Perearst Madis Veskimägil on vastanud aastast 2003 KLIINIK.EE perearstile suunatud u. 2000 küsimusele. Osa nendest on süstematiseeritult ilmunud raamatus "Perearsti nõuanded". Uuemaid küsimusi-vastuseid saab lugeda KLIINIK.EE portaalist, selle kaudu on võimalik esitada ka uus küsimus.

Järgnevalt valik küsimuseid ja vastuseid ilmunud raamatust.  Need ei sobi iseravimiseks, küll aga võivad olla abiks mõne tervisemure mõistmisel ja lahenduste otsimisel koostöös meedikutega. 

SISUKORD

MUL VALUTAB... (SELG, RINNUS, PEA, KÕHT, LIIGES JM)

MUL ON PAHA OLLA... + VÄSIMUS, PEARINGLUS. 14

RAVIMITE TOIMEST JA KÕRVALTOIMEST. 21

TOITUMISEST JA LIIKUMISEST. 23

PROBLEEMID KEHAKAALUGA.. 33

SUITSETAMINE. 45

MEELEOLUHÄIRED.. 48

MULLE TEHTI ANALÜÜS, AGA MIS SEE NÄITAB-TÄHENDAB.. 56

MIS ARSTI JUURDE PEAKS MINEMA? + VAKTSINEERIMINE. 60

MA LÄKSIN ARSTIGA TÜLLI/ ARST EI TEINUDKI NII, NAGU TAHTSIN / ARST ÜTLES PAHASTI 68

MILLISEID UURINGUID PEAKS TEGEMA KUI..... 71

TEGEMISI LASTEGA.. 73

NENDELE KÜSIMUSTELE EI SAA ANDA HEAD VASTUST. 80

TAGUMIKU- JA KÕHUVAEVUSED.. 83

LÕPUTU JA/VÕI VEIDER PALAVIK.. 91

SUU, KURK, KÕRI, NEELAMINE. 96

VERERÕHK JA PULSS. 100

MUU SÜDAME JA VERESOONTEGA SEONDUV.. 106

VÄIKESED PAHATEGIJAD.. 123

LÜMFISÕLMED.. 129

ÜLDISEMAD KÜSIMUSED.. 132

SPETSIIFILISEMAD PROBLEEMID.. 151

 

MUL VALUTAB... (SELG, RINNUS, PEA, KÕHT, LIIGES JM)

 

KÜSIMUS: Valud kaelas, peas, käes ja käte suremine

Olen hädas peavaludega ja nüüd ka valuga küünarnukis. Käsi muutub vahest jõuetuks ja ei suuda tõsta ka kerget asja. See on küll lühiajaline, aga häirib ikka, sest käeline tegevus on igapäevane asi. Samuti teevad haiget kukal ja õlad. Peavalud on tööpäeviti pidev ilming, aga kui on pikem periood tööta, siis peavalu ka taandub. Pea on kui üleni haaratud valust ja kohati on aru saada, et teatud koht valutab selle suurema valu sees. Valust süda pahaks ei lähe. Küünarnukivalu on aasta vanune asi. Olen teinud kunagi ka pilti kaelast. Kommentaar oli, et on muutusi näha jne. Kas ma saaksin kirurgilisel teel oma valust lahti või pean sellega leppima kui paratamatusega. Mis oleks mõistlik ette võtta sellises olukorras? Perearsti soovitus on lihtsalt puhata! Aga arvan, et see ei ole ikkagi ainuvõimalik lahendus. Tahan teada täpselt, mis on valude põhjus. Olen ka traumasid üle elanud ja kas ka selline asi nüüd võiks mõju avaldada ja kas trauma järelmõjud ongi peavalude põhjus. Kas röntgeniülesvõte annab 100 % arstile teada, et võiks opereerida ja seega parandada verevarustust jne kaelas ja seega ka peas. Olen sagedane haigutaja ja tunnen umbses ruumis ennast väga halvasti. Pärast treeningut jõusaalis või muul viisil paraneb enesetunne alati.

VASTUS:

Mõistan Teie muret ja proovin vastata niipalju kui see kirjavahendusel on võimalik. Lugedes Teie vaevusi ja seost tööga, on need vaevused vägagi omased müofastsialgiale ehk lihasvaludele. Selle seisundi korral kujunevad kaelas, õlavöötmes, seljas ka kätes välja alad, millele vajutamine on valus, tuntav on lihaspinge. Valu võib kiirguda olenevalt kehaosast kas õlga, pähe, kätte, selga, jalga jne. Vaevuse teket soodustab pikem töötamine samas asendis, kui vahepeal puudub võimalus lihaste lõdvestamiseks. Kogemuse põhjal on tõvest enam ohustatud kontoritöötajad, kes veedavad suurema osa päevast arvuti taga; autojuhid; kooliõpetajad; liinitöölised jt ametimehed, kes teevad pikemat aega (ka kuid-aastaid) sarnast tööd ühes ja samas asendis samade lihasgruppidega. Haigetele räägitakse tihtipeale ebamäärast juttu: tegu on soolade ladestumisega, ealiste muutustega, kaela radikuliidiga, kuklanärvidega jne. Tehtavad röntgenipildid on küll “efektsed”, patsient vaatab oma konksude ja kõverdustega lülisid ja mõtleb, et sellest kõik see vaev ja viletsus. Annaksin ikka lootust. Kõik need muutused tekivad aeglaselt aastakümnete jooksul. Tekkinud vaevus aga võib välja kujuneda päevadega ja ka taanduda. Kuigi muutused lülisambas ei saa kaduda kuhugi. Mida siis teha? Kui abi ei ole olnud perearsti ja neuroloogi külastusest, siis soovitan võtta ühendust kogenud manuaalterapeudi, massööri või nõelraviarstiga. Tekkinud lihaspingekoldeid on võimalik välja masseerida või mõjutada nõelraviga. Oma töös kasutan sageli lihasblokaade: pinges lihaskoldesse süstin tuimestavat ainet, millega lihas kaotab paariks tunniks valutundlikkuse. See aga võib luua eeldused vaevuse paranemiseks. Oletatakse, et müofastsialgia püsimisel esineb n-ö nõiaring. Valu põhjustab lihaspinget ja see omakorda põhjustab valu püsimise. Kui lõikame selle ringi piltlikult läbi, võib vaevus kaduda. Efekt on aga ajutine, kui ei likvideerita põhjust: sundasendit jt eelloetletud tegureid. Lihasblokaade teevad rohkem neuroloogid. Oma töösituatsiooni tasuks hoolikalt läbi arutada perearsti, neuroloogi või töötervishoiuarstiga ja koos leida võimalused ebasoovitavate tegurite kõrvaldamiseks. Abi on kindlasti iga tunni töötamise järel tehtavast venitusharjutustest, isegi kui need kestavad 2–3 minutit on sellel soodne mõju.

Kuna vaevus kipub olema krooniline, on sellel ebasoodus mõju psüühikale. Kipub tekkima üldine häiritus, kärsitus, raskesti seletatavad halva enesetunde hood, unehäired. Selliste nähtude olemasolul on abi olnud antidepressantide rühma kuuluvatel ravimitel.

Konkreetsemalt Teie kirja küsimustele vastates oletan vaevuse põhjuseks müofastsialgia, kuna vaevus on enam häiriv tööpäeva õhtuti ja väheneb näiteks pärast jõusaali. See fakt räägib tõsise verevarustushäire vm vastu. Vaevus küünarvarres võib olla nii käsivarde kiirguv valu kui iseseisev haigus: epikondüliit. Selle korral tekib küünarvarre sise- või välisosale kinnituvate lihaste kinnituskoha väike põletik, mis põhjustabki vaevuse. Seda soodustab jällegi töötamine sundasendis.

Eelolevalt esitasin mõtteid, mis minus tekkisid, lugedes Teie kirja. Soovitan veelkord esmalt konsulteerida perearsti ja seejärel kitsama ala spetsialistidega, näiteks neuroloogiga.

 

KÜSIMUS: Valu rinnakorvi all

Olen 20-ndates naine. Rinnakorvi allosas on pidev nõrk valu, mis aeg-ajalt annab järgi, kuid siis jälle tugevneb. Valu tekkis umbes 3 päeva tagasi. Ma ei tea, kas nende asjade vahel on seos, aga alguse sai see koos kõhulahtisusega, kui väljaheitega tuli verd. Siis oli kõhu ja rinnakorvi vahelises osas selline iiveldama ajav tunne, mis esineb nüüdki. Praegu, kui kõhtu järsku sisse tõmmata, on seal valus. Just see kõhu ja rinnakorvi vahel olev osa valutab õrnalt. Isegi kõndides igal sammul käib nõrk valu läbi. On hästi hell või tundlik.

Käisin arstil ja sain veritsuse vastu küünlad. Rääkisin kõik viimased 4 päeva kestvad tunded ära, loodan, et mitte liiga segaselt. Äkki oskate mind aidata. Väga ebameeldiv tunne on. Kui kõht on tühi, siis ajab iiveldama, kui täis, siis õrnalt valus. Kui kõhu ülaosa vastu lauda suruda, siis on tunda mingit hästi õrna valujutti kõhu ülaosast ülespoole suundudes. Mul pole iial midagi sellist veel esinenud ja olen tõsiselt mures.

VASTUS:

Lugedes Teie muresid, on need omased gastroenteriidile, see tähendab mao ja soole põletikule. Maopõletik on lisaks ka happeliiaga, sellest annavad tunnistust vaevuse tugevnemine tühja kõhuga ja valu ülakõhu katsumisel. Soolepõletikust annab tunnistust kõhulahtisus. Sagedamini tekib tõbi riknenud toidu söömisel või viirusinfektsiooni, niinimetatud kõhugripi põdemisel. Oletan seda selle alusel, et Teie vaevus on kestnud 3 päeva ja sarnased kaebused puuduvad varasemast ajast. Mida teha? Abi on dieedist; sööma peaks korraga vähem ja sagedamini pehmeid, keedetud või hautatud toite: puder hommikuks, kartulipüree lõunaks ja näiteks kohupiim õhtuks. Soovitan tarvitada ka ohtralt kummeliteed, 1 klaas söögikorra juurde. Liigset hapet aitab maos neutraliseerida juba toit ise. Kui sellest ei piisa, võib apteegi käsimüügiosakonnast osta ka liighappesuse vastaseid ravimeid: Zantac, Zantac 75 kihisev tablett (peaks olema tõhusam, tarvitada 3-4 x päevas), Rennie, Almagel. Niimoodi ravides ja dieeti pidades peaks vaevus kaduma 2-3 päevaga. Kui aga mure püsib, peab uuesti arstiga ühendust võtma, et teha juba täpsemad uuringud: vereproov, mao ja kaksteistsõrmiksoole uuring (Jaapani mõõk). Mulle teeb muret ka vere esinemine väljaheites, jälgima peab ka selle kadumist ja kõhurütmi normaliseerumist. Kui tundub, et tõbi hakkab mööda saama, siis soovitan tarvitada mõne nädala jooksul maitsestamata jogurtit Gefilus.

 

KÜSIMUS: Valud rinnus

Olen 39-aastane mees ja mul on ebamäärased, kuid üsna tugevad valud rinnas. Enamjaolt algavad õhtupoolikul, aga hommikuks on kõik korras. Nii on see kestnud 3 nädalat. Olen võtnud valu puhul aspiriini ja see aitab, aga situatsioon on väga häiriv.

VASTUS:

Lugedes Teie muret, tundub mulle, et tegemist on pigem stressist (tööpinge, puhkuse puudumine) tuleneva vaevusega. Iga valu rinnapiirkonnas teeb arstid väga tähelepanelikuks. Sagedasim südamevaevus, rinnaahistus ehk stenokardia, tekib reeglina füüsilise koormuse ajal ja kestab minuteid. Vaevuse teke just õhtuti ja kadumine pärast puhkust on viide liigsele päevasele stressile. Et seda aga kindlalt diagnoosida, on vajalikud mitmed uuringud: südame-kopsude kuulatlus, vererõhu kontroll, elektrokardiograafia, koormuselektrokardiograafia, veenivere testid. Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, kes siis korraldab need uuringud. Kindlasti uurib perearst Teie suguvõsas esinevaid haigusi, eriti südamehaigusi, suitsetamist, kehakaalu, liikumisharjumust, töö iseloomu, hiljutisi hingelisi üleelamisi, vähemolulised pole ka pere ja seksuaalelu nüansid. Kui uuringud on korras, siis see on juba iseenesest suure "ravitoimega". Vaevuse lahendamiseks, juhul kui see on tingitud just nimelt stressist, aitab töö ja puhkeaja korrastamine, suhete klaarimine lähedastega, vajadusel ka psühholoogi-psühhiaatri nõuanded.

 

KÜSIMUS: Reumaatiline haigus

Olen 21-aastane naine. Kui mul on juba mitu aastat valutanud vahelduva eduga käsivarred, alguses kael ja nüüd veel ka jalad ning u 1,5 aastat tagasi näitas vereproov reumat, siis kui suure tõenäosusega on mul mõni reumaatiline (eluaegne?) haigus?

VASTUS:

Minu arvamus on selline, et ma ei saa midagi arvata, kui pole täpselt teada, mis proovid need olid, millised on Teie liigeste vaevused jne. Igati mõistlik on pöördumine reumatoloogi konsultatsioonile.

 

KÜSIMUS: Valu südame all

Alguse on see saanud kuu aega tagasi. Vasakul südame all tekivad kohati tugevad valutorked. Need kestavad erinevalt. Kõige rohkem on olnud umbes 15 min. Tavaliselt tekib vaid selline mõnesekundiline valutorge (sarnaneb terava esemega torkamisele, mis jookseb rinnust läbi). Olen 27-a naine, füüsilist tööd ei tee, terve suvi puhkan. Ülekaaluline pole. Aeg-ajalt teen suitsu, nädalas mingi 5 sigaretti maksimaalselt. Vahel ei tee üldse. Alguse sai see lihtsalt. Istusin arvuti taga ja ühel hetkel tekkis meeletu piste, mis kestiski umbes 15–20 min. Heitsin voodisse, midagi ei muutunud, valu kadus, aga sisse hingates oli tunda jälle teravat torget. Lõpuks kadus ise. Need pole küll sagedased valud. Selle kuu aja jooksul on olnud vaid võib-olla 10 korda või isegi vähem. Ehk oskate aidata.

VASTUS:

Teie vaevus on omane selja-rindkerelihastest lähtuvale valule. Asjalugu on nõnda, et kui inimene istub muutumatu kehaasendiga tunde, siis tekib kehaasendit tagavate lihaste ülekoormus. Kui nüüd kehaasendit muuta, kas tõusta, kummarduda, pöörata, tekibki tugev valuaisting. Inimese jaoks on ehmatav see, et valu tekib järsku ja on kuskil südamekandis. Vaevus võib kergesti muutuda krooniliseks, see toob kaasa ka psüühilise asteniseerumise. Selle avalduseks võib olla ärevus ja meeleoluhäired, depressioon, unehäired, mensese korratus. Mida ette võtta?

1. 1 tund tööd ja siis aktiivsed käte-selja-rinnalihaste venitusharjutused.

2. Töökoht olgu ergonoomiline. See tähendab, et peate tundma ennast töökohal vabalt, ilma et peaks mingit lihasrühma pingutama. Ergonoomiline töökoht algab istme ja monotori kõrguse sobitamisest, lisaks ka randmetoega hiir ja klaviatuur. Hea on 2–3 x nädalas aeroobikatrenn või ujumine. Et olla terve, on vajalikud ka head peresuhted. Kogu see jutt, mis ma kirjutan, puudutab Teid ja teie eakaaslasi, kes teevad umbes sama tööd. Valud südamepiirkonnas vanemal inimesel võivad olla tingitud südameveresoonte haigusest, mille ravi on hoopis teistsugune.

 

KÜSIMUS: Valu südames

Olen 20-aastane naine. Ärkasin öösel valu peale südames või siis vasakus rinnas. Valu oli selline torkiv, pistev. Pikali olla ei saanud, jätkus kõva pistmine rinnus. Istudes oli asi veidike kergem, kuid mitte oluliselt.

VASTUS:

Arvan, et Teie valu põhjuseks võib olla rinnalihastest lähtuv valu. See on sageli kaasuv kestvamale kätega tõstmisele, maakaevamisele, nöörile riputamisel jne. Kui valuhoog kipub korduma, siis mõtleksin ka ärevus- ja paanikahäirele. Vaevuse püsimisel soovitan arsti külastamist.

 

KÜSIMUS: Valulikud jalalabad

Olen 49-aastane naine, kel on olnud probleemiks reuma ning tänaseks ka kõrge vererõhk, mille tagajärjel ummistused pärgarteris ja seetõttu paigaldatud pärgarterisse kaks võrku toestuseks. Ka süda on selle kõige pärast kahjustatud.

Kuid nüüd maadlen mingi uue haigusega. Nimelt minu labajalad on nii valusad, et ma ei julge pikka maad ette võtta kõndimiseks. Muidu käisin tervisekõndi tegemas, kuid enam mitte, sest ma ei saa pärast õieti kõndidagi. Olen nagu 90-nene, kel jalad viletsad. Valulikkus ilmneb labajalgade peal luus ja ka vasaku jala kanna all. Ka põlved ning alumised liigesed on kuidagi nõrgad ja valusad. Tunnen, et ka varbad on valusad, kui liigutan. Kui juhtub mõni kivike jala alla jääma ning seda väänama, siis ma olen küll vist võimeline karjuma valu käes. Tarvitan iga päev vererõhu- ja südamerohtusid. Ega ometi rohud pole seda põhjustanud? Millest selline kiire haigestumine, millise arsti poole pöörduda?

VASTUS:

Teie vaevus on omane plantaarfastsiidile ehk kanna sidekirme põletikule, rahvakeeles tuntud ka kui kukekannus. Plantaarfastsiit võib olla osa reumaatiliste haiguste kaasnähtudest.

Võiksite esmalt nõu pidada oma perearstiga, kes annab saatekirja kas reumatoloogile või ortopeed-kirurgile. Raviks kasutatakse nn kukekannuse tallatuge, diclofenaci-ibuprofeni, ka süsteravi tabatud kanda mitmete ravimitega.

 

KÜSIMUS: Valud maksas

Olen hambaarstiteaduse tudeng ja algab praktika kliinikus, tegin endale hepatiidi vastu vaktsiini juunis esimest korda, nädala pärast hakkas maks valutama, augustis tegin endale teist korda vaktsiini (kuu pärast) ja ikkagi maks valutab! Kuni vaktsiini tegemiseni ei olnud üldse maksas valusid! Milles on probleem, kas on vaja mingit ravimit võtta ja kui, siis mida?

VASTUS:

Arvan, et probleemi ei ole või kui on, siis selleks on elav kujutlusvõime. Hepatiidi vaktsineerimine ei saa esile kutsuda maksapõletikku. Teadupärast põeb iga meditsiinitudeng korduvalt läbi kõikvõimalikud haigused, vahest mitte neid, mis saavad esineda vaid vastassugupoolel. Kuigi ka selles ei olda päris kindlad, kuna arvatakse et tegemist võib olla hoopis hermafrodiidiga.

Kui mure näib püsivat, siis võiks nõu pidada vaktsineerimist teostanud raviasutuse meedikutega.

