Kergesti ehmumine
15.Äkilised paanikahood, mille ajal esineb südamekloppimine, õhupuudus, minestamistunne vms kehalised nähud
16. Kartus viibida üksi kodust eemal
17. Hirmutunne avalikes kohtades või tänavatel
18. Kartus minestada rahva hulgas
19. Kartus sõita bussi, trammi, rongi või autoga
20. Hirm olla tähelepanu keskpunktis
21. Hirm suhtlemisel võõraste inimestega
22. Loidus- või väsimustunne
23. Vähenenud tähelepanu ja keskendumisvõime
24. Puhkamine ei taasta jõudu
25. Kiire väsimine
26. Uinumisraskused
27. Rahutu või katkendlik uni
28. Liigvarajane ärkamine
KUI SUITSETATE, PALUN TÄITKE JÄRGNEV TEST:
FAGERSTRÖMI TEST
Palun vasta ausalt 6 küsimusele kolme punkti süsteemis. Liites kokku vastuste punktid, saad teada enda sõltuvuse astet nikotiinist.
1) Millal süütad pärast hommikust ärkamist oma esimese sigareti
• esimese 5 min jooksul 3 p
• 6-30 min jooksul 2 p
• 31-60 min jooksul 1 p
• rohkem kui 1 tunni möödudes 0 p
2) Kas Sulle valmistab raskust mitte suitsetada kohtades, kus see on keelatud?
• jah 1 p
• ei 0 p
3) Milline kõigist päeva jooksul suitsetatud sigarettidest on kõige meeldivam?
• esimene peale hommikust ärkamist 1 p
• milline tahes 0 p
4) Mitu sigaretti suitsetad ööpäevas?
• 31 või rohkem 3 p
• 21-30 2 p
• 11-20 1 p
• 10 või vähem 0 p
5) Kas suitsetad päeva esimesel poolel enam kui teisel poolel?
• jah 1 p
• ei 0 p
6) Kas suitsetad ka siis, kui pead haigena olema enamiku päevast voodis?
• jah 1 p
• ei 0 p
Sinu sõltuvus nikotiinist on:
0-3 punkti - väike
4-5 punkti - mõõdukas
6-7 punkti - suur
8-10 punkti - väga suur
SUUR AITÄH. NENDEST VASTUSTEST ON PALJU ABI TEIE TERVISE TERVIKLIKUL HINDAMISEL.
MADIS VESKIMÄGI
Tavaliselt pöördub vastuvõtule mõne tervisemurega või sooviga saada mõni tõend. Kuid vastuvõtule võib pöörduda patsient tervisekontrolliks. Ausalt öelda, see rõõmustab meid väga, sest varakult avastatud terviseprobleem on paremini ravitav. Oleme koostanud pikema ankeedi parema ülevaate saamiseks patsiendist, vt allpool. Vastuvõtul teostame üldläbivaatuse ja põhjendatud terviseuuringud: analüüsid, erinevad koormusuuringud ja organite talitlust hindavad uuringud. Nõustame läbi viima põhjendatud sõeluuringuid rinna-, emakakaela-, jämesoolevähi avastamiseks.
PATSIENDI ESMASE PÖÖRDUMISE TERVISEKÜSIMUSTIK. VÕIMALUSEL TEHKE SELLEST COPY-PASTE OMA E KIRJA PROGRAMMI, SÜVENEGE JA TÄITKE VÕIMALIKULT PÕHJALIKULT NING SAATKE: terkes@hot.ee.
PALUN KIRJELDAGE OMA HINNANGUL PEAMISEID TERVISEPROBLEEME KÄESOLEVAL AJAL:
PALUN KIRJELDAGE HAIGUSEID JA SURMAPÕHJUSEID SUGUVÕSAS. VÄGA OLULINE ON SELGITADA SÜDAME-VERESOONKONNAHAIGUSTE, KASVAJATE JA TÕSISTE PSÜÜHHIKAHÄIRETE ESINEMINE MEESTEL VANUSES ALLA 50 a JA NAISTEL VANUSES ALLA 60 a.
