Ultrahelidiagnostika ehk sonograafia on üks tänapäevase piltdiagnostika valdkonda kuuluv uuring. Seadme tööpõhimõte on järgmine: uuringut teostava arsti käes on andur mis asetatakse uuritavale piirkonnale. Andur toodab ultrahelilaineid mis sõltuvalt koe tihedusest ka erinevalt neelduvad, osa aga peegeldub andurisse tagasi. Seadmes olev arvuti töötleb saadud infot ja konstrueerib ekraanil nähtava pildi. Teadaolevalt puudub ultraheliuuringul iinimkeha ja talitlust kahjustav toime, seetõttu võib seda ka päris julgesti teha. Huvitav on märkida, et ultrahelipilt erineb suuresti anatoomiaõpikuis nähtust, selle tõlgendamine nõuab teoreetilist ja praktilist väljaõpet. Öeldakse ka: niipalju kui on ultraheli teostavaid arste nii palju võib olla ka tõlgendusi, tõde on vaataja silmis. Olles perearst on võimalik kasutada ultraheliseadet teatud piirini, selle tunnetamine aga ongi kunst. Peab arvestama pädevust, võimalikku kasu ja kahju patsiendile kui on juhtumisi tegemist valepositiivse või valenegatiivse uuringutulemusega. Nii patsient kui kolleeg mõistavad hästi kui peale uuringut soovin, et spetsialist ütleks oma arvamuse või korraldan juba täpsemad uuringud antud haiguse kõige õigemas raviasutuses.
Kasutatav ultraheliseade "SONOSITE" on täisdigitaalse pilditehnoloogiaga, see annab väga hea lahutusvõime. Seadme lisafunktsioon on värvidoppler, mis on asendamatu veresoonte ja vedelikuga täidetud struktuuride uuringul. Tuginedes spetsialisti hinnangule näeb seadmega 95% sellest mida "näeb" suur statsionaarne ja 40 x kallim seade.
Sonograaf on portatiivne, vajadusel saab seda võtta kaasa koduvisiitidele.
Senise kogemuse põhjal õigustab ultrahelidiagnostika end täielikult. Igat oletust haiguse olemuse kohta on võimalik ka kohe ekraanil teha nähtavaks, patsient ei pea selleks eraldi raviasutust külastama või mis veelgi hullem ootama nädalaid vahel ka kuid järjekorras. Seadme olemasolu võimaldab aidata veelgi rohkem patsiente, täpsustada diagnoosihüpoteese ja viia ka läbi mõned raviprotseduurid. Teistel juhtudel aga on võimalik tõsise leiuga patsient suunata kohe kõrgema etapi raviasutusse. Sellega on väga rahul kõik: patsient, kolleegid ja muidugi ka perearst. Põhjalikuma ülevaate andmiseks ultraheliuuringust, patsientidest koos näidetega on ilmunud ajakirjas "Moodne Meditsiin" artikkel "Ultrahelidiagnostika perearstipraktikas".
Põhilised uuringuvaldkonnad on järgmised:
- ÜLAKÕHUVAEVUS. Ultraheli leiuks võib olla sapikivid, sapiteede niverdumine või laienemine, kõhunäärme haigused
- KESK JA ALAKÕHUVAEVUS. Sonograafiga saab kindlaks teha kõhuaordi aneurüsmi, neerude ja kusepõie haigusi. Kesk ja vanematel meestel omab seade suurt väärtust eesnäärme vasevuste diagnostikal.
- SELJAVALU DIAGNOSTIKA. Enamikul juhtudel pärineb seljavalu kas selgroolüli ligeste, sidemete, närvijuurte või lihaste haigustest. Kuid mitte alati, küllaltki sageli võib olla vaevuse taga neerude haigus: neerupõletik, neerukivi, neerukasvaja või mingil põhjusel uriini äravoolutakistus. Neer on ultraheliuuringul suhteliselt lihtsalt jälgitav ja on vüimalik kohe saada asjas selgust.