 

KÜSIMUS: Valu rinnus

Mul on selline küsimus, mida tähendavad ajutised valud rindkeres ja enamasti südame lähedal? Käisin selle murega perearsti juures, tema ütles, et need on närvivalud. Muide olen alles 19-aastane neiu ja algasid need juba mitu aastat tagasi. Valud on üsna tugevad, nagu siis, kui pistab, ja hingata ka sel ajal eriti hästi ei saa, sest valus on. 2 aastat tagasi käisin EKG-s, kõik oli korras. Vererõhk oli 1,5 aastat tagasi veidi kõrgem kui vaja, aga praegu on normaalne. Kui need tõesti on närvivalud, siis millest need tulevad ja kuidas neist lahti saaks? Olen murelik.

VASTUS:

Murelik ei tasu olla, tuleb saada seisundis selgust ja siis tegutseda. Soovitan pöörduda kardioloogi konsultatsioonile, kes kuulab-vaatab-mõtleb ja määrab vajadusel ka uuringud: koormusEKG, ehhokardiograafia vm. Kui need uuringud näitavad, et kõik on korras, siis võite olla kindel, et see ka nii tõepoolest on. Teie vanuses noortel on sagedaseks vaevuseks seisund, mida nimetatakse vegetodüstooniaks. Selle aluseks on veel väljakujuneva organismi südame-veresooonkonna talitluse ebaküpsus. Vaevust võib süvendada ka tugev psüühiline pinge, mure, ootus, ärevus jm. Sel puhul on oluline aru saada mõistusega vaevuse olemusest ja seosest pingega. See ka lahendab sageli olukorra.

 

KÜSIMUS: Igasugused valud

Olen 27-aastane naisterahvas ja väga mures oma tervise pärast. Nimelt paar nädalat tagasi hakkasin vaevlema kõhuvalu käes, millele on nüüd lisandunud seljavalu. Selg valutab pidevalt, kõhus nagu keegi näpistaks kogu aeg, süda on paha, pea valutab aeg-ajalt, meeleolu on väga sant ja kurgus oleks ka nagu midagi segavat. Huvitav, mis mul viga on? Kuna arstide juurde on väga pikad järjekorrad (ka perearsti), siis äkki saab vähemalt mingit aimu olukorrast?

VASTUS:

Kahtlustan neeruvaagnapõletiku. Võtke kindlasti ühendust oma perearstiga, ägeda haiguse korral nagu Teil on, saate tema vastuvõtule samal päeval. Seniks aga rohke jook, säästev režiim, paratsetamool 3–4 tabletti päevas. Võiks mõelda ka näiteks raseduse peale.

 

KÜSIMUS: Valu rinnus

Mul on paremal pool rinnus valu nagu oleks põrutada saanud. Tegelikult pole midagi juhtunud. Ei ole ka köhas olnud (sarnane valu, kui oled palju köhinud, siis hakkab valutama). Valulik on juba kolmandat päeva, eriti nuusates, kõhulihaseid pingutades. Mingit haigust omateada pole. Pole ka trennis käinud.

VASTUS:

Olete unustanud märkimata oma vanuse, soo, eelnevad haigused ja veel mitmed “pisiasjad”. Oletan, et vaevuse põhjus võib olla roietevahelise närvi või lihase valu. See on isemööduv seisund, mida leevendab ibuprofeen 0,4 2–3 x päevas, võib ka määrida mõne soojendava ja valuvaigistava salviga. Kui vaevus püsib ja asi tundub kahtlane, siis kindlasti arsti juurde.

 

KÜSIMUS: Seljavalu

Olen 33-aastane mees. Pidevalt selg valutab ja nüüd hakkasid jalad ka valutama. Köhides lööb ka selga valu. Perearsti juures sai igasuguseid proove tehtud ja kõik oli korras.

VASTUS:

Küllap siis on kõik korras. Kui vaevus püsib, soovitan nõu pidada psühhiaatriga.

 

KÜSIMUS: Valulikud huuled

Olen 48-aastane mees. Viimased poolteist aastat on mul olnud huuled valulikud ja limaskest huulte taga samuti valulik. Katki aga midagi ei ole. Hommikuti ärgates on huultel mingi kirme. Muidu mingeid vaevusi ei ole ja enesetunne on muidu ka normaalne. Võib-olla ainult kerge valu kuklas esineb ka, aga arvatavasti on see seotud kaelaradikuliidiga. Vahel on asi parem, vahel halvem. Olen isegi märganud, et seisund sõltub ilmamuutusest. Rääkisin sellest oma perearstiga ja tema ei osanud mulle midagi öelda. Selle aja sees olen teinud ka analüüse ja need ka midagi ei näidanud. Kas äkki teie oskaksite öelda, missuguse arsti juurde peaks pöörduma?

VASTUS:

Arvan, et olete tundliku organismiga ja panete häirivana tähele organismi elutegevuse normaalseid avaldusi. Ilmselt on kontrollitud veresuhkrut. Huulte kuivuse puhul on hea hügieeniline huulepulk. Soovitan nõu pidada ka neuroloogiga.

 

KÜSIMUS: Südame kohal valu

Mul on selline mure, et mul on sisse ja välja hingates südame kohalt valus. Ma arvan, et see otseselt südamega seotud pole. Huvitav on see, et kui selili lamades ennast täiesti välja sirutan, siis seda valu hingates ei tunne. Ma loodan, et see pole mingi suur probleem, kuid siiski kavatsen arsti juurde aja kinni panna. Lootsin, et äkki suudaksite teie mind rutem rahustada ja öelda, milles probleem?

VASTUS:

Unustasite mainimata oma vanuse, soo ja kaasuvad haigused jne. Oletan, et olete noor inimene, selline vaevuse iseloom on omane roietevahelise närvi või lihaste valulikkusele. Raviks apteegi käsimüügi valuvaigistid, ibuprofen, paratsetamool. Seisund on iseparanev.

 

KÜSIMUS: Seljavalu alaseljas

Olen 30-aastane kahe lapse ema ja tunnen juba ammu, et käimisel hakkab vasakult poolt selg valutama. Tuim valu tekib umbes peale 15-minutilist kõndi. Kui sellest mitte välja teha ja edasi kõndida, siis hakkab valutama see koht, kust vasak jalg hakkab, see murdekoht. Mul on lapsena olnud vasaku neeruga probleeme. Nüüd on see valu hakanud tekkima tugevamalt ja iga päev. Mis see olla võiks, kas ehk neeruvalu?

VASTUS:

Neer ei ole seal, kust jalg hakkab. Oletan, et tegemist on müofastsiaalse valuga, s.o esineb lihaspinge valulik kolle, millest kiirgub valu jalga. Seisundit täpsustab ikka arst, raviks ise kasutan edukalt blokaadisüste.

 

KÜSIMUS: Varbavalu

Asi on selles, et umbes aasta tagasi valutas parema jala suur varvas altpoolt. Samal ajal olid mul tugevad valud seljas nimme-ristluu piirkonnas, mis kiirgusid reie tagaküljelt alla.

Asi paranes peale nõelravi – 10 seanssi (nii selg kui varvas).

Nüüd valutab sama varvas jälle – seekord külje pealt ja talla alt. Seljavalu õnneks pole.

Olen 60-aastane naine, normaalkaalus, vererõhk 120/75.

Mis eriala arsti poole peaksin pöörduma?

VASTUS:

Teie kaebused on omased radikulopaatiale ehk lülisamba kanalist väljuva närvijuure kahjustusele. Sagedasem põhjus selleks on diskogeenne radikulopaatia, ehk närvijuure kahjustus, mida ei saada mitte diskol vaid lülivaheketta (diski) rebenemisest tekkinud survele närvijuurele. Vaevusega tegeleb perearst, neuroloog ja neurokirurg. Esimene käik oleks siiski perearsti juurde, kes täpsustab seisundi ja koostab edasise uuringute kava.

Esmaabiks aitab käsimüügi valuvaigistid (ibuprofen, paratsetamol).

 

KÜSIMUS: Peavalud

Mul valutab juba hommikul üles tõustes pea. Pärast rohu võtmist läheb üle. Pea valutab tagant kuklast. Kas on võimalik, et see on tingitud tööst? Ma paigaldan ventilatsiooni, tõstan raskeid torusid ja olen pidevalt pea kuklas. Või on see seotud vererõhuga? Viimati, kui sai mõõta, oli kõrge. Olen määrinud spordisalvi, see aitab. Või oskate veel midagi soovitada?

VASTUS:

Teie nimest järeldan vanuseks nii 25–40 aastat. Päris kaela osteokondroosi ehk soolade ladestumist ei tahaks arvata. Arvan, et vaevuse põhjuseks on sundasend. Puhkus, teistsugused tööoperatsioonid jne peaks aitama. Alati muidugi on parem pöörduda arsti vastuvõtule.

 

KÜSIMUS: Varbavalu

Mu parema jala suur varvas valutab. Algas ca aasta tagasi, valutas kogu varvas ja eriti jala alt ja tugevasti. Siis oli mul ka seljavavalu nimmepiirkonnas, mis kiirgas jala tagaküljelt alla parema sääreni. Ravisin selja terveks 10 nõelraviseansiga. Kadus ka varbavalu. Nüüd on ca kuu aega sama varvas valutanud, kuid jala sisekülje poolt. Vahetevahel on ta tundetu, siis kardab külma ja aeg-ajalt valutab. Seljavalu mul sedakorda õnneks pole. Olen 65-aastane naine, normkaalus, vererõhk kodus mõõtes hommikul 60/95, pulss 68–70, perearsti vastuvõtul 75/120. Kardan gangreeni, see oli mu 75-aastasel emal. Mida tuleks ette võtta? Perearst mu küsimusele tegelikult ei vasta.

VASTUS:

Tänan põhjaliku info eest, saan ka Teid lohutada – gangreeniohtu ei ole. Vaevuse teke jalas on arstlikult lihtsasti mõistetav, nimelt on Teie haiguse peapõhjus siiski seljas, täpsemalt on tekkinud jalatööd juhtiva ühe närviharu kahjustus. Kõige sagedasem põhjus selleks on lülivaheketta ehk diski katkemine, mille väljasopistus surubki närvijuurele. Teie esitatud kirjeldus vastab L4 närvijuure kahjustusele. Arstid räägivad ka diskogeensest radikuliidist, kuid see ei teki mitte diskol vaid hoopis diski kahjustusest. Närvijuure kahjustust võib põhjustada ka lülikasvised, ehk rahvakeeles soolad.

Mida ette võtta? Tegemist tundub olevat kergemat sorti kahjustusega, puudub jalahalvatus ja nõrkus, soole ja põie pidamatus. Seda seisundit ravitakse konservatiivselt valu ja põletikuvastaste tablettidega (ibuprofeen, diklofenak), lihaseid pehmendavate ravimitega (sirdalud) ja massaaži ja soojaprotseduuridega. Milline ravi just Teile parim on, seda otsustab arst. Selleks võib olla oma perearst või neuroloog.

 

KÜSIMUS: Valu põsesarnades

Olen 20-aastane ema, ja umbes 5 aastat kannatanud kuklavalude käes! Nüüd aga vahest hommikuti, peale kuklavalu, on hakanud ka põsesarnad valutama, rohkem ülevalt meelekohtade juurest. Valu läheb ise mingi aeg üle, kuid vahest on ikka väga valus ja kaua.

Nohu mul pole olnud kaua aega, nii et põskkoobastes ei saa ka asi olla?

VASTUS:

Vaevus meenutab pingepeavalu. Soovitan nõu pidada perearsti ja neuroloogiga.

 

KÜSIMUS: Haiged lihased

Olen 17-aastane tüdruk. Viimasel ajal mul pidevalt jalalihased valutavad, trenni ma eriti ei tee ja päevas eriti palju ei käi ka. Millest võib olla tingitud selline jalalihaste valu?

VASTUS:

Ütlen otse, et EI TEA. Teie kirjas on väga vähe infot vaevuse kohta, mis on arstile otsuste tegemisel üliolulised. Soovitan arsti vastuvõtule pöörduda.

 

KÜSIMUS: Tagumiku valu

Mul on pikka aega tagumik valutanud... isegi küünlad ei aita enam... Mida teha?

VASTUS:

Marss arsti juurde!

 

KÜSIMUS: Varbavalu

Minu isal (69 a) tekkis väiksele varbale mingi haav, ilmselt hõõrus kummik ära, sest ta on sunnitud tihti neid kandma. Tema ise küll vaidleb kummiku variandile vastu. Nimelt on varbal küljel nahk maas ja viimasel ajal nii valus, et puutuda ei tohi. Mida sinna peale tuleks panna? Ta on elus nii hakkama saanud, et arsti juures ei ole kunagi käinud ja kindlasti ei saa teda mingigi väevõimuga ka viia. Streptotsiidsalvi pani haavale peale, aga see ei aita.

Kas on võimalik, et sellest varbast võib alguse saada ka mingi muu haigus? Varvas on nagu natuke paistes ja paistetus hakkab tõenäoliselt jalalaba poole minema. Igal juhul jalga ta enam midagi panna ei saa.

VASTUS:

Ärge ehmatage, aga kahtlustan haigust, mille sümptomiks varbahaavand on ja nimelt suhkruhaigust. soovitan kiiresti pöörduda perearsti vastuvõtule esmasteks uuringuteks.

 

KÜSIMUS: Seljavalu – kas neerud?

Olen 22-aastane naisterahvas ja minul esineb tihti seljavalusid, nõrkustunne, torkav valu vasakus küljes. Käisin perearsti juures, soovitas spordikreemi määrida (seljale), aga see ei aita. Ise arvan, et neerudega midagi. Sest ka urineerimine on sagenenud. Perearsti arvates on asi seljalihastes, mingi põletik? Kuna uriinianalüüs oli korduvalt korras, teisi uuringuid ei tehtud.

Mida teha? Kelle juurde saaksin veel pöörduda? Uuringutele on ju saatekirja vaja!

VASTUS:

Usaldage oma perearsti. Aga tundub, et olete nõutu. Soovitan taas minna tema juurde ja rääkida oma murest. Ise mõtleksin küll ultraheliuuringule, vahest ka röntgenülesvõttele seljast.

 

KÜSIMUS: Valu alaseljas, reite tagakülgedel

Olen 27-aastane naine. Juba mõnda ega vaevab mind kusagil sabakondi piirkonnas selline tuim valu. Alguses kahtlustasin, et tegemist on jämesoole või pärasoole haigusega. Otseseid sümptomeid soolele just polnud, aga mina oskasin ikka endale ette asju kujutada ja kartsin hirmsasti. Verd soolest pole tulnud, kõht nii oluliselt lahti pole olnud. Küll on väljaheide mõni päev vedelam, teine päev kõva. Perearst ei saanud aru, kas valu kiirgab tuharast soolde, või soolest tuharasse ja jalgadesse.

Lõpuks saatis arst mind koloskoopilisele uuringule TÜ kliinikumi. Uuringu käigus ei leitud midagi.

Kuna tagumiku piirkonnale oli selle aasta veebruaris tugev trauma, saatis arst mind röntgenisse. Sest kaeban ju siiski sabakondi valu. Kui arst üht teatud punkti sabakondist pisut paremale vajutas oli tunda tugevat valu, mis veel pärast tükk aega tunda andis.

Röntgenist ei leitud taas midagi. Välja arvatud kaasasündinud lülisamba lõhe või midagi taolist. Vahepeal sõin natuke aega diclofenaci, siis valu polnud. Arst arvas, et valu ongi tingitud sellest august või lõhest, mis siis trauma järgselt valutama on hakanud.

Pärast soole uuringut minu süda rahunes ja kolm kuud valu pole olnud.

Nüüd on jälle sabakondi juures valu. Eriti just öösiti see segab mind. Ma ei saa aru, kas jälle valutab ja häirib mind midagi sooles või ikka selg.

Täna öösel keerutasin end küljelt küljele. Kui hästi järele mõtlesin ja hirmud maha üritasin raputada, siis sain aru, et valutab ja tuim on nagu ikka selg või siis see sabakondi piirkond. Ja valu kiirgab ka põlveõndlatest pisut üles mööda reisi. Just see põlveõndlatest pisut üles kiskuv valu segaski mind täna magamast. Keerutasin ühte ja teise asendisse.

Olen selline hüpohondriline tüüp, kes haiguste osas endale palju ette suudab kujutada, eriti just öösiti. Hoolimata tehtud sooleuuringust augustis, mõtlen ikka, et kas arst ikka rääkis tõtt jne.

Kuid siiski, alaselg on selline tuikav-suruv-tuim, õhtuti valutavad põlved, päeval ja öösel kisuvad reie tagumised osad.

Millest see võiks olla tingitud? Enam ei julge oma hädaga perearsti juurde ka pöörduda, olen selle asjaga ta vist juba ära tüüdanud. Sest analüüsid pole ju midagi näidanud. Mõni ütleb, et see on reuma, mis niiviisi kiirgab jalgadesse.

Millega võiks tegu olla?

VASTUS:

Mõistan muret, kuid mitmed tohtrile olulised nüansid on ebaselged. Siiski saan oletada mõnda haigust ikkagi. Esiteks on üks vastik vaevus nimega koktsidodüünia ehk maakeeli sabakondi valulikkus. Selle olemus on sabakondi põrutuse järgselt tekkiv näriv-suruv-torkiv valu sabakondi juures ja just istumisel, ka kõnnil, kummardumisel. Seisundile eelneb tavaliselt trauma – tugev istuli kukkumine. Vaevus on visa taanduma ja võib teha haiget kuid-aastaid. Patsient otsib abi, kuid tohtrid laiutavad käsi – uuringud on korras. Raviks on valuvaigistid, füsioteraapia. Paar päeva tagasi tegin ühele oma patsiendile sama seisundi puhul süsteravi: manustasin raviainet sabakondi lihaste-sidemete piirkonda. Sellest võib olla suur abi.

Teie puhul soovitan nõu pidada ka neuroloogiga: see jalgadesse kiirguv valu ja krambid tasub järgi uurida. Kui ka see kolleeg on rahul, siis võib hingata päris kergendatult. Vaevus tasapisi kaob ja te enam ei märkagi seda.

 

KÜSIMUS: Lõin pea ära ja nüüd valutab

Laupäeval lõin pea tugevalt ära ja selle tagajärjel kerge põrutus (esimestel päevadel uimane ja iiveldas). Arst jättis mu haiguslehele ja soovitas võtta Co-Codamoli tablette 2 tunni tagant. Tabletivõtmisele järgmisel päeval oli aga mul väga tugev pearinglus. Oleks nagu purjus olnud. Ei võtnud rohkem neid tablette, oletades et need ei sobinud. Kui uuesti ravimiinfot lugesin, siis vaatasin, et ei soovitata kilpnäärme alatalitluse korral. Olen seda põdenud, kuid viimased analüüsid (1,5 kuud tagasi) olid näidud korras ja perearst ütles, et kõik on normis. Kuid miks mul eile siis nii paha oli? Kergelt iiveldas ka. Täna on kerge pearinglus ikka veel. Nüüd mõtlengi, kas tõesti oli see reageering rohule või annab põrutus sel moel tunda. Aga esimestel päevadel polnud sellist pearinglust. Kõige suurem hirm, et äkki rase, kuid ei tohiks olla, kuna võtan Logesti. Jah, olen kuulnud, et ka pillide võtmise ajal võib rasestumist ette tulla.

VASTUS:

Soovitan võtta asja rahulikult. Paar päeva puhkust, eemalolekut igapäevasebimistest Usun, et nüüdseks on kõik juba OK. Kui mitte, siis ikka arsti juurde.