ISA:
EMA:
ÕED-VENNAD:
ISAPOOLNE VANAISA:
ISAPOOLNE VANAEMA:
EMAPOOLNE VANAISA:
EMAPOOLNE VANAEMA:
TEISTE LÄHISUGULASTE OLULISED TERVISEPROBLEEMID:
TEIE LAPSEEAS DIAGNOOSITUD OLULISED HAIGUSED JA VIGASTUSED:
TEIL DIAGNOOSITUD KROONILISED HAIGUSED EHK HAIGUSED MIDA EI OLE VÕIMALIK VÄLJA RAVIDA:
PALUN KIRJELDAGE OMA HARIDUSTEED JA OMANDATUD HARIDUST JA KUTSEHARIDUST:
TEIE TERVISERISKID
ALKOHOLI TARVITAMINE, PALUN KIRJUTAGE KESKMISELT NÄDALA JOOKSUL TARVITATUD ALKOHOLI KOGUS ALKOHOLIÜHIKUTES: . 1 alkoholiühik: Kange alkohol, 40% 32 ml; vein 12% 100 ml; õlu 250 ml 5%.
SUITSETAMINE: KUI JAH, SIIS PALUN MÄRKIGE KESKMISELT MITU PAKKI PÄEVAS JA MITU AASTAT.
NARKOAINETE TARVITAMINE:
SÕIT LAHTISE TURVAVÖÖGA:
MOBIILTELEFONI KASUTAMINE KUI JUHITE SÕIDUKIT:
EKSTREEMSPORDIGA TEGELEMINE, KUI JAH, PALUN KIRJELDAGE:
MÕNI MUU TEGEVUS, MIS VÕIB OHUSTADA TEIE TERVIST:
KÜSIMUSED ORGANSÜSTEEMIDE VAEVUSTEST. KUI VAEVUSED PUUDUVAD, SIIS KIRJUTAGE „VAEVUSED PUUDUVAD“. KUI ON MINGI VAEVUS, SIIS PALUN KIRJELDAGE SEDA.
NÄGEMINE:
KUULMINE:
MAITSMINE:
HAISTMINE:
HINGAMISELUNDID. KAS ON ESINENUD VILISTAVAT HINGAMIST:
KAS ON ESINENUD PIKAAJALIST KÖHA:
KAS ON ESINENUD ÕHUPUUDUSHOOGUSID:
MUUD VAEVUSED HINGAMISTEEDE JA KOPSUDEGA:
SÜDAME-VERESOONKONNA VAEVUSED. KAS ON ESINENUD KOORMUSPUHUST PIGISTAVAT VALU RINNAKU TAGA, MIS VÕIB KIIRGUDA VASAKUSSE ÕLGA JA KÄTTE:
SÜDAME RÜTMIHÄIRED:
KÕRGENENUD VEREÕHK:
EBASELGE VÄSIMUS:
EBASELGE ÕHUPUUDUS JA KIIREM VÄSIMINE KOORMUSEL:
NÄRVISÜSTEEMI HÄIRED. KAS ON ESINENUD PIKEMAAEGSET SELETAMATUT PEAVALU: KUI JAH, PALUN KIRJELDAGE:
KAS ON ESINENUD KRAMPE JA TEADVUSKAOTUST:
KAS ON ESINENUD KAHELINÄGEMIST:
KAS ON ESINENUD EBASELGEID JA MURET TEKITAVAID TASAKAALUHÄIREID:
KAS ON ESINENUD LIHASNÕRKUST:
PSÜÜHHIKA. KAS ON ESINENUD PÜSIVAT MEELEOLU ALANEMIST ÜLE 2-3 NÄDALA:
KAS ON ESINENUD ÜLE 2 NÄDALA KESTNUD MEELETUT ENERGIATULVA, KIIRUSTAMIST, RABELEMIST:
KAS ON ESINENUD MEELEPETTEID, KUULETE VÕI NÄETE ASJU MIDA TEGELIKULT EI OLE:
KAS ON ESINENUD SÜVNENEVAID MÄLUHÄIREID JA ÕPITUD TEGEVUSTE UNUSTAMIST: KUI JAH, SIIS PALUN KIRJELDAGE:
NAHA JA NAHAALUSKOE SEISUND. KAS TEIE NAHK TUNDUB TERVE:
KAS ON ESINENUD NAHAL EBASELGET LÖÖVET: KUI JAH, PALUN KIRJELDAGE:
KAS OLETE TUNDNUD NAHA ALL MINGEID TIHKEMAID SÕLMI, SAGEDAMINI LÕUA-, KAENLA ALL VÕI KUBEMES. KUI JAH, PALUN KIRJELDAGE
KAS ON NAHALE TEKKINUD SUURENEV MOODUSTIS:
KAS OLETE MÄRGANUD MÕNE SÜNNIMÄRGI VÄRVI MUUTUST VÕI KUJU VÕI ÜMBERMÕÕDU MUUTUST: KUI JAH, SIIS PALUN KIRJELDAGE:
SEEDEELUNDID, KÕHUVAEVUSED.
