RÖNTGENDIAGNOSTIKA

Tõstamaa Tervisekeskuse patsientide arv on suur, kokku u 3000 elanikku, sealhulgas ka piirkonnas viibivad külalised, metsa- ja kalamehed, suvitajad. Igapäevasest patsientuurist vajab täpsustavat radiograafilist uuringut ehk röntgenipilti peamiselt rindkerest ja jäsemetest u 10 % haigetest, aastas teeb see ligikaudu 500 uuringut vajavat haiget.
Alustades 1996 a. tööd Tõstamaal, õnnestus perearstil sisustada röntgenikabinet, koolitada 1,5 kuulisel õdede-velskrite täiendõppe kursusel röntgenlaborant ja taotleda edukalt kiirgustegevusload.
Radioloogiakursus on osa arsti õppest, iga tegevarst peaks olema suuteline esmaselt hinnata olulist leidu radiogrammil. Radioloog vaatab uuringu hiljem üle ja annab oma hinnangu. Nii on töö korraldatud paljudes EMO-des ja nii see toimis ka Tõstamaal.
Meditsiinikorralduse muudatuste tõttu eraldati raviasutused kahte suurde rühma- eriarstiabi ja perearstiabi asutused. Perearstiabi asutustel ei olnud õigus osutada eriarstiabi valdkonda liigitatud röntgendiagnostikat. Paljud maakonnas asuvad röntgenkabinetid suleti, Pärnumaa näitel juhtus see nii Vändras, Pärnu-Jaagupis, Kilingi-Nõmmes ja Lihulas.
Projekteerides uusi ruume pidasime ülioluliseks senise laiahaardelise perearstitöö jätkamist oma patsientidele. Seetõttu sisustasime kaasaegse, kõigile nõuetele vastava radiograafiakabineti. Kasutatav radiograaf on kaasaegne, täisdigitaalne, hea funktsionaalsusega, võimalik on saada kvaliteetne uuring arvutiekraanile ja Pildipanka 2-3 minutiga.
Perearst läbis Terviseameti spetsialistide soovitusel Tartu Tervishoiukõrgkooli konventsionaalradiograafia koolituse, ligikaudu samas mahus kui seda eriala õppivad üliõpilased. Saadud lisapädevus võimaldab märksa efektiivsemat tööd, ühe vastuvõtu jooksul on võimalik teha täpsustav uuring, see tõlgendada ja määrata vastav käsitlus. Uuringut hindab kaugtööna radioloog.

Kabinetil puudub kehtiv kiirgustegevusluba, radiograaf on keskkonnainspektorite poolt kinni pitseeritud, seetõttu ei ole võimalik radiograafi kasutada. Ajavahemikul oktoober 2018-september 2019 kasutati seadet ametnike teades. Kiirgustegevusloa taotlemine on seni ebaõnnestunud paljude ametkondlike tõrgete ja vastuolude tõttu. Olulisemad neist on:

Kiirguskeskuse ja sotsiaalministeeriumi esindaja hinnangul ei anna läbitud mahukas koolitus ja praktika õigust teostada uuringut. Koolitus annab pädevuse. Õiguse peab andma radioloogiatehnikute kutsekomisjon.
Radioloogiatehnikute kutsestandardi alusel võib madalama astme tehnikukutse, ehk õiguse anda ümberõppe läbinud õele, ämmaemandale, laborandile, kuid mitte arstile
Kiirgusseaduse alusel võib uuringut teostada radioloogiatehnik, radioloog või arst, kes on on läbinud koolituse. Sotsiaalministeeriumi asekantsleri, dr.Maris Jesse hinnangul on seaduses mõeldud näiteks kardioloogi või traumatoloogi, kuid mitte perearsti. See on ametniku isiklikust suvast lähtuv tõlgendus
Dr. Maris Jesse kinnitusel valitseb Eestis radioloogiatehniku üleproduktsioon, imelihtne on leida vastav töötaja. Tegelikult valitseb nende töötajate suur puudus, nii soovib Põhja-Eesti Regionaalhaigla avada vastava õpperühma
Dr. Maris Jesse selgitab, et läbitud koolitus, u 1,5 aastat ja sadu tunde, palju eksameid, ei ole piisav, et arst saaks vastava õiguse. Tegelikult töötab meditsiinisüsteemis palju tehnikuid, kes on põhiliselt õehariduse alusel läbinud 2-6 nädalased ümberõppe ja spetsialiseerumiskursused ning teevad edukalt oma tööd. Võimalus on arstiõppest üle kanda vajalikud ainepunktid
Lahendus on ametkondade ( Kiirguskeskus, Sotsiaalministeerium jt) koostööna anda perearstile erisusena õigus kiirgustööks. Perearst teeb seda tööd oma töö osana, ta ei hakka tööle palgalise radioloogiatehnikuna. Läbitud on konventsionaalradiograafia koolitus ja praktika, samas mahus, mille järgi toimub radioloogiatehnikute koolitus. Perearst on seda tööd teinud u 25 aastat. Uuringute arv kokku on u 10 000. Uuringuid on hinnanud radioloog, need on tunnistatud kvaliteetseks ja põhjendatuks
Tulevikku vaatavalt on üheks lahenduseks perearsti kutsestandardi laiendamine, vastava seadusliku aluse loomine. Eelduseks on läbitud konventsionaalradiograafia koolitus, eksamid ja praktika, samas mahus, mille järgi toimub radioloogiatehnikute koolitus. Oluline on ka perearsti isiklik valmisolek ja perearstikeskuse kaugus lähemast haiglast

Jätkame kiirgustegevusloa taotlust !

Mõned põhitõed !

Ioniseerivat kiirgust kasutav radiograaf kätkeb mingil määral ohtu patsiendile ja personalile
Uuringust tulenev kasu peab ületama sellest tuleneva võimaliku riski
Uuring peab vastama kindlatele näidustustele, eelistada tuleks uuringut, kus ei kasutata ioniseerivat kiirgust
Teostatud uuring peab olema kvaliteetne, vastama tunnustatud kriteeriumitele ja minimaalse kiirguskoormusega. Juhinduma peab ALARA printsiibist- nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik
Kvaliteetne uuring kodulähedases tervisekeskuses võimaldab määrata käsitluse perearsti vastutusalas või leida patsient, kes vajab põhjendatud edasisuunamist
Efektiivsust suurendab e konsultatsioon, nii on võimalik leida lahendus patsiendi probleemile mõne tunni kuni mõne päeva jooksul. Tavatingimustes tähendaks see sageli korduvaid raviasutuste külastusi pikema aja jooksul, suurt kulu patsiendi ja tema saatjate transpordile jm. Võib juhtuda, et patsient heitub ja loobub vajalikust diagnostikast, tulemuseks võib olla haiguse pöördumatu süvenemine

Olulised dokumendid. Järgnev nimetus on link, mis avab vastava dokumendi:
RADIOGRAAFI KATSETUNNISTUS
RADIOGRAAFI KASUTAJAKOOLITUS
KONVENTSIONAALRADIOGRAAFIA KOOLITUS, TARTU TERVISHOIUKÕRGKOOL
KIIRGUSOHUTUSE KOOLITUS
PROBLEEM KIIRGUSTEGEVUSLOAGA, PÖÖRDUMINE ERINEVATE AMETKONDADE POOLE
RÖNTGENDIAGNOSTIKA PEREARSTIKESKUSES, ARTIKKEL TÖÖKOGEMUSEST

RADIOGRAAFIAKABINETI VAATED

Tõstamaa Tervisekeskuse radiograafia atlas, valik digiradiogramme.

Kui soovid avaldada toetust meie püüdlustele või avaldada oma seisukoht, siis saab seda teha e posti aadressile terkes@hot.ee või järgneva vormi kaudu.