 

KÜSIMUS: Valulikkus pärast süsti

2,5 nädalat tagasi sattusin peavaluga haiglasse, kus mulle tehti kaks süsti. Probleem on aga selles, et kuigi on juba tükk aega möödas, ei lähe üle valulikkus süsti piirkonnas. Süst tehti tuharasse aga samapoolse reie väline ülaosa oli alguses tuim, kuid nüüdseks on tunne ise enam-vähem tagasi, aga katsudes ja ka lihtsalt vastu minnes on reis kohe päris valus.

Kas see on normaalne, või sai mingi närv või miski süsti käigus viga? Mida ette võtta, sest probleem on päris häiriv.

VASTUS:

Võimalik, et Teile tehti diclofenac 75 mg lihasesüst. See on aine mis aitab päris hästi, kuid võib põhjustada närviärritust, kui satub sellele veidi liiga lähedale. Kirjelduse järgi on tegemist närviärritusega, mitte halvatuse vm tõsisema häirega. Vaevus peaks mõne nädala jooksul kaduma, hästi võib mõjuda soe kompress süstepiirkonnale.

 

KÜSIMUS: Seljavalu

Minu mehel (30-aastane) on selline probleem, et teda vaevavad seljavalud juba12–13 a. 11 a tagasi, enne sõjaväkke minekut avastati selja röntgenpildilt, et tal on selgroo küljest väike kild lahti, seetõttu teda sõjaväkke ei võetud. Arstid on siiamaani kirjutanud välja ainult virnade viisi tablette ja geele. Paar kuud tagasi tehti uus röntgenpilt, millel seda kildu näha ei olnud. Arst, teatas, et seljavalu on põhjustatud ülekaalust ja andis mõista, et mees simuleerib ja tahab haiguslehte. Ta on tõesti 2 aasta jooksul 10 kilo juurde võtnud, kuid kõik varasemad aastad on kaal normis olnud.

Kahju on vaadata oma meest, kes vaevleb seljavaludes ja keeldub arsti poolde pöördumast, sest arst peab teda simulandiks. Kas te võiksite soovitada, millise arsti või spetsialisti juurde ta peaks pöörduma, et valudest lahti saaks.

VASTUS:

Kroonilised seljavalud on ebameeldivad ennekõike patsiendile, aga ka meedikutele. 95% juhtudest ei leita midagi konkreetset ja nõnda soovitataksegi võimelda, määrida, käia sanatooriumis jne. Arvan, et kõige õigem Teie olukorras oleks taas põhjalikud uuringud: seljavalu kui haiguse avaldust annavad mitmed haigused, mis võivad seljast päris kaugel olla. Kaksteistsõrmiksoole haavand, pankreatiit, lülide muutused, neerude haigused, seljalihaste krooniline ülepinge, lihaspingekolded lihastes, närvijuurte pinge, lülivaheketta sopistumine, surumine närvijuurele, depressioon . Siin on mõned seisundid, mille peale arst võiks mõtelda. Soovitan taas julgesti nõu pidada oma perearstiga, kolleeg suunab Teid meelsasti neuroloogi jt spetsialistide konsultatsiooniks.

 

KÜSIMUS: Valud alakõhus ja seljas

Olen 53-aastane naine. Kolm päeva tagasi hakkasid mul alakõhus valud. Siis lõi tuim laialivalguv valu ka alaselga. Vahest on mul kõhukinnisus. Joon puhast vett umbes poolteist liitrit päevas. Olen väga mures. Urineerimine on tihti päeval umbes 1–2 tunni tagant. Öösel magan rahulikult, ei kasuta WC-d.

VASTUS:

Teie vaevused on omased kuseteede infektsioonile. Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule esmasteks uuringuteks ja raviks.

 

KÜSIMUS: Peavalu peale unetut ööd

Olen 25-aastane mees. Kui on mingil põhjusel öö vahele jäänud, siis järgmine päev alati pea valutab. Alkoholi ei ole absoluutselt tarvitanud juba üle aasta ja ei suitseta. Näiteks kui lähen nädalavahetusel ööklubisse ja saabun koju hommikul 4–5, magan une täis (enamasti poole päevani kella 12–14) siis pärast terve õhtu pea valutab, sageli veel ka päev peale seda. Kui aga jätan kaks ööd järjest vahele, näiteks reede ja laupäev, on mõnikord isegi ninast hakanud verd tulema. Ninast on iseenesest verd tulnud ka päeval, kui on tööpäevad pingelised.

Ma tean, et mul on kogu aeg olnud kõrge vererõhk. Kas see võib olla sellest? Millest ta veel võib tekkida? Kas selline peavalu võib olla ohtlik? Kui põhjus on vererõhk, siis kas kõrge vererõhu vastu üldse on võimalik midagi teha?

VASTUS:

Tundub, et Teie vaevuse aluseks on pingepeavalu. Seda seisundit soodustab väsimus, müra, ülepinge, magamatus. See muuseas klapib ka Teie poolt märgitud võimaliku põhjusega. Ööklubides on teadupärast muusika väga ülevõimendatud; parajalt on suitsu, hämarust, ka alkoholi. Olles pool ööd magamata, oleks imelik, kui järgmine päev on enesetunne suurepärane. Ninaverejooksul on mitmeid põhjuseid: sagedamini tekib see ninavaheseina eesosas oleva kapillaarpõimiku väikesest vigastusest, soodustada võib tõesti ka vererõhk. Vererõhk muuseas tõuseb ka täiesti tervetel inimestel tugeva stressi ja pinge ajal. Soovitan konsulteerida perearstiga, kes kontrollib vererõhku ja vaatleb nina seestpoolt. Vajalik oleks ka nina-kõrva-kurguarsti konsultatsioon. Ööklubidega seonduvalt soovitan neid külastada mõõdukalt. Saan aru ,et need kuuluvad noore mehe elu juurde, kuid kui pärast on enesetunne kehva siis, milleks riskida.

Kõike mõõdukalt!

 

 

 

 

MUL ON PAHA OLLA... + VÄSIMUS, PEARINGLUS

 

KÜSIMUS: Iiveldus ja pearinglus

Olen 48-a naine. 2001. a oli mul müoomi operatsioon. Paranemine toimus normaalset, kuid mõne aja pärast (umbes pool aastat pärast operatsiooni) hakkasid mitmesugused hädad peale. Teie poole pöörduksin küsimusega, kas üldnarkoosi tagajärjel võivad tekkida iiveldushood ja pearinglus?

Olen üldiselt tundlik merehaiguse suhtes. Lapsena ei kannatanud bussisõitu ja nüüdki enne laevareisi pean tublisti ennast psühholoogiliselt töötlema. Aga sellised nähud nagu 10–15 ägedat iiveldushoogu päevas ja tunne, et “pea on paha” hakkasid aasta tagasi. Sellised halvad ajad kestavad kuu või natuke rohkem ja siis nagu tõmbub tagasi – saab kuu või kaks puhata ning siis läheb uuesti lahti. Tekib raskusi tööle jõudmisega (bussisõit) ja umbses tööruumis viibimisega (olen teenindaja ning ei saa teeninduspunktist lahkuda). Millest võiks olla tingitud sellised nähud ja kas on mingeid vahendeid olukorra parandamiseks?

VASTUS:

Ei tahaks Teie vaevusi seostada narkoositüsistustega. Tegemist võib olla tõenäoliselt vererõhu regulatsioonihäire või tasakaaluelundi kõrgenenud tundlikkusega. Need on aga healoomulised seisundid, mis vajavad eeskätt head enesetundmist, s.o, mis olukorras vaevus tekib ja kuidas seda saaks tulevikus vältida.

 

KÜSIMUS: Kehv enesetunne

Viimased 2 kuud ei tunne ma end hästi. Alustuseks olen juba kümnendat kuud kaalujälgija ning olen 10 kilo kaalust alla võtnud (170 cm ja 64 kg). Viimasel ajal ei ole mul aega hommikuti süüa, kuigi tean, et peaksin. Seetõttu on mul kell 12 paha olla, pea hakkab ringi käima ning kui tõusen toolilt püsti, siis on isegi silme ees mustaks läinud ja kõrvus kohisema hakanud. Süda läheb ka täiesti pahaks, sel puhul aitab tass teed (ilma suhkruta). Perearsti juures mõõtsin vererõhku, mille ülemine oli 120, muidu on mul isegi pisut madalam. Veresuhkur oli ka korras, s.t 5,8. Kohvi ma ei joo. Nii et arst ei osanud muud soovitada, kui et hommikuti peaksin ka sööma, kuid kui mul tõesti ei ole hommikul isu. Mida peaksin tegema, et ei oleks lõunaajal nii kehv enesetunne?

VASTUS:

Leian, et Teie vaevuse põhjuseks on keskpäevane hüpoglükeemia teke ehk teisisõnu veresuhkru alanemine tasemeni, kus on võimalikud mitmed vaevused. Need klapivad hästi Teie kaebustega: nõrkus, minestustunne, kohin kõrvus. Ühekordne veresuhkru kontroll ei anna seisundist päris õiget pilti, õige oleks seda kontrollida korduvalt halva enesetunde ajal. Soovitan süüa sagedamini, korraga aga vähem ja tingimata ka süsivesikuid sisaldavat toiduaineid: kui muud pole käepärast siis paar karamellkommi aitab ka. Kehakilode pärast muretseda pole vaja. Olete teinud tõhusat tööd ja saavutanud ideaalse kehamassi indeksi: 22. Soovitan seda säilitada, see tähendab, et enam kaalu ei peaks alandama. Kuid peate väga jälgima oma toidusedelit ja liikumisharjumusi. Kui lasete end “lõdvaks” on oht kiirele kehakaalu ennistumisele.

 

KÜSIMUS: Paha olla südames

Olen 25-aastane naine. Täpselt ei tea, aga arvan, et viimased 5 aastat on mind vaevanud “paha südame” tunne. Mõni ütleb naljatamisi, et oled rase, aga ega siis 5 aastat ja aastaringselt ikka rase ei olda. See käib nagu mingi perioodi tagant: kaks nädalat pole häda midagi, talun autosõitu jne. Siis äkki hakkab: tõusen hommikul üles ja juba on süda nii paha ja kui veel 100 m autosõitu ka, siis on kogu päev nii vaev olla, see võib kesta nädala, siis läheb üle ja kõik on korras, talun kõike.

Praegu on juba kolmas nädal, kus mul on süda täiesti paha, pea uimane ja paks, samuti olen pidanud 2 korda minestama, sellist asja pole enne olnud. Igaks juhuks tegin rasedustesti ja see oli negatiivne, samuti peaks vererõhk normis olema.

Äkki oskate nõu anda, mis sellist asja põhjustab, kas võib tegu olla mingi konkreetse haigusnähtusega. Kelle poole peaks pöörduma või siis milliseid analüüse, uuringuid sellistel tunnustel läbi viiakse. See on noorele inimesele nii kurnav, et töö ja õppimine juba kannatavad.

VASTUS:

Teie vaevus näib olevat tsüklilise iseloomuga, ja vahest on see seotud ka Teie menstruaaltsükliga. Menstruaaltsüklile on omane, et esimeses pooles, s.o mensese ilmumisest kuni tsükli keskpaigani (ohtlike päevadeni) tõuseb tasapisi östrogeeni tase. Sel ajal peaks olema enesetunne päris mõnus ja muutuma kuskil tsükli keskpaiku veelgi mõnusamaks. Juhul kui ei toimu viljastumist (seda juhtub tänapäeval kahjuks harva), langeb peagi östrogeeni tase ja võimust hakkab võtma progesteroon. Sel ajal võibki naine tunda ennast sandisti.

Mida soovitan. Nõu pidada perearstiga, kui ta jagab minu mõtteid, siis kuulata, mida ta soovitab. Võimalus on minna ka naistearsti vastuvõtule. Lahenduseks oleks sobivate hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide võtmine, hästi peaks mõjuma ka sünnitamine, loomulikult kui laps on oodatud.

 

KÜSIMUS: Kohe üleni haige

Olen põdenud noores eas südamereumat. Kui kunagi süda sageli kloppis, siis nüüd on pulss ca 50–55 korda minutis. Ajab hingeldama ja iiveldab. Maksa piirkonda on tekkinud valud (3 aastat tagasi opereeriti sapipõis). EKG näitab väikseid muutusi. Olen väsinud, suus on kibe maitse, olen päris haige kohe.

VASTUS:

Kui ma kirjutan päris ausalt, nii nagu mulle tundub, siis on Teie vaevuste põhjuseks suurest pingest ja stressist tekkinud seisund nimega depressioon. Sellele haigusele on omane teinekord kõrgenenud tähelepanu kõigi halbade aistingute suhtes, mis käivad organismi funktsioneerimisega kaasas. Kõigil inimestel nii päris tervetel kui enam-vähem tervetel võib esineda suus kibedat maitset, väsimust, uimasust, tunnet, et kõik kohad on väga haiged.

Üldse ei tule kasuks ka paljud uuringud, mille täpset tulemust haigele ei selgitata. Mina oleksin ka närvis, kui mulle öeldakse, et EKG näitab väikseid muutusi. Tekib küsimus, kui väike on ikka väike, ja äkki väike ei olegi nii väike vaid hoopis keskmine. Soovitan usalduslikku vestlust mõne usaldusväärse tohtriga, kes uurib Teid lähemalt ja toob kõiges selgust. Siinkohal on eelis perearstidel. Spetsialist on see, kes ütleb, et närvide, mao või neerudega on kõik korras. Minge sinna ja siis tänna. Kuid inimene tunneb end haigena, eriti kui keegi ei suuda midagi avastada, vaid suunatakse ringiratast uutele ja uutele uuringutele.

Loodan, et sain veidi lohutada.

 

KÜSIMUS: Väsimus, nõrkustunne ja pearinglus

Probleem on selles, et viimasel ajal on tihti hommikul ärgates süda paha, aga päris oksendama ei aja. Samuti on tihti püsti tõustes veidi nõrkus ja pea käib ringi, teinekord ka pikali olles. Samuti on mul ette tulnud peapööritust söögilauas poole söömise ajal (kui pool toidust on söödud). Olen 23-aastane naine, rase ei ole, tehti kilpnäärme uuringud, mis näitasid, et kilpnäärmes on 1 sõlm ja tsüst (ultraheli), kas see on sellega seotud? Mis võiks aidata? Samuti olen viimasel ajal juba pooles päevas üsna väsinud.

VASTUS:

Võiks nõu pidada perearstiga. Vajalik oleks täisvere analüüs, võimalik et tegemist on noortel daamidel sageli esineva probleemi, aneemia ehk kehvveresusega. Kilpnäärme tsüst ise vaevust ei põhjusta. Kahtlasem on sõlm, mis võib olla hormonaalselt aktiivne. Kuid ka see ei tohiks anda loetletud vaevusi. Kui proovid on siiski korras, võib olla vaevuse taga hoopis stress, krooniline üleväsimus või ka depressioon.

 

KÜSIMUS: Külmavärinad ja väsimus

Olen 24-aastane noor naine, pisut ülekaaluline, kuid sellele vaatamata suhteliselt aktiivne. Olen viimased poolteist kuud olnud puhkusel, rahulikult kodus kutsikat kasvatanud. Paari päeva eest muutus enesetunne aga väga kehvaks – üldine väsimus, loidus, peavalud ja uimasus, külmavärinad. Söögiisuga on normis, kurnatus on välistatud, enese teada pole ka külmetanud.

Kas oskate aidata, millega tegu võiks olla ja kuidas enesetunnet parandada.

VASTUS:

Võimalik, et tegemist on algava ägeda viirusinfektsiooniga. Soovitan võtta tableti ibuprofeni, teha sooja jooki ja vaadata, mis juhtub. Kui asi tundub olema kahtlane, soovitan võtta ühendust perearstiga.

 

KÜSIMUS: Peapööritus

Mul selline küsimus – millest võib tingitud olla peapööritus? Olen 23-aastane naine, palavikku pole pea 10 aastat olnud, haige ka mitte, kuulmine on korras, silmad enam-vähem (+0,5), üldse mingeid haigusi ei ole, välja arvatud haiged kurgumandlid, mis mul järgmine nädal ära opereeritakse. Söön korrapäraselt (vähemalt 3 x päevas) enda arvates tervislikult, joon piisavalt (tavaliselt mineraalvett). Trennis pole viimase 5 nädala jooksul käinud, aga muidu tegelen tervisespordiga ka, vererõhk on tavaliselt normis (mõnikord kipub madal olema), aga peapöörituse ja vererõhu vahelist seost pole täheldanud, sest ka normaalse vererõhuga on peapööritust esinenud. Kohati on peapööritus nii tugev olnud, et hoia või seinast kinni, et mitte pikali kukkuda (õnneks selliseid juhtumeid on harva). Tavaliselt esineb pööritus ka sagedamini õhtuti, kui ma olen suhteliselt väsinud, aga see pole ka alati nii. Kunagi ammu kurtsin seda ka oma perearstile ja siis soovitas ta mul puhata ja veeprotseduure teha. Puhkamisega on nii, et poole tööpäeva pealt ei saa ju koju magama minna ja veeprotseduurid pole ka nagu erilist efekti andnud. Väsinud kipun ma olema küll, aga seni olen ajanud selle mandlite süüks, sest magan ma ka ca 8 tundi öösel.

VASTUS:

Peapööritus on selline kehvavõitu sümptom, mis on omane paarikümnele sagedasemale ja umbes sajakonnale harvemale haigusele. Ja ka seda, et vaevus võib olla inimesele omane, ilma et mingit haigust kuskil ka oleks.

Mida soovitan: võiks peapöörituse ajal kontrollida veresuhkrut. Kui see on normis siis soovitan nõu pidada ka neuroloogi ja nina-kõrva-kurguarstiga.

 

KÜSIMUS: Paha hakkas

Olen 30-aastane naine ja kaalun 49 kg ja suitsetan. Täna hommikul 10 min peale ärkamist hakkas mul nii halb, et surmahirm tuli peale. Üleüldine tugev nõrkus, seista ei jõudnud. Üle keha hakkasin higistama nii, et särk oli täiesti läbimärg ja varbal ka higipiisad. Nägu lumivalge ning huuled sinised. Kuskil 30 min pärast läks üle. Eelnevalt olin maganud 10 tundi, midagi tarvitanud ei olnud. Kas selline asi võib olla märk mingist tõsisemast ja ravi vajavast haigusest?

VASTUS:

Ei oska midagi arvata. Tavaliselt on võimalik, et peale rasket magamist ei taha tõustes veri kehas veel õieti paikneda ja aju saab verd vähem. Nii võib tekkida minestustunne, kahvatus, nõrkus. See on talitlushäire ja mitte haigus.

Kui mure on korduv, siis soovitan nõu pidada arsti vastuvõtul.

 

KÜSIMUS: Järjest halvem on olla

Olen 31-aastane naine, kolme koolilapse ema, töötan kodust arvutiga. Perearst on mul tore, alati naeratab ja kirjutab lõputult haiguslehti, ja madala vererõhu vastu soovitab rohkem kohvi juua (kas minu igapäevasest liitrist ei piisa veel?).