- RASEDUSE KAHTLUS. Inimloode muutub kõhuanduriga nähtavaks juba 7-8 rasedusnädalal. Nii on võimalik kiiresti ja kindlalt diagnoosida rasedust. Ka on siinkirjutaja kogemuse põhjal iiveldust-nõrkust jm ebamääraseid vaevusi tundva teismelise või veidi vanema tütralapse üks esimesi uuringuid just ultraheli. Sagedamini kui tahaks on ka vaevustel nähtav põhjus....
- EESNÄÄRME VAEVUSTE DIAGNOSTIKA. UUring on oliuline kesk ja vanemas eas meestel kuna võimaldab täpsustada eesnäärme mahtu, kuju ja struktuuri. Suurt tähtsust omab ka uriini hulga hindamine põies mis jääb sinna peale urineerimist
- PÕLVEVAEVUSE DIAGNOSTIKA. Inimesel esinevatest liigesvaevustest tubli kolmandik pärineb põlvest. Üks võimalik valuallikas on nn Bakeri tsüst. Kollaka limaga täidetud põietaoline moodustis põlveõndlas. Seda ei ole alati võimalik katsumisel tunda ja tavaröntgenipildil ei ole see nähtav. Ka siin aitab ultraheli, hästi on jälgitav vedelikukogum lihaste vahel. Kohe saab rakendada ka ravi, esmalt punktsioon ja steroidi injektsioon, kui vaevus siiski ennistub järgneb operativne ravi
- NAHAALUSE KOMBELDAVA MASSI DIAGNOSTIKA. Sõrmega katsudes tundub suurenenud lümfisõlm, rasvkoekasvaja, sidekoeline tihkend või vedelikuga täidetud õõs kõik sarnased. Ultrahelipildiga saab suurepäraselt eristada vedelikuga täitunud struktuuri ja plaanida vastava ravi.
- KÕHUÕÕNE VEDLIKU DIAGNOSTIKA JA RAVI PLANEERIMINE. Patsiendi kõhu suurenemisel võib olla väga erinevaid põhjuseid. Üks neist on astsiit ehk vedeliku leidumine kõhuõõnes. Astsiit on arsti jaoks alati mingi teise haiguse tunnus. Kui on olemas kindel tunnus on võimalik asuda ka põhjust otsima ja korraldada parim ravi. Sageli on nii, et vedelik koguneb endiselt kõhuõõnde, siis on ravivõtteks korduv nõelaga vedeliku eemaldamine. Nii vedeliku diagnoosimisel kui õige torkekoha valikul on ultraheli asendamatu. Nii saab aidata kodulähedases perearstikeskuses veelgi rohkem haigeid kes olles reeglina tõsises üldseisundis peaksid rändama erinevates raviasutustes.
- RINDKERE ÕÕNE VEDELIKU DIAGNOSTIKA JA RAVI. Sarnasena kõhuõõnele võib vedelik koguneda mingi haiguse põhjusena rindkereõõnes. Ka siin kehtivad sarnased põhimõtted nii diagnoosimisel ja ravis. Õige torkekoha valik on äärmiselt oluline, nii väldime haiget asjatutest kannatustest või mis veelgi hullem: seisundi halvenemisest
- OHUTU ULTRAHELILEIU JÄLGIMINE AJA JOOKSUL. Ultrahelidiagnostika levikul hakati üha rohkem leidma inimkehas moodustisi mis ei kujuta mingit ohtu tervisele kuid mida jälgida tasuks. Reeglina on patsient väga mures kui kuuleb, et arst leidis tema neerus, põrnas või maksas tsüsti ehk augu. Ärevus leevendub kohe kui selgub, et tsüst pole suurenenud mitte millimeetritki. Sellise uuringu tegemine kõrgkvalifitseeritud spetsialisti ja kallihinnalise seadmega pole kindlasti mõttekas, kannatab haige kes vajab just spetsialisti uuringut ja suurema seadme võimalusi.