KUIDAS HINDATE HAMMASTE SEISUNDIT: VAJADUSEL KIRJELDAGE PROBLEEME:
KAS ON ESINENUD ÜLE 2 NÄDALA KESTNUD SÖÖGIISU LANGUS:
KAS ON ESINENUD ÜLE 2 NÄDALA KESTNUD SÖÖGIISU OLULIST TÕUSU:
KÕRVETISED, HAPUKA VEDELIKU SATTUMINE MAOST SÖÖGITORRU: KUI JAH, SIIS KUI SAGELI SEDA ESINEB:
SELETAMATU KÕHUVALU: KUI JAH, SIIS PALUN KIRJELDAGE:
SELETAMATU KÕHUKINNISUSE TEKE:
SELETAMATU KÕHULAHTISUSE TEKE:
VÄLJAHEITE VÄRVUS:
NEERUD, KUSETEED. KAS ON ESINENUD KEHAASENDIST JA LIIKUMISEST SÕLTUMATUT TUGEVAT VALU SELJAS, KIIRGUMISEGA ALAKÕHTU:
KAS ON ESINENUD SELJAVALU KOOS PALAVIKU JA URINEERIMISHÄIREGA:
KAS OLETE MÄRGANUD SUGUELUNDIST TAVATUT ERITIST:
KIRJELDAGE URIINI VÄRVUST:
SUGUELUNDITE TALITLUS. KAS ON ESINENUD MIDAGI, MIS TEID HÄIRIB: KUI JAH, SIIS PALUN KIRJELDAGE:
SUGUELU. KAS ESINEB MIDAGI, MIS TEID HÄIRIB SUGUELUS:
KAS ON TEIL SOOVITUD ARV LAPSI:
LIIGESVAEVUSED. KAS ON TEIL ESINENUD MÕNE LIIGESE SELETAMATUT TURSET, JÄIKUST JA VALU: KUI JAH, SIIS PALUN KIRJELDAGE:
VEEL MÕNED KÜSIMUSED.
KAS ON ESINENUD PIKEMAT AEGA SELETAMATUT VÄSIMUST:
SELETAMATU KEHAKAALU LANGUS:
KAS ON ESINENUD SELETAMATUT PALAVIKKU ÜLE 1 NÄDALA:
KAS ON ESINENUD SELETAMATUT HIGISTAMIST:
KAS ON ESINENUD ÜLE 1 NÄDALA KESTNUD TÕSISEID UNEHÄIREID:
KAS LÄHEDASED ON KIRJELDANUD TEIE ÜLEMÄÄRAST NORSKAMIST:
KAS LÄHEDASED ON KIRJELDANUD TEIE UNEAEGSEID HINGAMISSEISAKUID:
KIRJELDAGE TERVISEPROBLEEME, MIDA EI OLE EELNEVALT KIRJELDATUD:
KUTSETEGEVUS. PALUN KIRJELDAGE OMA PEAMIST TEGEVUSALA:
TÖÖL ESINEVAD RISKIFAKTORID ( MÜRA, SUNDASENDIS TÖÖ, TUGEV EMOTSIONAALNE STRESS, KÜLM, NIISKUS, KEMIKAALID, ELEKTOMAGNETKIIRGUS JM):
TUNNUSTATUD KÜSIMUSTIKUD
ALKOHOLI TARBIMINE
1. KUI SAGELI TARVITATE ALKOHOOLSEID JOOKE
0: Üldse mitte või väga harva
1: Vähem kui kord kuus
2: Igakuiselt
3: Iganädalaselt
4: Igapäevaselt või enamikel nädalapäevadel
2. MITU DRINKI TARVITATE TAVALISEL JOOMISKORRAL ( 1 drink e 1 alkoholiühik. 1 alkoholiühik: sisaldub järgmistes alkohoolsetes jookides: Kange alkohol, 40% 32 ml; vein 12% 100 ml; õlu 250 ml 5%.)