Oli nüüd mingi stressi ja külmetuse segu detsembri alguses, ja sestsaadik hakkab hirmus paha iga kord, kui ma nina kodunt välja pistan. Alguses saab õhk otsa, siis hakkab hirmus palav (hangede keskel ja ikka niimoodi, et kisud jope eest lahti ja topid mütsi tasku), ja siis ma lihtsalt pean maha istuma, soovitavalt seni, kuni ma veel näen, kuhu. Süda peksab, hing on kinni, kõik valutab. Isegi juuksed valutavad, ausõna! Ja kõrvades on selline lennukiga laskumise tunne kõik see aeg.

Mind pole talviti väljaskäimine iialgi vaimustanud, aga tänavu on ikka tõsiselt jube. Ja kuidagi järjest halvemaks läheb iga korraga. Mis veel, öösel ei tule und noh nii neljani, aga see-eest hommikul on tõustes suus surma maitse ja siis ma tuian mitu tundi nagu zombi, ja ärkan üles õhtuks, ja siis ei tule jälle und. Muidu on kah kuidagi ebakindel tunne, isegi kodus sekeldades. Nõusid pestes kipuvad need katki minema, näiteks. Kõigest on ükskõik nagu kopsupõletiku ajal oli paari aasta eest, aga vereanalüüs oli suurepärane, põletikku polevat kuskil. Veeniverd ma andma paraku ei jõudnud, nad võtavad seda ainult poole üheni ja mina enne kolme-nelja toolilt püsti ei tõuse. Kõhn olen ma nagunii nagu tont, kuigi ma söön palju ja peamiselt liha.

Kuhu ja millise arsti poole ma peaksin pöörduma? Tallinnas, eeldusel, et raha ei ole probleem, aga isiksus võib olla?

VASTUS:

Teie kaebustes leian viiteid kilpnäärme ületalitlusele. Soovitan teha TSH ja FT4 testid veeniverest, kas perearsti või endokrinoloogi juures. Kohvi asemel on ka üks hea taimne erguti nimega guarana forte tabl. 40 mg. Siin on väike kokkuvõte sellest vahendist.

Tabletid sisaldavad kontsentreeritud guarana seemnete ekstrakti. Guarana on Brasiilia vihmametsades kasvav taim, mida on iidsetest aegadest kasutatud toonikumina ja ergutava vahendina. Brasiilia indiaanlased on seda kasutanud energia allikana ja pikkadel matkadel valuvaigistina. Kasutatud ka söögiisu vähendamiseks. Toimeainena sisaldab loodusliku kofeiiniühendeid. ???? tabletti guarana fortet sisaldab 1000 mg standardiseeritud guarana seemnete ekstrakti, mis oma ergutavate omaduste poolest vastab tassile kohvile. Kasutatakse ergutava vahendina väsimuse, pikaaegse pingutuse korral. Ainevahetuse kiirendamiseks, vaimse ja füüsilise võimekuse tõstmiseks.

Aga ennekõike vaja põhjus välja selgitada.

 

KÜSIMUS: Väsimus

Olen 22-aastane neiu. Kas päevane tukkumine võib uimasust, väsimust suurendada? Probleem selline, et tahaks pidevalt, magada, pikutada, midagi ei jõua, kuigi öösel sai nagu korralikult magatud. Endal on ka juba imelik, nagu laiskus või simuleerimine? Koormust on ka omajagu: kool-kodu ehk ca 2h päevas bussisõitu, õppimine ja töö. Praegu on töö juurest puhkus, mistõttu võiks ju väljapuhanud olla, aga ei. Lisakaebuseks peavalu.

VASTUS:

Küsin vastu: kuidas on lood ninahingamise ja norskamisega?

Mõtlen ka depressioonile. Tasuks ära teha ka üldvere test ja uurida, ega äkki pole aneemiat.

Muid mõtteid esialgu ei teki. Soovitan nõupidamist arstiga.

 

KÜSIMUS: Paha olla

Olen 17-aastane neiu. Mulle tekitab probleeme asi, et mul on tihti süda paha, täiesti suvalistel hetkedel. Läheb mööda ja kõik on taas korras. Palavik on ka vahel 37,1 ja 37,3, mis 5–10 min pärast alla 37 läheb. Nii on see juba oma kuu aega.

VASTUS:

Noorel neiul sellised mured viivad mu mõtte raseduse võimalusele. Mida ise arvate?

 

KÜSIMUS: Kehv enesetunne

Mida abistavat ütleksite patsiendile, kes pöörduks Teie poole järgmiste probleemidega:

Olen 24-aastane noor naine ja mul on viimasel ajal olnud kaht liiki hädad, mis enesetunde kehvaks on muutnud.

– Pingelisematel perioodidel kipub pea valutama. Iseenesest on see probleem ilmselt paljudel. Mind teeb murelikuks see, et peavalu on ühes ja sellessamas peopesasuuruses piirkonnas. Seda nüüd juba viimased 3–4 aastat. Viimasel aastal olen täheldanud, et peavalu ajab ka südame pahaks ja tekib tõsine iiveldustunne. Siis olen täiesti tegutsemisvõimetu. Olen siiani eelistanud tugevate valuvaigistite kasutamise asemel võtta 1–2 tabletti Ibumetini (200mg) ja heita magama.

– Aeg-ajalt (siiani ei ole suutnud mingit regulaarsust tabada) kipub minestus peale tulema. Teismelisena oli mul üsna madal vererõhk. Viimasel ajal ei ole enam vererõhku mõõtnud – niisiis ei tea, kas olukord on muutunud. Kas minestus ja madal vererõhk võivad omavahel seotud olla? Mida saaksin omalt poolt teha, et ennast minestamise eest kaitsta?

VASTUS:

Oletan, et tegemist on migreeni meenutava peavaluga. Migreenipeavalu eristab pingepeavalust asjaolu, et valu on rohkem ühes peapooles ja valu on sedavõrd tugev, et patsient peab lihtsalt pikali heitma, ka iivelduse esinemine käib asjaga kaasas. Päris sellist rohtu, mis migreeni ära raviks nii, et seda kunagi ei tuleks, ei ole olemas. Abi on käsimüügi valuvaigistitest, ibuprofeen, mida märkisite, sobib hästi.

Teise vaevuse kohta arvan, et seda peaks arsti vastuvõtul täpsustama. Kontrollima peaks tühja kõhu veresuhkrut, täisvereanalüüsi, vererõhku lamades ja seistes, teha EKG-d.

 

KÜSIMUS: Alatasa tunnen iiveldust

Jäin 2005. aasta alguses rasedaks, iiveldustunne raseduse ajal on normaalne. Sünnitasin lapse 2005. aasta novembris. Sünnitusel kaotasin palju verd, hemoglobiin oli ca 84 ning võtsin rauatablette. Loomulikult oli ka siis pidevalt paha olla. Peale rinnaga toitmise lõpetamist 2006. aasta kevadel hakkasin mais võtma rasedusvastaseid tablette, ka need võivad alguses iiveldust tekitada. Aga nüüd, üle kuue kuu kasutamise järel tunnen ikka igapäev iiveldust. Hommikuti, õhtuti. Perearst ei tee suuremat numbrit, ütleb, et see närvidest. Tegime hemoglobiini testi ära, oli 140. Olen veel tähele pannud, et seedimine pole juba mitu kuud korras olnud, lihtsate toitude peale hakkan puuksutama. Muid seedehäireid polegi.

Niisiis, mis võib mul viga olla, ja mida tegema peaksin? See iiveldustunne on jube tüütu, tahaks lahti saada.

VASTUS:

Julgen arvata, et püsiv iiveldustunne on Teil tingitud rasestumisvastaste tablettide kõrvaltoimest. Oma töös olen kohanud mitut sarnase probleemiga patsienti. Soovitan nõu pidada oma pere- või naistearstiga ja leida mõni muu vahend. Lähtuda tuleks Teie hormonaalsest tasakaalust, kas on tegemist östrogeenide, progesterooni domineerimisega või tasakaalus naissuguhormoonidega. Siis saab valida ka uue preparaadi. Kui esialgu ei plaani pere juurdekasvu, siis üheks võimaluseks on ka emakasisene vahend ehk spiraal. Lihtne ja mugav ja enamikul hästi talutav.

Seedimisemure viitab soolestiku düsbakterioosile ehk mikroobide tasakaaluhäirele. Abi oleks Gefilus maitsestamata jogurtidieedist nii 10 päeva jooksul, ka on olemas mitmed vahendid, mis sisaldavad baktereid või pärmseeni, mis suu kaudu võttes aitavad tasakaalustada seedetrakti normaalset mikrofloorat. Nt enterol jt. Kui dieet ja antud soovitused ei taha toimida, vajab seisund lähemat arstlikku analüüsi.

 

KÜSIMUS: Peavalu, hirmus väsimus ja süda

Olen 20-aastane tüdruk, mureks on juba kuu aega peaaegu iga päev esinev peavalu koos iiveldusega, mis peaaegu üldse ravimitele alluda ei taha, ning vahel kaob imekombel ise, kuid tuleb mõne aja pärast tagasi.

Lisaks sellele esineb pidev väsimus ning füüsilisel tegevusel hakkab süda aeg-ajalt jupsima. Nagu vahelöögid oleksid või süda tõuseb nagu kurku (päris naljakas kirjeldus vist) ja hingamisele mõjub nagu ka (ajab hingamisrütmi sassi).

Lisaks veel: olen norm kaalus, menses on hormoonidega normis, kool on selleks aastaks läbi, käin tööl, ka öösiti.

Ja üks asi veel, mis võiks tähtis olla, mul on pidevalt kurk haige, kaks nädalat tagasi sõin seitse päeva ospamoxi, kuid nüüd on kurguvalu tagasi (praegu see päeval enamasti tunda ei anna vaid õhtuti ja hommiku poole ööd ). Pingepeavalud esinevad mul juba 10 aastat, aga mitte iga päev nagu praegu.

VASTUS:

Olen tõsiselt mures – hiljutine mandlipõletik ja nüüdsed südamevaevused, väsimus ja koormustaluvuse langus viitavad tõenäoliselt südamelihase kahjustusele. Palun pöörduge kiiremas korras perearsti vastuvõtule, kus vajadusel suunatakse teid täpsemateks uuringuteks südamearstile või ka haiglasse.

 

KÜSIMUS: Pööritus

Olen 22-aastane neiu ja viimasel ajal olen hädas iiveldustega. Aeg-ajalt peale söömist hakkab mul iiveldama, vahel tugevamini, vahel vähem. Eriti on seda juhtunud pärast õuna söömist, kuid ka teiste toitude söömisel (täna sõin näiteks viinerisaiakest ja siis ka). Millest see võib tingitud olla? Mida ette võtta?

Mainin igaks juhuks ära, et mul on kilpnääre haige ja hetkel ma ravi ei saa.

VASTUS:

Oletan Teie vaevuse lähteks happeliiaga kulgevat mao talitlushäiret. Seisund pole ohtlik, kuid vajalik on põhjuste väljaselgitamine ja nende edasine vältimine. Soovitan nõu pidada perearstiga.

 

KÜSIMUS: Peapööritus

Eile õhtul tundsin ennast halvasti, peale toimetusi tundsin, et enam ei suuda olla. Pea käis ringi ja heitsin voodile pikali. Ja sealt enam püsti ei saanudki. Ma ei saanud pead padjal teisele poolele keerata, isegi veidi liigutamisel hakkas jälle kohutavalt pea ringi käima. Silmi ei saanud lahti teha, ka sellepärast, et kõik keerles. Pea veidi valutas ja kohutavalt külm oli. Jalalabad oleks nagu jääs. Mitme teki all ja radika ääres ei saanud ka sooja. Nagu oleks veri seisma jäänud. Kui palusin jalgu veidi masseerida, siis tundsin, et veri hakkab ringlema ja läks veidi soojemaks, aga seda ainult hetkeks.

Terve õhtu olin pikali, ei saanud ennast liigutada. Üks kehapool oli kange. Ehk oli see sellest, et ei julgenud ennast liigutada, kuna siis hakkas pea jälle ringi käima. Olin uimane. Tõusis alguses ka pisike palavik 37 kraadi. Milles võib asi olla? Täna tunnen ennast paremini, hommikul oli küll silme eest kirju ja pea on päeva jooksul valutanud. Kukla piirkonnas on rõhuv tunne.

Tavaliselt on mul vererõhk madal, kas see võib olla vererõhust? Arsti juurde panin küll aja, aga selle sain alles järgmiseks nädalaks.

VASTUS:

Loen Teie kirjast välja algava viirusinfektsiooni (gripp rahvakeeli) tunnuseid. Olge kenasti kodus, jooge sooja vaarikateed, tehke viinasokke ja võtke ibuprofeeni. Kõik saab korda.

 

RAVIMITE TOIMEST JA KÕRVALTOIMEST

 

KÜSIMUS: Ravimite koostoime

Kas eakam inimene, kes tarvitab mitmeid erinevaid ravimeid, võib sattuda olukorda, kus ravimid hakkavad avaldama ebasoovitavaid koostoimeid? 78-aastane naispatsient tarbib vererõhu alandajat, südamerohtu, rütmihäirete ravimit, hormoonpreparaati, tugevatoimelist rahustit, unerohtu. Mida arvate?

VASTUS:

Mulle tundub asi kahtlane: üldjuhul peaks olema vererõhurohi, südameravim ja rütmihäire preparaat üks ja sama medikament, vähemalt on võimalik valida 1 tablett, millel on kõik need toimed olemas. Juba 3–4 ravimi koostoime on prognoosimatu, see sõltub annusest, inimese vanusest, maksa ja neerude seisundist, ainevahetustüübist jne. Soovitan raviarstiga koos vaadata raviskeem üle ja valida tema soovitusel 1–2 kõige enam näidustatud ravimit. Ka rahusti ja unerohu pikaaegne tarvitamine, s.o üle 2–3 nädala ei ole õige, see loob eeldused ravimsõltuvuse tekkeks.

 

KÜSIMUS: Ravim

Kirjutati sellist ravimit nagu Dolmen. Aga ravimi infolehelt lugesin, et see on vastunäidustatud bronhiaalastma korral (ka varem esinenud). Aga mul on ka varem ja on ka praegu astma. Kas ja mida siis see astma esinemine rohu võtmisel kaasa toob?

VASTUS:

Dolmen on tavalistest veidi tugevam valuvaigisti. Ravim kuulub mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite rühma koos ibuprofeeni ja diklofenakiga. Teatud astmavorm võib ägeneda selle ravimirühma organismi sattumisel, seetõttu peaks olema ettevaatlik. Kui olete varem tarvitanud selle ravimrühma preparaate ja kõik on hästi, siis mõningase ettevaatusega võiks ravimit tarvitada. Ravimitootja poolt on korrektne, et ta nimetab vastunäidustusi pigem rohkem kui vähem, see võib teinekord patsiendi päris ära hirmutada.

 

KÜSIMUS: Allergia

Missugused ravimid peaks kodus olema mesilasmürgile allergilise 7-aastase lapse puhul? Nõelata saamise peale läheb paiste, mis laieneb aina, üle kere tekivad kublad, hingamine raskeneb. Peab vist lisama, et tal diagnoositi eelmisel aastal astma, kuigi hoogusid pole olnud. Vahepeal tundus, et sai ilma rohuta hakkama, sest ma ei märganud, et piip (Pulmicort) oli tühi, aga nüüd jälle alatasa köhatab.

VASTUS:

Mõistan Teie muret. Asi on päris tõsine. Astma on iseenesest kui üks allergia variant ja lisaks ka ülitundlikkus mesilasemürgile teeb olukorra kehvemaks. Soovitan hoolsat astma põhiravi (Pulmicort näiteks) annust, tõstes vastavalt lapse kasvamisele. Kodus peaks olema ka kindlasti astmahoo katkestamise ravim (Ventolin näiteks). Esmaabiks peaks laps saama kiiresti organismi manustatavat allergiarohtu ja hormoon prednisolooni. Kiiremini toimib allergiarohi tilkadena, näit Zyrtec või siirupina – claritin. Prednisolon on saadaval tabletina. Siiski soovitan Teile koju muretseda ka süstitava allergiarohu, levinum on Tavegyl ampullis 2 ml ja hormoon prednisoloon: 25–30 mg 1 ml ampullis. Teil aga tuleb omandada lihasesisene süstimistehnika, ühekordsete süstaldega see polegi nii raske. Üliraske allergiline reaktsioon võib tekkida minutitega, abi võib olla vaid Teie läbiviidud ravist. Kiirabi jõudmine võib ka liigselt viibida. Tavaliselt kipuvad mesilased nõelama ikka suveti, kui laps on laagris, vanavanematel külas või matkal. Soovitan kõike seda arutada oma perearstiga ja allergoloogiga, kes annaksid juba konkreetsemaid soovitusi.

 

TOITUMISEST JA LIIKUMISEST

 

KÜSIMUS: Magusasöömine

Olen püüdnud siit-sealt saada selgust, kui palju võib 7-aastane laps süüa magusat ja kui palju on palju. Nimelt vanaema hirmutab, et kui lapsel on ikka suur magusaisu ja ta seda ka tõesti suhteliselt palju tema arust sööb, võib tulla ja et juba ongi lapsel suhkruhaigus. Minul endal oli ka lapsena magusaisu, kui raamatut lugesin, ikka midagi krõbistasin. Praegu vahest harva, kui väsimus või midagi, siis šokolaad nagu kosutab. Kas on põhjust muretseda, kui laps on kõhnapoolne, ei joo vedelikku haiglaselt palju, traavib ringi ja tema hambad on terved? Mis on magusasöömises halba? Vanaema soovitab kogu aeg süüa musta leiba – no ma ei tea, minu meelest on ka kuiva leiva söömine veider – laps peaks ikka sooja toitu peaasjalikult saama ning värsket kraami, mitte et leiba üldse mitte, aga vahet pole – musta leiva käärud enne suppi või muud toitu rikuvad nende isu täpselt samamoodi kui kommid.

VASTUS:

Magusasöömine ja magusavajadus on omane enamikule väikelastele. Seda on püütud seletada mitmeti, üks seisukohti on aga selline. Nimelt on ema rinnapiim suhteliselt suure suhkrusisaldusega, hiljem, kui enam rinda ei saa, on harjumus magusat saada aga alles. Suhkrusöömine lapseeas ei tekita suhkruhaigust. Kindel on see, et igas eas peab olema igapäevane toit tervislik ja hästi tasakaalustatud ja sisaldama normaalseks elutegevuseks ja kasvuks kõiki vajalike toit- ja mineraalaineid. Magusal on omadus blokeerida peaaju söögiisu küllastuskeskust, see tähendab paar suutäit magusat ja isu ongi otsas. Mõtlen siin isu n-ö asjaliku toidu suhtes. Ka näkitsemine rikub oluliselt isu. Sage magusasöömine kujutab endast tõsist ohtu ka hammastele, see happekollireklaam teleris on täiesti õige. Mida soovitada? Kui toitumine on tasakaalustatud ja sisaldab kõike vajalikku, siis selle kõrval paar-kolm kommi, küpsist päevas pole kurjast. Kui aga lapse n-ö õige toidu tarbimine kannatab magusasöömise tõttu, on vajalik seda kindlasti reguleerida. Olen ise 2 ja 3 a laste issi ja tean probleemi keerukust omast käest. Sageli anname vanematena suure või väga suure kisa ärahoidmiseks lihtsalt alla. Hiljutine avastus oli šokolaadi medalitega. Kui suurem laps on olnud matkal, kodustel töödel, pere spordivõistlustel väga tubli, siis on see väga tõhus preemia. Selle nimel laps püüab hoolega. Kui kommid laste silma alt ära peita, siis lapsed näivad ka asja mõnevõrra unustavat. Suur viga on see, kui lauale panna kott või kauss kommidega, siis ei saa rahu enne, kui see on tühjaks söödud. Kannatab nii selle kui järgmise päeva söögiisu.