0: 1-2
1: 3-4
2: 5-6
3: 7-9
4: 10 või enam
3. KUI SAGELI TARVITATE 6 VÕI ENAM DRINKI JOOMISKORRAL
0: Üldse mitte
1: Vähem kui kord kuus
2: Igakuiselt
3: Iganädalaselt
4: Iga päev või peaaegu iga päev
?
EMOTSIONAALSE ENESETUNDE KÜSIMUSTIK
Lugege tähelepanelikult läbi alltoodud loetelu probleemidest ja vaevustest, mis võivad inimestel mõnikord esineda. Kirjutage vaevuse taha number, mis seda kõige täpsemini kirjeldab viimase 1 kuu vältel.
0- Üldse mitte. 1- Harva. 2 -Mõnikord. 3 -Sageli. 4 -Pidevalt
1. Kurvameelsus
2. Huvi kadumine
3. Alaväärsustunne
4. Enesesüüdistused
5. Korduvad surma- või enesetapumõtted
6. Üksildustunne
7. Lootusetus tuleviku suhtes
8. Võimetus rõõmu tunda
9. Kiire ärritumine või vihastamine
10. Ärevuse või hirmutunne
11. Pingetunne või võimetus lõdvestuda
12. Liigne muretsemine paljude asjade pärast
13. Rahutus või kärsitus, nii et ei suuda paigal püsida
14. Kergesti ehmumine
15.Äkilised paanikahood, mille ajal esineb südamekloppimine, õhupuudus, minestamistunne vms kehalised nähud
16. Kartus viibida üksi kodust eemal
17. Hirmutunne avalikes kohtades või tänavatel
18. Kartus minestada rahva hulgas
19. Kartus sõita bussi, trammi, rongi või autoga
20. Hirm olla tähelepanu keskpunktis
21. Hirm suhtlemisel võõraste inimestega
22. Loidus- või väsimustunne
23. Vähenenud tähelepanu ja keskendumisvõime
24. Puhkamine ei taasta jõudu
25. Kiire väsimine
26. Uinumisraskused
27. Rahutu või katkendlik uni
28. Liigvarajane ärkamine
KUI SUITSETATE, PALUN TÄITKE JÄRGNEV TEST:
FAGERSTRÖMI TEST
Palun vasta ausalt 6 küsimusele kolme punkti süsteemis. Liites kokku vastuste punktid, saad teada enda sõltuvuse astet nikotiinist.
1) Millal süütad pärast hommikust ärkamist oma esimese sigareti
• esimese 5 min jooksul 3 p
• 6-30 min jooksul 2 p
• 31-60 min jooksul 1 p
• rohkem kui 1 tunni möödudes 0 p
2) Kas Sulle valmistab raskust mitte suitsetada kohtades, kus see on keelatud?
• jah 1 p
• ei 0 p
3) Milline kõigist päeva jooksul suitsetatud sigarettidest on kõige meeldivam?
• esimene peale hommikust ärkamist 1 p
• milline tahes 0 p
4) Mitu sigaretti suitsetad ööpäevas?
• 31 või rohkem 3 p
• 21-30 2 p
• 11-20 1 p
• 10 või vähem 0 p
5) Kas suitsetad päeva esimesel poolel enam kui teisel poolel?
• jah 1 p
• ei 0 p
6) Kas suitsetad ka siis, kui pead haigena olema enamiku päevast voodis?
• jah 1 p
• ei 0 p
Sinu sõltuvus nikotiinist on:
0-3 punkti - väike
4-5 punkti - mõõdukas
6-7 punkti - suur
8-10 punkti - väga suur
SUUR AITÄH. NENDEST VASTUSTEST ON PALJU ABI TEIE TERVISE TERVIKLIKUL HINDAMISEL.
MADIS VESKIMÄGI