Loodan, et sain olla kasulik, jagades kogemusi nii tohtri kui väikeste põnnide issina.

 

KÜSIMUS: Energiajoogid

Kuidas suhtute erinevatesse energiajookidesse ja millised kõrvaltoimed võivad näiteks olla Eestis toodetud Starteril? Kas nende sage joomine võib põhjustada ka ülekaalu? Sõidan pikki maid autoga ja olen avastanud, et Starter aitab ärkvel püsida (olen 32, naine). Vahel joon mitu pudelit päevas? Kas teen endale sellega ehk liiga või pole põhjust muretseda?

VASTUS:

Tervisliku toitumise kuldreegel on: igapäevane toit peab olema mitmekesine, hästi tasakaalustatud ja vastama inimese energiavajadusele. Energiajoogid sisaldavad põhiliselt süsivesikuid (glükoosi), mis on hea peale tugevat füüsilist koormust, mineraale ja vitamiine. Joogi tarvitamisel kompenseeritakse kiiresti peale tugevat füüsilist treeningut kaotatud vedelik, mineraalid, glükoos. Glükoos, vitamiinid ja süsihappegaas omab tõesti ka üldist toniseerivat toimet, kui pole eelnenud tõsist füüsilist pingutust. Paar pudelit päevas ei ole suur kogus ja ei kujuta endast ohtu, kui samas sööte “normaalset toitu”. Peaks lugema ka purgi pealt süsivesikute ja vitamiinide sisaldust. Süsivesikud peaksid moodustama päevasest energiavajadusest kuni 50%, ehk keskmiselt 1000 kcal, ehk 250 g süsivesikut mingil kujul. Kui joogiga saadav süsivesikute hulk jääb sellesse piiresse, siis pole midagi halba karta.

Autoga sõites on tõhusam (kuigi mitte nii mugav) võte väsimuse peletamiseks, väike peatus, kus tullakse autost välja, tehakse mõned venitus-sirutusharjutused, hea on ka väike uinak. Puhanult läheb sõit palju ohutumalt.

 

KÜSIMUS: Õunaäädikas

Sooviksin küsida, kas palju kiidetud õunaäädikat tohib juua hommikul tühja kõhuga? Või äkki saab nii maohaavad?

VASTUS:

Lahjendatud kujul 2–3 supilusikatäit enne sööki stimuleerib maomahla eritumist ja soodustab hea isu teket ja paremat seedimist. Kurjast oleks õunaäädika joomine tühja kõhu peale ilma järgneva söögikorrata.

 

KÜSIMUS: Hingamine

Olen tegelenud spordiga terve oma elu, kuid eelmise aasta kevadest alates on mind hakanud painama õhupuudus treeningutel ja sel suvel on see läinud isegi nii hulluks, et juba kergema sörkjooksu ajal tekib hapnikupuudus. Olen käinud erinevatel uuringutel: allergia, koormusastma, kopsuröntgen, kilpnääre ja talvel isegi operatsioonil, kus mul lõigati nina, et õhk paremini läbi käiks. Midagi ei leitud, kuid enesetunne läheb järjest halvemaks. Ei oska enam ise kuhugi abi saamiseks pöörduda. Äkki oskate aidata?

VASTUS:

Mõistan Teie muret, kuid Teie kirjas on puudu rida pisiasju, millele patsient ei oska sageli tähelepanu pööratagi. Vanus, sugu, põhitöö, spordiala, kehakaal, perekondlikud haigused jne. Võimalik, et Teie vaevuse tekkes on osa füsioloogilisel vananemisel, stressil, ärevus-meeleoluhäirel. Soovitan siiski pöörduda taas meditsiinisüsteemi “värava”, perearsti vastuvõtule, kus saaksite koos arutades leida võimalike “niidiotsi”, mida mööda koos edasi minna, kellega konsulteerida ja mida uurida. Kui tõesti kõik on normis, siis see iseenesest annab juba jõudu juurde. Võib-olla on abi ka psühholoogi konsultatsioonist, kui keha poole pealt on kõik hästi.

 

KÜSIMUS: Valu kõhus ja söömine?

Olen 16-aastane neiu. Minu mureks on kõhuvalud. Mõnikord peale sööki hakkab valutama ülevalt kõhu keskosast, umbes kolmnurga juurest, kuid natuke allpool. Neid valusid tihti ei esine, harva (üsna harva) tuleb küll ette. Need on alles sellel aastal tekkinud. Ükskord ma mäletan seda, et kõhtu lõi väga tugev valu (see oli peale sööki, natukese aja jooksul läks üle). Need valuhood kestavad umbes 20 sekundit ( umbes sinna kanti). Kuna mul esineb peavalusid, siis ma kasutan tihti peavalu tablette ja veel ka Magne B6-te (viimane on neuroloogi poolt kirjutatud). Regulaarselt ma ei toitu. Kooli ajal ei söönud peaaegu mitte kunagi hommikust. Praegu söön, millal juhtub. Ülekaaluline pole. Kas on põhjust muretseda?

VASTUS:

Teie vaevuste taga võib olla maotalitlushäire. See pole haigus, kuid märk sellest, et midagi on viltu. Talitlushäire põhjuseks võib olla ebaregulaarne toitumine, stress, kiire söömine, ühekülgne (kiir)toit jne. Soovitused on regulaarne täisväärtusliku toidu söömine. Kui vaevuste iseloom muutub, valu muutub kestvamaks, tekib näiteks tühja kõhuga ja öösiti, siis see viitaks noortel daamidel harvem esinevale tõvele- kaksteistsõrmiksoole haavandile. Kui esineks tugev hootine valu kuskil paremal roidekaare all eriti peale rasvasema toidu söömist, siis see viitaks sapikivitõvele. Ka see on noortel neidudel harv, kuid siiski võimalik. Sellistel puhkudel soovitan pöörduda kindlasti arsti vastuvõtule.

 

KÜSIMUS: Hammaste krigistamine

Mind teeb murelikuks asjaolu, et ma krigistan öösiti hambaid. Muidu ei oleks midagi, kuid see häirib mu abikaasat. Rahvasuu ütleb, et see, kes krigistab hambaid, sellel on ussid sees. Ma ise kahtlen selles väites, seda enam, et ma olen andnud mustuse proovi ja ussimune ei ole leitud. Mis võib olla tegelikult selle põhjus ja kuidas seda saab ravida.

VASTUS:

Kui on juba uuritud kehaliste haiguste suhtes ja kõik tundub olema korras, siis sageli on hammaste krigistamise põhjus hoopis päevane psüühiline pinge, stress, ärevus. Soovitan koos abikaasaga minna taas arsti vastuvõtule, et taas arutada võimalusi abistamiseks. Seniks aga traditsioonilised soovitused: reguleerida töö- ja puhkeaega, vältida liigset söömist õhtul peale kella 18–19. Tuulutada enne uinumist tuba, hea on ka kerge jalutuskäik õhtuti.

 

KÜSIMUS: Lapse menüü

Olen mures oma 14-kuuse tütre pärast. Nimelt mitu päeva toitub ta ainult piimast (poepiim 2,5%), vahel võtab näppu ka mõne saiatüki või juustuviilu. Olen püüdnud teha erinevaid sööke, mis enne talle olid meelepärased, kuid tema raputab pead ja keeldub, isegi varem proovitud pettemanöövrid on tulutud, poetoitusid pole ta kunagi armastanud. Kõhuga on muidu kõik korras. Kas see on mingi selline tuju, mis möödub, või pean midagi ette võtma?

VASTUS:

Soovitan esialgu jälgida. Selline seisund võib eelneda mõnele kõige sagedamini viirusinfektsioonile, külmetushaigusele. Kui asi kahtlane, soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, kes vaatab Teie last juba arstlikult läbi, määrab vajadusel analüüsid-uuringud ja saab nii anda kõige paremat nõu.

 

KÜSIMUS: Stressist tingitud toitumishäired?

Olen 21-aastane noormees. Ilmselt pidevast pingutusest (täiskohaga istuv töö, ülikool päevaõppevorm), pole isu, toit ajab iiveldama ja kehakaal on langenud niivõrd, et riided on seljas justkui riidepuul. Pidev väsimus ja kõigest tüdimus. Mida peaks ette võtma, et kaal tõuseks ja tervis taas korda saaks? Kas on põhjust karta näiteks sapipõiepõletikku vms.

VASTUS:

Minu esimene soovitus on teha valik töötamise ja õppimise vahel ning siis külastada perearsti ja teha põhilised uuringud mitmete haiguste täpsustamiseks, mis võivad viia sellise tulemuseni. Ei kujuta hästi ette õppimist kõrgkoolis päevases osakonnas ja samas ka täiskohaga töötamist. Siinkohal ei saa ma kahjuks lisada täpsemaid soovitusi, kuna paljud pisiasjad Teie kirjas puuduvad.

 

KÜSIMUS: Röhitsused peale söömist

Olen 19-aastane neiu. Mind häirivad pidevad n-ö krooksud (lasen õhku välja ja söögi või joogi maitse tuleb tagasi suhu) peale söömist. See tuleb täiesti tahtmatult. Isegi kui püüan neid tagasi hoida, tuleb ikkagi. Varem polnud sellist probleemi. Aga nüüd on need järjest tihedamaks läinud. Millest need tekivad ja mida ma tegema peaksin, et need vähemaks jääksid! Kas võib see tekkida mõnedest toiduainetest?

VASTUS:

Raske öelda. Teie kirjas on millegi järeldamiseks vähe infot. Soovitan nõu pidada perearstiga. Vaevuse tekkes võib olla oluline stress, kiirustades söömine, gaasi sisaldavad toiduained nagu õunad, palju leiva-saiatooteid jne.

 

KÜSIMUS: Haigestumine ja sport

Mul on selline küsimus, et olen eilsest tundnud ennast natuke haigena nagu oleks mingi viirus: hakkas nohu ja kurgus kipitab, samuti kehalihased natuke valutavad ja pea on raske. Hakkasin ennast ravima salvidega ja kurgu imemistablettidega, aga küsimus on selles, et käin 2 korda nädalas võimlemas aeroobikas, sealsamas ka jõusaal. Kui mu organismis on selline väike viirus, kas ma võimlemisega hullemaks ei tee? Olen 27-aastane naine.

VASTUS:

Soovitan võtta aja maha ja olla 3–4 päeva kodus. Puhata, vaadata aknast välja, lugeda jutukat, suhelda heade inimestega, juua mõnda raviteed. Kui tervis ei taha korda minna, soovitan minna perearsti vastuvõtule.

 

KÜSIMUS: Seedehäired

Mul on probleem. Ma koostasin koos treeneriga jõusaaliprogrammi ja järgin seda. Samas läksin üle toitumisele 4–6 korda päevas, korraga söön vähem. Kõik oli täitsa hea seni, kuni tekkis kõhukinnisus. Kas see võib tekkida sellest, et ma söön liiga vähe rasvast? Toit on mul kõik, kas keedetud või küpsetatud.

VASTUS:

Põhjusi on palju. Igatahes peate saama salatitena porgandit, õuna, kaalikat, kapsast, teraleiba. Arvan, et üks põhjus on see, et hoolsa trenniga kaotate higistamisega palju vett, sellevõrra võib olla ka kõht kinnisem. Proovige mõtelda, mida sõite enne ja mida nüüd, mis on teisiti. Esialgu ärge haarake lahtisteid, vaid proovige normaalse toitumisega taastada oma kõhurütm.

 

KÜSIMUS: See pole ju normaalne?!

Mu pulss on rahulikus olekus 96! Mingi 2 a tagasi oli 70. Vahepeal tegin sporti ja see oli südamele väga raske, kas spordiga organismi ülekoormamine võis teha mu südamele nii palju kahju? Pealegi on iga füüsiline koormus kuidagi väga raske nüüd, nt kui sörgin hästi rahulikult, siis juba kohe hakkab süda väga peksma ja läheb pahaks... Kui ma olen oma südame niivõrd üle koormanud, siis kas seda on võimalik üldse ravida? Olen kõigest 19-aastane noormees Pole ju võimalik elada, kui iga füüsiline koormus on raske...

VASTUS:

Olen mures. Soovitan pöörduda esmasteks südameuuringuteks perearstile, kes peab vajadusel nõu ka kardioloogiga.

 

KÜSIMUS: Podagra

Kuidas peaks sellise diagnoosi puhul oma tervist jälgima, kas oleks otstarbekas kasutada loodustooteid ja kas on tegemist ensüümi puudumisega? Kas haigust on võimalik lõplikult välja ravida?

VASTUS:

Tegemist on ainevahetushäirega, mille korral hakkavad liigestesse sadenema kusihappesoolade kristalle. Tuntuim koht on suure varba põhiliiges.

Toidus tuleb ära jätta veini, õlle, kondipuljongi. Raviks on hea allopurinol tabl analüüsi järgi. Kontrollima peab ka vererõhku ja kolesteroolitaset veres.

 

KÜSIMUS: Alkohol

Olen n-ö keskmise alkoholitarbimisega mees, viina võtan paar-kolm korda kuus, vahel ka tihemini sünnipäevadel vm pidudel. Nädalas kord või paar joon mõned õlled. Viimasel ajal olen täheldanud, et peale suhteliselt vähest alkoholtarbimist on hommikul hirmus pohmell, mida varasematel aegadel pole kunagi olnud. Näiteks eile jõin ära kolm pudelit õlut ja täna hommikul on enesetunne väga halb. Nii on see olnud nüüd järjest juba mitu korda. See teeb mind murelikuks, ma ei mõista, kuidas ma nüüd järsku üldse alkoholi ei talu. Kas tegemist võiks olla mingi maksahaigusega või millest selline asi võiks olla tingitud? Kas aitaks mingite maksapreparaatide manustamine (Carsil, Essentiale)?

VASTUS:

Oletan, et probleem on sügavam, kui oma kirjas lasete välja paista. Sellele viitab kas või see, et oskate nimetada ravimite nimesid. Soovitan pöörduda perearstile ja teha ära maksaproovid. Võimalik, et on tegemist maksa alkoholtõvega sellises staadiumis, kus on alanenud alkoholitaluvus. Rahu võib Teile tuua vaid arsti konsultatsioon, uuringud.

 

KÜSIMUS: Nõrkus magusasöömisest

Olen pannud tähele, et kui tühja kõhu peale magusat söön, siis mingi aja möödudes tabab mind suur nõrkus (kui ma midagi muud vahepeal ei söö). Mõnikord on asi hullem, mõnikord kergem. Seda on esinenud ka lapsepõlves. Veresuhkur on mul alati normis olnud ja üldse ka kõik muud näitajad ja analüüsid on korras.

VASTUS:

See on päris tavaline asi: peale asjalikku kõhutäit, mis lõpeb magustoiduga, suunatakse organismi energia seedimisele. Veri paikneb kehas ümber peamiselt seedeorganitesse. Sel ajal saab peaaju veidi vähem verd ja inimene võib tunda unisust, nõrkust, väsimust, pearinglust. Kuidas ja mil määral sõltub toitumise iseärasustest, toidukogusest, eelnevatest toidukordadest jne.

Soovitan veidi vähendada toidu hulka söögi korral, näiteks süüa hommikul rohkem või senise 3 korra asemel 4 korda. Peale sööki on hea kerge jalutus. Muidugi võib ka leiba luusse lasta nii nagu rahvatarkus seda soovitab. Kuid see on tihti keerukas: meie söögiasutustes veel puudub mugav lamamisvõimalus. Vahest on see äriidee mõnele toitlustusfirmale, mine sa tea!

 

KÜSIMUS: Kust alustada?

Olen 19-aastane neiu. Olen 180 pikk ja kaalun 56 kilo. Olen suhteliselt kleenuke ja kondine, samuti on mul rühiga juba nooruspõlvest probleeme olnud ja vahest teeb selg valu. Aktiivne sportlik tegevus praegu puudub. Nüüd olen eesmärgiks võtnud, et hakkan tervise kallal tööd ja vaeva nägema parema enesetunde ja välimus nimel. Kuid olen kimpus ja ei tea kust alustada.

Sooviksin kaalus natuke juurde võtta, kuid kindlasti ei ole meeletu söömine õige lahendus, kuna juurde tuleb mul ainult keskkohast. Mõtlen minna jõusaali lihaseid kasvatama, kuid kas on ka mingit eri dieeti, mida võiks proovida, et kätele ja jalgadele natuke liha ümber tuleks, mitte ainult pihapiirkonda. Samuti olen hädas rühi hoidmisega. Kust peaksin ma alustama selle probleemi lahendamisega ja kas minu vanuselt on veel võimalik see korda saada? Kui soovitate pöörduda ortopeedi poole, siis kuhu ja kelle poole peaksin ma Tartus pöörduma (perearst on mul Ida-Virumaal ja dekreedis. Saatekirja ei ole sealt venelastelt kerge Tartusse saada, kas mingit võimalust on tasuta ravile saada ilma saatekirjata?)

VASTUS:

Teie kirjas on palju küsimusi.

Kõigepealt rüht, pikkus ja kehakaal. Teie vanuses on toimunud skeleti kasvamine oma looduse poolt määratud pikkuseni. See on otseses seoses Teie vanemate-sugulaste andmetega. Lihased ja nahaalune rasvkude hakkab tasapisi välja kujunema, mõnedel juhtudel võtab see aega 2–3–5 aastat, mil noor daam tundub "kondisem", kui võiks olla. See on selgituseks, mis peaks ka veidi rahustama.

Soovitan uurida oma kodukandi terviseklubisid. Nende põhitegevuseks ongi bodyshaping ehk keha voolimine. Siinkohal saab anda nõu Teid vahetult nägev treener. Määratakse terve rida harjutusi, kus on oluline korduste ja seeriate arv. Trennis tugevneb keha lihaskorsett ja see viib iseenesest rühi paranemiseni. Hea toimega on ka kestev ujumine, ikka 2–4 x nädalas 1 tund korraga. Ujumine on tegevus, mida on vaja õieti teha, vastasel korral sulistatakse niisama ja saadakse pinges valulikud lihased. Ka siin on vaja treeneri pilk, vähemalt esialgu.

Ortopeedi külastus on kindlasti vajalik, kolleeg hindab Teie rühti, teeb vajadusel röntgenipildid ja annab soovitusi. Perearst annab hea meelega saatekirja, lülisamba ja rühiprobleemid on sageli kroonilised ja seetõttu on mitu pead vajalikud.

Nõnda palju siis vastuseks.

 

KÜSIMUS: Terve kere ei ole terve

Tere, olen 25-aastane mees ja põhimureks on väga vilets füüsiline suutlikkus, mis on kestnud juba 1,5–2 aastat. Varem olin väga heas füüsilises vormis, 60...70 tundi nädalas töötada tundus igati jõukohane, nüüd mingit füüsilist tööd enam üle paari tunni päevas teha ei jõua. Ka lühiajalist koormust talun väga halvasti, vahel on isegi trepist käimine pannud pea ringi käima. Liigestega on mul viimased 3 aastat nii, et kui veidi külma saavad, siis valutavad, samuti selg, kael ja kõrvad.

Reumatoloogi juures olen päris palju pidanud käima, see leidis mul verest kopsu klamüüdiat ja mingit muud nakkust ning söötis mulle paar kuuri doksitsükliini ja celebrexi, mis tühjendasid kõvasti rahakotti, pakkudes vaid ajutist leevendust (koos mõningate kõrvalmõjudega). Mandlitega olen opi järjekorras. LOR kõrvadest midagi ei leidnud, arvas, et mul võivad olla kõrvade juures mingid sooned haiged.

Verd ja uriini on proovitud – on muidu normis v.a mingid viited põletikele, südant on kontrollitud – korras. Kindlasti halvendas minu tervist see, et põdesin depressiooni.

Kuidas saaksin selgust, mis mul siis viga on ja mida saaksin ise teha oma tervise parandamiseks? Kas peaksin minema mingitele uuringutele? Kust saada head õpetust organismi üldiseks tugevdamiseks?

VASTUS:

Tunnen Teile kaasa ja üritan nõuga aidata. Oletan, et teie kehalise tervisega on kõik enam-vähem korras. Eks senised uuringud on seda ka kinnitanud. Loen Teie kirjast välja tänapäeval kahjuks väga sagedase haiguse, depressiooni sümptomeid. Selle avalduseks ei pea olema mitte püsiv kurvameelsus, eemaletõmbumine, vaid üheks sümptomiks võib olla seletamatud kehalised vaevused: väsimus, liigesvalu, söögiisu muutused. Annate mulle olulise vihje: varasem töökoormus 60...70 tundi nädalas. See võibki olla praeguste vaevuste põhjus. Liiatigi on Teil depressiooni diagnoositud, see seisund võib sageli korduda.

Mida soovitan:

1. Julgesti nõu pidada oma perearstiga. Oma patsiente katsun testida mõne koormusuuringuga. Kui selle tulemus on korras, siis on see veenev argument nii patsiendile kui tohtrile. Kui test pole korras, annab see viite täpsemateks südameuuringuteks.

2. Soovitan julgesti nõu pidada ka psühhiaatri, psühholoogiga. Depressioon on ravitav, kuid õige ravimi leidmine on kunst ja ravi on pikaajaline, miinimum 4–5 kuud, tavaliselt 8–12 kuud.

3. Delikaatne teema on ka seksuaalsus ja sellega seonduv. Kui Teie eas on selles liinis mingid probleemid, võib see kui tahes hea tervisega mehe muuta haigeks. Kõik on kõigega seotud. Soovitan probleemide olemasolul nõu pidada ka meestearstiga. Kas või esialgu kliinik.ee kaudu.

Loodan, et sain anda mõne niidiotsa, millele mõtelda.

 

KÜSIMUS: Alkoholi kahjulikkusest

Armastame mehega õhtuti peale tööd tihti veini juua. Kui seda tegevust päevast päeva ja aastast aastasse teha, kas see võib väga tervist kahjustada? Tarbime ainult kuiva kvaliteetveini. Suvel valget, talvel punast. Purju ei joo, ning ainult toidu kõrvale. Kas see on alkoholisõltuvus, kui iga õhtu tahaks veini juua. Kui palju on palju?

VASTUS:

Esitate küsimuse, millest võiks kirjutada paksu raamatu.

Jah, vein sisaldab alkoholi ja see on legaalne sõltuvust tekitav aine. See väljendub heaolutundes, mis kaob, kui ei saa uut portsu alkoholi. Kui veini kogus on aastaid stabiilne, piirdute toidu kõrvale 50–100 milliliitriga, siis on kõik hästi. Võiks isegi rääkida tervisele soodsast toimest: maonäärmete virgutamine, veresooni kaitsev toime. Jälgima peaks ikka veini tarvitamisel kogust, aega ja põhjuseid.

Mina isiklikult olen sedasorti veinitarvitamise vastane, sest ikka aastate möödudes kipuvad kogused suurenema ja elu sisuks näib kujunevat alkoholi tarbimine. Seda sõltumata sellest, kui meeldivaks või ohutuks patsient ise peab sedasorti harjumust. Kuid see on minu arvamus. Päris ühtseid reegleid pole.

 

KÜSIMUS: Tiibeti piimaseen

Sain paar kuud tagasi tuttavalt piimaseene. Lugesin Internetist seene toime kohta infot. Seal oli kirjas, et aitab kõrgvererõhutõve vastu. Mul on madal vererõhk, kas seene tarvitamine võib mu vererõhku veelgi langetada? Ja kas see seen üldse toimib nii nagu lubatud?

VASTUS:

Sellist asja nagu piimaseen kasutatakse rahva seas tõusude ja mõõnadena. Kord usutakse, et lõpuks “on tulnud õnn meie õuele” ja käes on lahendus kõikidele hädadele. Põdurad lapsed, närvilised kontoripreilid ja haiglased vanainimesed: kõigi nende mured on justkui pühitud peale seene tarbimist. OH OLEKS SEE VAID NII. Aga ei ole teps mitte. Seenel on piima hapendav toime, selle mõjul suureneb piimabakteri sisaldus. Niiviisi tõuseb piima C-vitamiini sisaldus. See on hea ja hapudel piimatoodetel on ka teadupärast seedimist korrastav toime, paraneb sooletegevus. Ei tohiks seda kasutada ebaselgete kõhuvalude korral. Kui on valu näiteks haavandist, siis see ägeneb ja inimene tunneb end kehvemini. Piimaseen nõuab hoolt: iga päev on vaja seda sõeluda ja valada peale värske piim. Nii paraneb “seenekasvataja” meeleolu, vähenevad võimalikud kurvameelsuse nähud. Mõju on nii umbes nagu toakoeral või hamstril, kes vajavad ka hoolt. Kindel on, et madalat vererõhku piimaseen velgi madalamaks ei tee.

Seniks kõik. Teinekord lisage ka veidi infot enda kohta: vanus, sugu ja lähemalt ka varasematest terviseprobleemidest.

 

KÜSIMUS: Küüslauk

Tere, nüüd nende ilmadega ja igasuguste viiruste algusega otsustasin ennast küüslauguga turgutama hakata. Kas küüslauk mõjub ainult siis, kui teda närida (näiteks leiva peal) või mõjub ta ka siis, kui ta katki pressin ja piimaga segan ja ära joon? Olen leidnud, et viimase kasutusvariandi puhul ei jää küüslaugulõhnasid.

VASTUS:

Küüslauk mõjub paremini, kui teda lahtiselt leiva peal või meega süüa. Nii eritub temast ka lenduvaid fütontsiide ehk viirusevastaseid aineid, mis toimivad ka ninaneelus ja hingamisteedes, kuhu need ei pääse, kui küüslauk lihtsalt vedelikuga alla neelatakse.

 

KÜSIMUS: See magus šampusemekk

Olen naine hilistes neljakümnendates ja minu ainuke patt on see, et armastan meeletult šampanjat. 4 aastat tagasi on mul eemaldatud kive täis sapipõis, muidu olen terve. Kas minu kirglik šampanjaisu võib mingil moel mõjuda maksatalitusele, sest mul pole ju sapipõit. Aeg-ajalt tekivad parema roidekaare alla pistvad valud. Aga hea šampus kaalub valud üles. Muud alkoholi ei tarbi.

VASTUS:

Mõistan Teie muret, meil kõigil on mõni nõrkus, millest loobuda ei suuda. Šampanja on lahja alkohol, milles sisalduv süsihappegaas mõjub sapieritusele soodustavalt. Kuna sapipõit ei ole, valgub sapp peaasjalikult soolde, hiljem ka laienenud ühissapijuhasse, mis käitub kui sapipõie aseaine. Peale joogi tarvitamist on soovitav kerge eine. Arstina meenutan ka seda, et igapäevaselt 50 g absoluutset alkoholi võib viia maksa pöördumatu kahjustuse, tsirroosi tekkeni 10–15 aasta jooksul. Kui Teie šampanjakogus päevaselt ületab 200 ml on see oht reaalne. Ei usu, et just nii palju igapäevaselt seda jooki tarvitate. On veel üks oht, nimelt kusihappe tõus veres, mis võib viia podagra, ehk üpris vastiku liigespõletiku tekkeni.

 

Kreeka pähkli õli

Hiljuti ilmus apteekidesse müügile kreeka pähkli õli, mida reklaamleht tutvustab kui “elueliksiiri”. Kirjas on, et aitab ravida kõrgvererõhutõbe, ateroskleroosi, südame isheemiatõbe, suhkruhaigust, kroonilist hepatiiti, mao ülehappesust, kilpnäärme ületalitlust, on lahtistava ja ussnugiliste vastase ja kasvajatevastase toimega, tõstab organismi vastupanuvõimet, ravib tuberkuloosi, naha- ja limaskestade põletikke, alandab vere kolesteroolitaset, on üks parimaid dieedipreparaate. Kuna pudel seda õlilist eliksiiri maksab umbes 160 krooni, tahaks teada, mida arvavad sellisest imerohust arstid, võib tal olla kas või ükski nimetatud toimetest või on tegemist tarbija petmisega. On ta Teie arvates üldse kuidagi organismile kasulik, kas soovitate osta?

VASTUS:

Kogu see jutt on kergeuskliku patsiendi mõjutamiseks. Kuna tegemist on taimse õliga, siis see omab mõningal määral soodsat toimet organismi rasva ainevahetusse, vahest vähendab ka halva kolesterooli taset. Selle toimega ta võib veidi vähendada südame isheemiatõve riski. Kuid see kõik on oletuslik.

Soovitan puhtsüdamlikult nõu pidada oma perearstiga, kes selgitab välja Teie terviseseisundi ja võimalikud riskifaktorid. Kui midagi pole päris õige, siis ta ka soovitab midagi. Leian, et kui inimese toidusedel on mitmekülgne ja tervislik, ka füüsiline koormus on paras, pole tarvis sellist kraami tarvitada.

 

KÜSIMUS: Taimne rasv

Kas taimse rasvaga (toiduõliga) liialdamisel on ka kuidagi võimalik veresoontele halba teha? “Halba” kolesterooli õlides ju ei ole?

VASTUS:

Ühegi toiduainega liialdada ei tohiks. Ikkagi arstide lemmiklause: meie toit peab olema tasakaalustatud ja mitmekesine. Liigrasvase toiduga käib kaasas paratamatu kehakaalutõus mis kujutab endast suuremat ohtu tervisele tervikuna kui kolesteroolisisaldus. Kolesterooli ei tohi peljata, see aine on meile toidus hädavajalik. Tõsi, suurema sisalduse, päriliku eelsoodumuse , eluviisi ja ainevahetuse iseärasuste juures võib see olla üheks riskifaktoriks veresoonte lubjastumise tekkel.

 

KÜSIMUS: Vôi ja margariin

Kumb on tervisele kasulikum kas või või margariin?

VASTUS:

Teie küsimusele ei olegi nii lihtne vastata. Kõigepealt püüame selgeks teha, mis on margariin ja mis või.

Margariin on tehislik produkt, mida saadakse mitmete, peamiselt taimsete rasvade hoolsal töötlemisel, mille käigus lisatakse seda, mis arvatakse olevat hea ja eemaldatakse seda, mis arvatakse olevat jällegi paha. Tänapäevaste seisukohtade alusel on tervisele kasulikumad taimsed rasvad, mida pole ka väga töödeldud (rafineerimata küllastumata rasvhapped).

Võiga on lood sellised, et seda valmistatakse piimast, olles sisuliselt piimarasv, s.o loomne. Võitöötlemine on mõnes mõttes looduslähedasem, olles nii toimunud aastatuhandeid. Või on ka maitsvam.

Kui nüüd kõrvutada või ja margariini, siis on vastus selline. Margariin on toidurasvana kasulikum, kuna seda on töödeldud vastavalt tänapäevastele teadmistele. Või aga on looduslähedasem, maitsvam, kuid koosneb peamiselt loomsest rasvast, mis jälle kujutab mingil määral ohtu veresoontele.

Mina eelistan igapäevaelus kvaliteetset margariini madala kolesteroolisisaldusega ja rasvlahustuvate vitamiinide lisandiga, pidulikel puhkudel aga on hea leivakatteks vana hea taluvõi.

 

KÜSIMUS: Piim

Soovin teada, kui palju peaksin (kuidas oleks õige) tarbima päevas piima või piimatooteid? Olen 31-aaatane naine, hetkel pole rase ega imeta.

VASTUS:

Teieealise daami päevane kaltsiumisisaldus toidus peaks olema 0,9-1,2 grammi. See sisaldub umbes liitris piimas, 100 g juustus, 200 g kohupiimas, 300 g hapukoores, veidi vähem ka juurviljades ja kalatoodetes. Kui kõike eeltoodut süüa parajalt, siis on piimatoodetega kaetud kaltsiumivajadus, mis on omakorda tähtis osteoporoosi ehk luuhõrenemise vältimiseks. Muuseas on kaltsiumiga nii, et saab seda küll piimatoodetega, kuid musta kohvi joomine võib seda hoopis organismist välja viia.

Kui on näha, et toiduga ei saa kuidagi vajalikku kaltsiumikogust kätte ja olete kohvisõber (3–5 tassi päevas) siis on soovitav tarvitada kaltsiumi toidulisandina. Teadmiseks ka seda, et tabletina ei ole otstarbekas võtta üle 0,3–0,5 g kaltsiumi, see imendub paremini, kui tabletile on lisatud ka D-vitamiini.

 

PROBLEEMID KEHAKAALUGA

 

KÜSIMUS: Ülekaal

Olen 32-aastane naine, pikk 165 cm ja kaalun 74 kg. Kaaluindeksi järgi olen juba korralikus ülekaalus. Kaal on peamiselt kasvanud viimase 5–6 kuuga umbes 7–8 kg. Enne kõikusin ikka 65–67 vahel, vastavalt olukorrale. Muret teeb mulle kaalu suhteliselt kiire kasv, sest eluviisis ja toitumistavades ei ole ma kohe kindlasti varasemaga võrreldes midagi muutnud. Ma ei söö peaaegu üldse rasvaseid toite (kui juustu üldse, siis light; kui hapukoort üldse, siis 10%-list, eelistan suhkruvabasid jooke, võid jms ei kasuta juba aastaid, sooja toitu eelistan teha ilma rasvata/õlita, st mikrouunis, eelistan kala või kana/kalkunit jne). Palju söön küll juurvilju (porgandit) ja puuvilju, peamiselt õunu, pirne ja tsitruselisi. Reeglina kindlasti mitte üle 1000 kcal päevas. Spordiga muidugi just ei tegele, kuid iga päev olen sunnitud vähemalt pool tundi kõndima (trammipeatus ja parkla on pooleteise kilomeetri kaugusel), seega mingi liikumine on. Jalutan suhteliselt meelsasti, nii liigun tegelikult alati rohkem. Töö nõuab pigem sebimist kui ühel kohal istumist.

Millest niisugune kaalu kasv võiks tingitud olla ja kas perearst saab mind üldse selles küsimuses aidata? Probleeme ka kõhukinnisusega, ehkki joon pidevalt mitmesuguseid spetsiaalseid teesid (nt “figura” jms). Kas ainult regulaarse spordi puudumine võib olla selle põhjus (olen suhteliselt madala koormustaluvusega, seega ei oska ka sobivat ala valida)?

VASTUS:

Kehakaalu suurenemisel on terve rida põhjuseid. Rasedus; liikumis- ja söömisharjumuse minimaalnegi muutus, kilpnäärme- ja neeruhaigused; ärevus-depressioon jm meeleoluhäired. Meenutage möödunud kuid ja kas leiate midagi, millest võiks olla kehakaalukasv tingitud. Soovitan pöörduda ka perearsti vastuvõtule, kes uurib kõike lähemalt ja koostab vajadusel edasise uuringute ja konsultatsioonide kava. Teie ideaalkehakaal peaks olema 60 kg ringis. Korrutame selle 25 ja saame päevase kaloraaži, millele lisame 10–30% sõltuvalt füüsilisest aktiivsusest. Teie päevaseks kaloraažiks saan 1600 kcal, millest peaks valgud moodustama 15%, rasvad 30% ja süsivesikud 55%. Meeles peab pidama seda, et minimaalnegi “näkitsemine” töö kõrval annab märkamatult hulga lisakaloreid. Kui Teil on lähem huvi, siis oma patsientide tarbeks olen koostanud programmi Exelis, millega saab hõlpsasti koostada meelepäraseid toidukavasid, arvestades meie toitumistavasid ja toiduvalikut poodides. Võin saata nii programmi kui näidised, andke oma soovist teada. Liikumise osas soovitan mõõdukat ühtlast koormust andvaid alasid: jalgrattasõit on neist sobilikum. Sobib ka meie maal populaarsust koguv rahvaspordiala: kepikõnd. Kui võimalik, on ideaalilähedane ka ujumine (mitte sulistamine-suplemine). Olen mures veidi Teie liigeste pärast: suur koormus jalgadele (sörkjooks) koos liigsete kilodega võivad neid kahjustada. Koormuse osas peaks see kestma minimaalselt 30 minutit ja 3–4 x nädalas. Koormuse ajal peaks hingamine olema parajalt “ähkiv” ja nahk muutuma higiseks, siis on sellel soodne mõju kehakaalule ja südamele ja veresoontele. Kui oskate lugeda oma pulssi koormuse ajal, peaks see olema vahemikus 150–170 lööki minutis. NB! Pulsisagedus kehtib vaid Teie vanuselistele, noorematel ja vanematel on soodsaim löögisagedus teistsugune. Seda arvutatakse valemiga 220 – vanus aastates. Saadakse maksimaalne löögisagedus, millest 75% on ligikaudu piisav rahvasporditasemel treenimiseks.

Kirjutada võiks veel paljustki.

 

KÜSIMUS: Kaaluprobleem

Olen 18-aastane tüdruk. Olen tegelenud spordiga aktiivselt kogu aeg, erinevate aladega nagu tennis, korvpall – nendega võistlustasemel, veel ujumine, jalgrattasõit, uisutamine. Treenin 5 korda nädalas, suvel rohkem. Ma ei saagi ilma spordita elada, aga imelikul kombel kaalun 60–61 kg ja olen 165 cm pikk. Ma ei saa aru, sest ma toitun tervislikult: puuviljad, teraviljatooted, kala liha asemel, vähe magusat, vähesel määral saia. Minu spordisaavutused on väga head. Hommikul söön tavaliselt putru, õhtul peale 7 ei söö, kui, siis puuvilju. Aga ikkagi olen ma oma kasvu kohta ülekaalus, küll mitte väga suures, aga siiski. Suvel võtan tavaliselt paar kilo alla. Vanemad ütlevad, et olen lihastes ja sportlik, naiselike kumerustega, aga ma tahaksin kaaluda 55–57kg. Kas oskaksite anda häid näpunäiteid, kuidas kaalus väheneda. Aga mitte mingeid kaalujälgijate menüüsid, sest siis ei jõuaks ma ju treeningutele vastu pidada.

VASTUS:

Enamus naissoo esindajaid pole rahul oma kehakaaluga olgu vanuseks 5 või 85 aastat. Isegi kui kõik on suurepärane lahutab nende ideaalist 1–2 kg mingis suunas. Lugedes Teie kirja koos kehakaalu ja pikkuseandmetega olen täiesti kindel, et kehakaal on ideaalne. Arvutasin kehamassi indeksi ja sain 22. Selle normivahemik on 19–25. Teie kehamassiindeks on seega ideaalne. Arvestades Teie suurt füüsilist aktiivsust silmas pidades ongi häiriva 3–4 kg taga just lihasmass. Arstina jagan Teie vanemate arvamust – kõik on hästi. Kui langetaksite oma kehakaalu, kaasneks sellega lihasmassi ja rasvkoe vähenemine. See aga mõjutaks negatiivses suunas Teie sportlike tulemusi.

Kõik on mitte hästi vaid väga hästi.

 

KÜSIMUS: Liiga kõhn

Ei oska kuidagi oma probleemi konkreetsete teemade alla paigutada. Olen 19-aastane tüdruk, pikkusega 175 cm ja kaalun ~52–53kg. Ma olen liiga kõhn. Võib-olla see ei paista välja mu mõõtudest, aga olen äärmiselt kondine. Häbenen ennast, kuna pidevalt kommenteeritakse, et kas sa ikka sööd midagi jne. Söön küll, olen muidu hea isuga, ainult hommikul on tihti halb olla ja palju ei saa süüa. Tahaksin teada, millise arsti juurde peaksin pöörduma oma murega? Sooviksin kaalus juurde võtta, et normaalne välja näha.

VASTUS:

Mõistan Teie muret. Teie eas on noor inimene väga tundlik kõige suhtes, mis puudutab välimust ja tervist. Arvutasin Teie kehamassi indeksi ja sain tulemuseks 17,3. Normivahemik sellele näitajale peaks olema 19–25, seega on mure ka meditsiiniliselt täiesti arusaadav. Võib-olla on tegemist perekondliku eelsoodumusega, ainevahetushäire või ka psüühikahäire valda kuuluva seisundiga nimega anorexia nervosa. Esmalt soovitan pöörduda nõu saamiseks perearsti vastuvõtule, sealt edasi aga vajadusel nõu pidada endokrinoloogi, günekoloogi ja psühhiaatriga. Palun ärge tundke valehäbi, arstid ongi ellukutsutud ikka selleks, et aidata.

 

KÜSIMUS: Tugev ülekaal

Mu isa on kohutavalt ülekaaluline. Ta on 57-aastane, 180 cm pikk ja kaalub üle 150 kilo. Täpset kaalu pole teada. Kas ülekaal võib tingitud olla ainult toitumisest? Oma perearst soovitas küll dieeti pidada, kuid ta niigi ei söö eriti palju. Ta püüab korralikult jälgida, mida ta sööb, kuid kaal muudkui tõuseb ja sellega kaasnevad tervisehädad samuti. Ta ema oli ka väga paks. Lõpuks ta ei suutnud isegi käia. Meeletult ta ei söönud. Kas ülekaal võib olla tingitud organismi iseärasustest? Mida võiks ette võtta peale dieedi? Ostsin talle nüüd neid Bio-Cla kapsleid, kas nendest võib midagi kasu olla?

VASTUS:

Mõistan hästi muret isa pärast. Kui ülekaal on perekondliku eelsoodumusega, siis sinna suurt midagi teha ei saa. Kehakaalu saab alandada kahel moel: kas süüa väiksema kaloraažiga toitu või liikuda rohkem. Parem on kombineerida neid kahte võimalust. Tavaliikumine ohustab aga liigeseid, seetõttu soovitaks Teie isale võimalusel ujumist 1–2 tundi järjest 2–3 korda nädalas. Võimalik on ka jalgrattasõit sobiva ratta olemasolul. Üksikjuhtudel võib kõne alla tulla rasva kirurgiline eemaldamine, kuid see kuulub reeglina kosmeetilise protseduuri valdkonda ja selle eest haigekassa ei maksa. Isegi kui saavutaks kehakaalu peatumise, oleks tegemist juba võiduga, edasi soovitaks kehakaalu alandada 1–2 kg kuus. Kui jätkub visadust, õnnestub Teie isa normkaalu viia tema 60. juubeliks. Edasi oleks aga 20–30 aastat täisväärtuslikku elu. Selle nimel tasub pingutada juba täna. Erinevatesse toidulisanditesse ja kapslitesse mina eriti ei usu. Suur soov ja visadus on määravam.

 

KÜSIMUS: Ülekaal

Olen 11-aastane tüdruk. Ma kaalun 39,5 kg ja olen pikk 149,5 cm. Tegelen võimlemise ja tennisega. Mind huvitab see, kas ma olen ülekaalus ja kui palju ma peaksin alla võtma?

VASTUS:

Ole mureta, Sinu kehapikkus ja kehakaal on täiesti normis. On koostatud vastavad graafikud nii pikkusele kui kaalule ja Sinu näitajad asuvad päris keskjoonel – nii et ei vähe ega palju. Söö mitmekesist ja tervislikku toitu, õpi hoolega; käi läbi sõprade-tuttavatega ja tegele ka spordiga. Nii kasvab Sinust terve ja tubli neiu.

 

KÜSIMUS: Lapse kasv

Pöördun Teie poole küsimusega, kas on normaalne, et 11-aastaseks saanud tüdruk on ainult 125 cm pikk ja kaalub umbes 26 kg? Oli sünnist saati normaalsest väiksem (2502 g sündides). Vanemad on normaalmõõdulised (ema 164, isa 173 cm).

Muidu on ta igati tubli, käib tantsutrennis ja koolis läheb hästi. Ainult koolikott on tema jaoks alati veidi suur ja raske olnud.

Söömisega on probleeme, sööb vähe ja hästi aeglaselt, mistõttu koolis jäävad lõpuni söömata tihtipeale ka need toidud, mis tegelikult maitsevad. Mulle endale tundub, et tal on probleeme mao mahuga või mahutamisega. Kui ütleb, et kõht sai täis, siis talle tõesti enam ei mahu. Järgmine lusikatäis toitu võib väga kergesti okserefleksi esile kutsuda. Teised klassiõed on temast peaaegu peajagu pikemad. Millal ta kasvama hakkab ja kui pikaks võib ta üldse kasvada?

VASTUS:

Olen tõsiselt mures. Annan siinkohal 11-aastase tütarlapse ideaalkaalu, see on 35 kg (normikoridor 130–160 cm)??? ja ideaalpikkus 145 cm ( normikoridor 130–160). Nagu näete, jääb Teie tütar sellest välja. Soovitan tõsiselt uuringuid: senine areng, pikkuse ja kaaluandmed; endokrinoloogiline seisund, ka mao-soolestikuuuringud. Soovitan pöörduda esmalt perearsti vastuvõtule, kes siis olenevalt seisundist tema pilgu läbi suunab lapse uuringuteks haiglasse või mitmetele eriarstidele. Eestis on lapsekasvumuredega tegelevateks arstideks dr Bela Adojaan (Tartu Ülikool, endokrinoloogia kliinik) ja dr Heli Grünberg, Tartu Ülikool, lastekliinik).

 

KÜSIMUS: Õiged proportsioonid?

Olen 12-aastane tüdruk ning mu vööümbermõõt on 74 cm, rinnaümbermõõt on 89 cm ja puusaümbermõõt on 87cm. Kaalun 50 kg ja olen pikk 158 cm. Kas see on normaalne?

VASTUS:

Noor daam, ole mureta. Need näitajad on suurepärased. Oled jõudnud parajasse kasvuikka ja kaal ja pikkus suurenevad Sinu 16–17 eluaastani. Pane aga tähele kaalu-pikkuse suhet. Ideaalkaalu saad nii, kui lahutad oma pikkusest (sentimeetrites) ära 105–110. Sinu näitel: 158–105 (110), saame 53 (48 kg) mis ei erine oluliselt Sinu tegelikust kaalust. Nii et kõik on hästi.

Tähtis on veel paras vaimne ja füüsiline koormus ja hoidumine kõigest, mis võiks head tervist ja normaalset arengut kuidagi kahjustada.

 

KÜSIMUS: Ülekaal

Olen 35-aastane 3 lapse ema. Pikkust 175 cm ja kehakaalu 125 kilo. Olen eluaeg natuke paksuke olnud, ca 10–15 kilo ülearu. Aga praegune kaal tekkis peale 2. lapse sündimist. Õigem on öelda, et tekitasin. Mul on pidevalt paaniline söögiisu. Saan väga hästi aru, et ma söön rohkem kaloreid kui tohiksin, aga ma ei suuda seda mitte teha. 3 aastat tagasi võtsin kaalujälgijates 39 kilo maha, aga siis tuli grillihooaeg ja mul puudus igasugune võime end valitseda. Nüüd on täpselt sama kogus kilosid tagasi tulnud. Asi pole selles, et oleks tühja kõhu tunnet. Asi on selles, et mulle maitseb toit. Kui kõht on silmini täis ja tekitab halba enesetunnet, siis ootan natuke ja kui natukenegi parem hakkab, söön juurde. Arvan, et asi pole ka aeglases ainevahetuses, sest käin tualetis tihti ja regulaarselt. Vahel on tunne, et ma vajan üldse psühhiaatri abi! Küsimused siis selles, kas minu puhul näiteks on perearstil välja kirjutada mingeid isu vähendavaid rohtusid; ega sellises küsimuses perearsti poole pöördumine ei too kaasa ilmtingimata mingeid suuri uuringuid eriarstide juures; kas on olemas mingid spetsiaalsed nn dieediõed, kes mind aitaksid kehakaalu alandamisel (jälgida, nõu anda, lausa kontrollida)?

VASTUS:

Kindlasti olete lugenud eelpool vastatud küsimusi, mis puudutavad ka liigset kehakaalu, samuti raskusi küsimuste üksikasjalikule vastamisele, kui 2/3 arstile olulist teavet on puudu. Kuid proovin anda oma parima.

Perearsti juurde võib alati pöörduda ka toitumisalaste nõuannete saamisega. Sõltuvalt Teie elukohast oskab perearst pakkuda parima lahenduse. Ta süveneb Teie probleemi, kui puudub kahtlus orgaanilisele haigusele (haigus, mida on võimalik käega katsuda, aparaadiga näha või analüüsiga määrata), siis mingeid ränkasid uuringuid ei järgne. Minul näiteks Teie vaevuste looga tutvudes sellist mõtet ei teki. Peamiseks probleemiks tundub mulle olema, nagu ka ise oletate, psüühiline vaevus. Seda tuntakse ka buliimia nime all. Ehk teisisõnu ohjeldamatu söömine stressi, pinge, ärevuse maandamiseks või söömine n-ö “ise ka ei tea miks, aga on õudne tahtmine”. Buliimia raviga tegelevad üldjuhul psühhiaatrid, psühholoogid ja psühhoterapeudid, aga ka selles vallas kogenud perearstist võib olla enam abi, kuna on teada teave Teie varasema haigusloo, perekonna jm kohta, samuti on hõlpus korraldada konsultatsioone teiste spetsialistidega.

Küsimus dieediõest. Konkreetne vastus sõltub jällegi Teie elukohast. Suurtes linnades on sellised töötajad olemas. Oma praktikas aga koostan oma patsientidele ise omaloodud programmiga näidismenüüd, kus on arvestatud kõike olulist: kehamassi indeks, liikumine, üldine aktiivsus, eraldi valkude-rasvade-süsivesikute osakaal. Dieediõed koostavad näidismenüüsid üldjuhul käsitsi, mulle teadaolevalt Tallinna ja Tartu keskustes puudub eesti toitumistavasid arvestav tööd hõlbustav tarkvara.

Küsite ka kehakaalu mõjutavate tablettide kohta. Enamjaolt on levinud rasva kui ühe energiarikkama toitaine imendumist pidurdavate medikamentidega. Neil on praktikas isegi olemas mõningane toime, oma patsientidel olen saavutanud kaalulanguseks ravi ajal 1–2 kilo kuus, keskmiselt suudetakse ravi saada 3–4 kuud, mõnikord ka aasta. Preparaadi miinuseks on suhteliselt kõrge hind. Perearst saab seda välja kirjutada täiesti vabalt.

 

KÜSIMUS: Kaalu tõus

Olen 23-aastane naine, alati olnud pigem kõhn ja viimased neli-viis aastat üsna stabiilses kaalus. Nüüd olen paari kuuga võtnud juurde 6 kilo. Kõhul ja reitel lausa venitusarmid. Rase ei ole, pille ei söö, oma toitumisharjumusi ka muutnud ei ole – kokkuvõttes ei ole olnud elus muudatusi, millest kaalu tõus võiks olla põhjustatud. Kas on muretsemiseks põhjust või teen sääsest elevandi?

VASTUS:

Arvan, et muretsemiseks ikkagi on põhjust küll. Kui kõik on nii nagu kirjutate, siis peab ikkagi olema mingi põhjus. Tavaliselt on nii, et kõikvõimalikud psüühilised katsumused, ka rõõm ja edu võib põhjustada sellist hingelist erutuse laadset seisundit, mida maandab just söömine. Nii võib paari kuuga päris kopsaka kaalu omandada, kui ei võeta midagi ette.

Teile soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule ja arutada-uurida kaalutõusu võimalikke põhjuseid lähemalt.

 

KÜSIMUS: Kehakaal

Olen 5-kuuse lapse ema. Pikkus 168 cm ja kaal 118 kg. Toidan last ainult rinnapiimaga. Pöördun Teie poole küsimusega – kuidas vähendada kehakaalu?

VASTUS:

Rasedus võib olla naise elus sündmuseks, mis lööb põhjalikult sassi ainevahetuse. Ka olles varem aktiivselt liikuv, on nüüd naine seotud oma lapse ja tema muredega. Kui söömisharjumus sama või isegi suurem, siis ongi tulemuseks kehakaalu tõus.

Soovitan pöörduda oma perearsti vastuvõtule ja arutada kõike juba põhjalikumalt. Vajadusel kontrollib perearst kilpnääret, vererõhku, neerusid. Kui kõik on korras, siis jääb üle vaid reguleerida oma liikumist ja toitumist. Praegu on veel selleks õige aeg. Oma tööst tean hulgaliselt näiteid, kus tugev ülekaal ongi tekkinud just raseduse järgselt.

 

KÜSIMUS: Midagi viga

Selline mure, et juba pool aastat mul on süda paha vahelduva eduga, pea käib ringi ja olen juurde võtnud üle kümne kilo. Kaal tõuseb ikka ühtlaselt. Käisin perearstil oma murega, ta mõõtis vererõhku ja arvas, et kõik on korras. Aga sümptomid pole ära kadunud. Olen 22-aastane neiu, last ei oota ja söön korralikult. Enne seda on mu kaal püsinud pikka aega ühel numbril. Mis mul häda?

VASTUS:

Soovitan pöörduda taas perearsti vastuvõtule. Vajalikud oleksid päris põhjalikud uuringud, vere ja uriini testid.

Kui kõik on korras, kahtlustaksin buliimiat ehk liigsöömistõbe.

Nii et jälle arsti juurde. Seda ei maksa karta, et arst paneb pahaks, või jättis esimene kord midagi tegemata. Lihtsalt osade tõbedega on nii, et need ei avaldu kohe nii klassikaliselt kui tahaks.

 

KÜSIMUS: Kaalulangus

Olen 30-aastane naisterahvas. Olen viimase kahe kuuga kaotanud umbes 12 kilogrammi, ehkki pole oma toitumisharjumustes ja liikumisaktiivsuses mitte midagi muutnud. Iseenesest on kaalulangus küll väga positiivne, sest enne olin pisut ülekaalus ja praegu päris normis. Kuid kõik on toimunud liiga kiiresti. Kas peaksin selle pärast muretsema või on sellised kõikumised 30-aastasel naisterahval loomulikud? Praegu olnud suhteliselt pingeline periood vaimses mõttes.

VASTUS:

Vaimne stress võib olla küll põhjuseks kaalulanguse põhjuseks, eriti kui enesetunne on hea. Siiski soovitan nõu pidada ka oma perearstiga. Soovitan ka kõige esmasemaid vereteste ja süvendatud arstlikku läbivaatust.

 

KÜSIMUS: Kõht punnitab

Olen 34-aastane kahe lapse ema, noorem 12-aastane. Alati olen kõhna olnud, ka kõht on alati rohkem lohkus kui vastupidi olnud.

Viimasel kahel aastal olen märganud, et kõht nagu punnitab ees. Gaasidega on ka aeg-ajalt probleeme, aga mitte kogu aeg. Viimati, kui haige olin ja arst kodus käis, ütles ka, et kõhulihased on nagu pinges.

Roided paistavad (kaalun 166 cm juures 47 kilo), aga kõht nagu allavajunud rasedus mingil moel. Vahest kui paar päeva eriti ei söö, siis on peaaegu normaalne.

Käin ka trennis juba teist aastat, seal on ka kõhulihastele harjutused, mida teen ka kodus, aga ei aita. Kohutavalt häirib, mõni on töö juures ka küsinud, kas hakkan varsti dekreeti jääma. Diagnoosi muidugi niimoodi kirja teel ei pane, aga oleksin tänulik kui paar sõna siiski kommenteeriksite. Ehk on Teiegi praktikas sellist muret olnud.

Viimasel ajal mõtlen, et äkki on mingi kasvaja. Naistearstil käisin suvel, siis ultraga vaadati ka emakat seest, see oli korras.

VASTUS:

Julgen arvata, et seisund on tingitud allavajunud rasvikust (asub kõhu sees), mille põhjuseks võib olla Teie väga sale kehaehitus. Mulle annab kindlust tehtud ultraheli uuring, kindlasti oleks midagi nähtud ja öeldud, kui oleks midagi halvasti. Oluline on ka see, et vaevus on kestnud 2 aastat ja täiendavaid sümptome–vaevusi ei ole tekkinud.

Oma praktikas ma olen kohanud küll Teie murega patsiente. Kui kõik uuringud on korras, siis nad lepivad olukorraga ja võtavad kõike "mõistusega".

Muuseas, julgeks Teile soovitada võtta kaalus juurde, ka see võib ühtlustada Teie kõhualust rasvkudet.

 

KÜSIMUS: Alakaal

Minu probleem seisneb alakaalus, millest tuleneb madal vererõhk ning vastuvõtlikkus külmetushaigustele. Olen 24-aastane naine ning mul on 4-aastane tütar. Enne sünnitust olin ma stabiilselt 47 kilo, kuid hiljem minu kehakaal üle 45 kilo ei suutnud tõusta, kuni praeguseni. Vaatamata sellele, et ma sundisin ennast sööma rohkem valgurikkaid toite ja liha, minu kehakaal sellest ei muutunud. Magusat söön ma niikuinii kogu aeg.

Hommikul: kohvi ja võileib, lõuna ajal soe toit, õhtul soe toit.

Kaebasin oma muret ka oma perearstile, kuid tema hakkas õega naerma selle jutu peale ning rääkima kuidas nemad peavad ikka söögiga kokku hoidma. Järelduseks ütles seda, et sa peaks õnnelik olema, et saad kõike endale lubada. Selline “õnnelik” ma siis nüüd olen ja loodan väga Teie abile.

Öelge ometi, milliseid rohte peaks sööma või mida ma peaksin tegema, et saaks 5 kilokestki juurde? Veel parem kui 10, kui see üldse võimalik on?

VASTUS:

Soovitan nõu pidada endokrinoloogiga, on olemas terve rida haiguseid, mille põhjuseks on mõni häire endokriinsüsteemis, mille tulemuseks on alakaal. Mul on väga hea meel, et olete väikse lapse ema. Alakaaluga naistel võib olla sageli probleemiks lapsesaamine, kuna nende bioloogiline tsükkel ei taha hästi alakaalu korral töötada.

 

KÜSIMUS: Suur kõht

Mul on oma üldkaalu (60 kg) kohta ebatavaliselt etteulatuv kõht. Selline tunne nagu oleksin rase, kuigi tean kindlalt, et nii see pole. Ise kahtlustan järgmist: olin poolteist aastat tagasi alakaaluline (45 kg ja 170 cm) süües ainult väherasvaseid toite (peamiselt porgandid, õunad ja kodujuust) ja sedagi väikestes kogustes, kuigi üsna tihti (u iga 2 h tagant). Viimase aasta jooksul olen hakanud sööma s.t suurendanud toidukoguseid ja hakanud ka nn “keelatud toite” sööma. Pean tunnistama, et isu on hea (ilmselt pikaajalise näljutamise tulemus) ja kaal on tõusnud. Samas olen füüsiliselt aktiivne ja mitte sugugi ülekaaluline. Olen oma kehaga üldiselt rahul, aga kõht on nagu rasedal punnis. Kas ma olen nüüd oma mao välja venitanud?

VASTUS:

Arvan, et mure põhjuseks on kõhulihaste nõrkus. Nii võib tihtipeale ette tulla kui inimese kehakaal muutub suhteliselt kiiresti kas ülenevas või alanevas suunas. Soovitan kõhulihaseid tugevdavaid harjutusi.

 

KÜSIMUS: Olen väga kõhn noormees

Olen väga kõhn, 185 cm ja 56 kilo kaaluv noormees, ma häbenen end väga, sest igal pool tehakse mu kohta märkusi, mu vanemad ka nüüd väga laiad polnud, aga ma olen ikka väga lootusetu juhtum, söön ma küll korralikult, tihti ja täisväärtuslikku toitu. Sporti teen ka ja kaalu ostsin ka uue. Kaal ikka sama...

VASTUS:

Rehkendasin Teie kehamassi indeksi ja sain 16,3. Seda on tõesti veidi vähem kui võiks. Oletan, et olete kasvuea lõpus olev noorhärra , vanuses 16–18 a. Kui nii, siis Teie eas võib nii ette tulla küll. Luustik on paari aastaga vupsti visanud 20–30 cm ja lihastik, rasvkude pole järgi jõudnud. Olen kindel et nüüd hakkab tasapisi ka kaal lisanduma. Tähtis on tervislik mitmekülgne toitumine, päevane kaloraaž võiks olla nii 2000–2500 kcal. Olen kindel, kui pinnite oma isa, siis ka temale meenub, et oli kõhnem kui kaaslased. Soovitan vaadata asja hoopis uues valguses, eelistes, mida sale keha kaasa toob. Olete vitaalsem, kui keha on liikuv, siis on ka mõttetegevus vilkam. Riietega on kergem kui tüsedatel jne. Kui tunnete end õnnetuna, soovitan nõu pidada ka psühholoogiga, seda päris häbenemata. Arstlikult peaks igaks juhuks kontrollima kilpnääret, teinekord selle üliaktiivsus on kõhnuse põhjus, siis peaks olema ka teisi sümptome. Kilpnääret saab analüüsiga kontrollida perearsti või endokrinoloogi juures.

 

KÜSIMUS: Madal kehakaal

Enne rasestumist kaalusin 50 kilo (63 cm). Rasedusega võtsin juurde 22 kilo. 4 kuud peale sünnitust olin normaalkaalus tagasi ja nüüd (10 kuud peale sünnitust) kaalun juba 46 kilo. Tunnen ennast hästi ja reipana, söön normaalselt, liigun värskes õhus. Siiski kõik lähedased ütlevad, et näen kohutavalt kõhna välja ja peaks ennast kontrollida laskma. Silmaalused on mul ka sinised, aga nad on seda juba lapsest saati. Kas peaksin ise ka muretsema? Olen ka suitsetaja, peale imetamise lõpetamist suitsetan taas (nüüdseks juba 11 aastat kokku suitsetanud)?

VASTUS:

Rasedus on tõsine katsumus kogu organismile, kõik jõuvarud suunatakse lapsele. Selle käigus võib emaorganism saada veidi räsida. Teie kirja lugedes tekib kerge kahtlus kilpnäärme talitlushäirele. Soovitan minna perearsti või endokrinoloogi vastuvõtule ja lasta teha hormoonanalüüs, esimene neist on TSH. Kui see on korras, arvan et kõik on hästi.

 

KÜSIMUS: Beebi kaal

Neljakuune poiss on 70 cm ja pea 10 kilo. Ämm arvas, et poiss on ülekaaluline. Mina vaatan lihtsalt, et suure mehe (2m) suur vägilasbeebi (sündides 4624 kg???/54cm). Poiss tõmbab ainult tissi ja ma ise olen 1.70 ja 60 kilo. Kas siis peaks poisile vähem tissi andma või mitte? Piima on antud kolmikute jaoks ja poisil on väga hea isu. Poiss ise on väga aktiivne, käime 3 korda nädalas ujumas ja ta on ilus pikk ja sümmeetriline. Kas need näitajad on probleemsed ja kas peab midagi ette võtma?

VASTUS:

Mõistan muret. Paigutasin Teie lapse andmed kaalu-kasvukõverale ja läbi häda mahub ta ülemisse normikoridori. Kõik see, mis te oma kirjas lisate on väga oluline, ega käbid kännust kaugele kukkuda ei saa. Kõiki lapsi ei peagi saama suruda kuhugi piiridesse. Olen veendunud, et kõik on korras. Usaldage oma emavaistu ja kõik teised kuulake küll ära, kuid toetuge ikka oma vaistule.

 

KÜSIMUS: Alakaal...

Olen 17-aastane noormees, 185 cm pikk ja probleem siis selles et minu kaaluindeks on alla 18,5 st alakaal ja kaalun hetkel 60 kg. Mida peaksin ette võtma, et oma kaalu suurendada s.t juurde võtta? Kas selleks on olemas mingid nipid?

VASTUS:

Mõistan muret. Sinu eas pööratakse oma välimusele ja kehale suurt tähelepanu ja vaevab küsimus, kas kõik on ikka õige ja normile vastav.

Olen kindel, et kilosid tuleb lähema paari aastaga juurde. Oled jõudnud kasvuea lõppu, see koosneb omakorda kasvuspurdist ja kaaluspurdist. Sinul on toimunud kasvuspurt ja kaaluspurt on veidi viivitunud, kuid sellest pole midagi. Normaalne täisväärtuslik toit, liikumine, õppimine, tervislik vaba aja veetmine ja kõik saab korda. Uuri ka oma ema-isa kaalu selles eas, kuidas on lugu vendadel-õdedel. Siit saab tõmmata mitmeid paralleele.

 

KÜSIMUS: Kaal langeb rinnaga toitmise ajal väga palju!

Minu poeg saab kohe 6-kuuseks. Olen teda siiamaani ainult rinnaga toitnud. Viimastel nädalatel olen hakanud proovima anda ka midagi lisa.

Samas on minu kehakaal väga madalaks langenud. Nimelt olen 168 cm pikk ja 46,5 kilo (enne oli normaalkaal 51 kg). Enesetunne ei ole üldse mitte tugev. Tihti vaevab väsimus ja kurnatus ja lihtsalt ei jõua enam.

Olen sellest ka perearstiga rääkinud. Kõik analüüsid on mul muidu korras. Perearst soovitas minna rpa'le üle, aga mina seda ei taha.

Kuidas oleks mul võimalik oma enesetunnet parandada ja kaalus juurde võtta, et ennast natukenegi tugevamalt tunneksin?

VASTUS:

Rõõm lugeda Teie austusest rinnapiima vastu. Parimat toitu beebile ei ole. Rinnapiimaga on nii, et pisipõnni võib rinnaga toita rahumeeli lapse 6-kuuseks saamiseni. Nüüd on see aeg käes. Laps tegelikult tahaks ka midagi tõhusamat. Ikka tasa ja targu. Mõni teelusikatäis pehmet putru, kartulipüreed, köögikombainiga peenestatud liha ja veidi aedviljapüreed juurde. Kogused on algul imepisikesed. Kui toit maitseb parajalt maheda, kuid siiski maitsvana Teile, siis see maitseb ka hästi Teie lapsele. Üldiselt on nii, et lastele tehakse eriti maitsetuid “lögasid” ja imestatakse, miks ta küll ei söö. Rinnapiima andmist soovitan ikka jätkata. Üldiselt on viimane “eurotrend” anda lapsele rinda kuni kahe aastaseks saamiseni. Imetamine on alati kahepoolne tegevus: laps saab Teilt turvatunde, toidu ja antikehad. Ta on tervem. Laps annab vastu aga oma naeratuse, teadmise, et olete ASENDAMATU ja erilise lähedustunde. Mehena on mul seda kõike raske kirjeldada. Aga kõrvalt olen näinud 3 isikliku lapse kasvamist. Viimane on 1 a 10 kuud vana ja saab veel rinda.

Hoolsa imetamise kõrval ei tohi enda toitumist jätta unarusse. Looduse poolt on asjad nii seatud, et parim suunatakse läbi ema lapsele. Ja nii võib juhtuda et emme jääb ise toitainete puudusesse.

Kindlati süüa ja korralikult ja teadlikult. Hommikuks kosutav-maitsev puder, piim, pehme munapuder (vaguallikas) valguallikas?. Lõunaks korralik praad. Soovitav on kellamudel. Pool taldrikust olgu täidetud aedviljasalatiga (kl 12–6); veerand taldrikust kas kartuli, pasta (makaron, nuudel) või riisiga ja viimane veerand isuäratava ja maitseka lihapalaga. Kindlasti magustoit: kohupiim marjakisselliga, vormid jm.

Õhtuks jälle võileivad, pudrud, piim, taimetee. Oodeteks puuvilju, šokolaadi, pähkleid. Vajalik on ka nii 1–1,5 l puhta joogivee tarbimine päevas. Teie isu aitab parandada liikumine värskes õhus, võimalusel koos oma lapsega.

Olen kindel, et kõik sujub soodsas suunas.

Kirjutate, et analüüsid on korras, loodan, et ka vere hemoglobiini sisaldus on normis. Kui mitte, vajate rauapreparaate oma toidusedelis lisaks. Selgust toob perearst.

Kirjutada saaks veel palju-palju. Kuid loodan, et sain veidi tuua selgust.

Head tervist Teie pisipojale ja Teile endale.

 

KÜSIMUS: Kolesterool

Olen 44-aastane naine, 15 kilo ülekaalu, millest kuidagi lahti ei saa, töö eeldab vaimset pinget, kolesteroolinäit oli 6,7. Olen teadlikult vältinud rasvast toitu, asendanud hapukoore jogurtiga, soola pan-soolaga, leiva-saia peale pole võid juba 3 aastat määrinud, ühesõnaga kasutanud kaalujälgijate nippe. Aga kolesterooli ikkagi paljuvõitu. Kas arahhiispähklid võivad siin süüdlased olla? Eelistan neid kommile. Vererõhuraviks kasutan atenolooli 25.

VASTUS:

Mõistan Teie muret. Kolesteroolitase 6,7 mmol/l on piir, kus arst hakkab tõsisemalt kaasa lööma kolesteroolilangetamises. Viimaste seisukohtade järgi vähendab kolesteroolitaseme alandamine 1 mmol/l südame-veresoonkonna haiguste tekkeks 25-30%. Selle nimel tasub vaeva näha. Toitumise reguleerimise osas soovitan tutvuda ühe pikema vastusega u 15 küsimust tagasi. Seal ma soovitan ka individuaalselt koostatud toidusedelit, arvestades kehakaalu, üldist aktiivsust jne. Kui selle vastu on soov, siis võime seda asja lähemalt arutada. Mida veel? Meeles peab pidama, et kolesterool on vaid üks neljast näitajast, mida peab jälgima. Soovitav on lasta teha nn lipiidprofiil, kus uuritakse ka LDL, HDL, triglütseriidide taset. Annan siinkohal nende ideaalväärtused: Kolesterool alla 5,2; LDL 1,2, N >1,4;Triglütseriidid lõpeb kahtlaselt siinkohal.

 

KÜSIMUS: Hea kolesterool

Olen lugenud, et on halb ja hea kolesterool. Kas on võimalik analüüsidega määrata eraldi hea ja halva kolesterooli hulk? Milline on halva kolesterooli norm ja palju oleks soovitav hea kolesterooli hulk?

VASTUS:

Annan Teile kolesterooli normid.

Üldkolesterool > 6,5 mmol/l

LDL-kolesterool > 4 mmol/l ( halb kolesterool)

HDL kolesterool naistel

 

KÜSIMUS: Täiskõhutunne!

Probleem on söömisega, s.t, et süüa ei saa, peale ühe võileiva söömist hoobilt meeletu täiskõhutunne ja valu kõhus, nii et hingatagi raske. Mis sest, et eelnevalt oli kõht väga tühi. Lihtsalt see täiskõhutunne saabub väga kiiresti ja kõhuvaluga. Aegajalt ka kõht lahti koos valuspasmidega kõhus. Kaebused tekkisid ligikaudu pool aastat tagasi. Ehk oskate nõu anda, milles asi võib olla või kelle poole pöörduma peaks?

VASTUS:

Kahjuks on Teie kirjas arstile oluline info puudu. Näiteks vanus, kuigi nimi viitab ligikaudu vanusele 50 ja enam. Piimasuhkru talumatus, sapikivi, kõhunäärme puudulik talitlus, veresuhkru häired, soolestiku mikrofloora tasakaaluhäire. Need on vaid mõned mõtted. Kahjuks ei saa anda soovitusi kõigile vanuserühmadele. Soovitan külastada perearsti, kes siis mõtleb edasi, olles juba Teid näinud ja esmased uuringud teinud.

 

KÜSIMUS: Paastumine

Olen 23-aastane neiu. Kaalun 60 kg ja olen 170 cm pikk. Sooviksin ette võtta 7-päevase paastu. Olen lugenud palju paastu positiivsetest mõjudest, aga millised negatiivsed mõjud võivad sellisel paastul olla?

VASTUS:

Paastuda võib mitut moodi. Piirata liha, piima, süsivesikuid jm. Võimalik on puuviljade ja vedelikutarbimine jne. Paast on tegelikult keerukas toiming, üle ühepäevase paastu omakäeliselt ei soovita ilma asjatundja soovitusteta ette võtta. Regulaarne paastupäev aga 1 x nädalas omab piisavat keha puhastavat ja seedeorganitele puhkust andvat toimet. Oluline on vee ja mineraalide õige tarbimine ja paastule järgneva päeva toiduvalik. Negatiivne on paastu juures muidugi sant enesetunne ja enesehaletsus, seda esialgu ja esmasel paastujal. Naispatsiendid võivad kaotada ka hemoglobiinitasemes, kuna organism ei saa pikema paastuga piisavalt rauda. 23-aastase noore daami kohta midagi muret tekitavat ei oskagi lisada.

 

KÜSIMUS: Keha rasvaprotsent

Käisin Tartus spordiarsti vastuvõtul, kus tehti koormustest. Sellega oli kõik normis. Aga rasvaporotsendiks määrati 25,5, olen seda ka oma spordiklubis mõõtnud – seal on olnud 23–24. Olen 36-aastane, 165,5 cm pikk ja 64 kg raske. Treener on alati öelnud, et rasvaprotsent on normis, et ma ei ole isegi mitte väike paksuke. Nüüd aga on spordiarsti arvamus lehel must-valgelt kirjas, et olen ülekaaluline. On see võimalik ja milline siis on normaalne rasvaprotsent? Kaalukate ajakirjast lugesin, et minu vanusel on see 23–30%.

VASTUS:

Algatuseks eeldan, et olete naissoost. Kui nii, siis uurisin välja järgmised keha rasva% normid. Siin on järgmised variandid: kui rasvaprotsent on 21 siis see on väga hea, kui 24% siis hea; keskmine 27,7% ja üle keskmise kui rasvaprotsent on 31,5%. Niipalju kui on mõõtmisvahendeid ja hindajaid, erineb ka arvamus. Praegu kasutatakse peos hoitavat, kehatakistuse mõõtmisel tuginevat seadet. Minu jaoks on meetod liiga kaudne ja ebausaldusväärne, rääkigu firmad, mida tahavad. Oma töös mõõdan päris palju keharasvasisaldust hoopis lihtsamalt: naha-rasvavoldipaksus õlavarre ees ja tagapinnal, abaluu tipul ja niudeluu harjal. Mõõtmiseks nihkkaliiber ehk supler. Liita need paksused kokku ja vaadata tabelist soo ja vanuse alt mis me saame keharasvaprotsendiks. Kiire ja lihtne, seda ei mõjuta näiteks peopesade niiskus, higistamine nagu see mõjutab kehatakistuse mõõtmisel töötavat seadet.

Nii palju siis mõõtmisest. Kokkuvõtvalt ütlen, et Teie keharasvaprotsent on hea-keskmise piiril. Kehamassi indeks on 23. Selle norm on 19–25. Nii et kõik on suurepärane.

Tänapäevanaised on natuke “ärakeeranud” seetõttu, et ollakse pähe võetud, et rasv on paha. See on jama jutt. Rasv on keha lahutamatu koostisosa. Ilma selleta ei kujutaks ka naisekeha ette. Siit need kehakumerused-kurvid. Kui üks naiskodanik võtab pähe ja proovib iga hinna eest vabaneda keharasvast, siis alles hädad algavad: kõige süngem on menstruatsioonihäire ja probleemid viljastumise ja lapsekandmisega.

 

KÜSIMUS: Rasvaprotsent organismis

Vabandan ette, et ma ilmselt ei oska kõiki termineid täpselt nimetada, aga asi iseenesest hakkas mind vaevama. Nimelt lasin juhuslikult mõõta (teate küll kauplustes ja apteekides) oma rasvasisaldust organismis (mingit aparaati tuli ette sirutatud kätega hoida) ning tulemus oli väga kehva s.t skaala pealt näidates oli sinise värvi keskel ehk testi läbiviija ütluse järgi väga madal. Ma ei ole sugugi peenike ega õbluke (pigem tuleks kilo kaks alla võtta: 158 cm, 53 kg ja olen 49-aastane). Testija soovitas kindlasti arsti poole pöörduda, kuna selline tulemus viitaks tugevatele häiretele organismis. Ei tahaks perearsti ilmaasjata tülitada aga järsku oleks siiski vaja?

VASTUS:

Mind rahustab Teie kehamassi indeks, mis on OK, täpsemalt 21,2. Arvan, et kõik on samuti OK.

SUITSETAMINE

 

KÜSIMUS: Suitsetamisest loobumine

Loodan, et oskate mulle natukene nõu anda. Olen 24-aastane naine, kes oma elukaaslasega (28-aastane mees) suitsetanud juba mitu aastat (sai hakatud noorest peast tegema) ja väga raske on maha jätta. Tervis on kehv, enesehinnang null ja suur hirm tuleviku ees. Oleme proovinud iseseisvalt ja pidevalt maha jätta, aga pole vajalikku enesekindlust ja häbi tunnistada, lihtsalt ei suuda. Igal õhtul lubame, et homsest enam ei tee, aga... Lõpuks otsustasime, et küsime arsti käest abi – kopsukliinikust öeldi konkreetselt, et ravikuur ja uuringud maksavad 1200 EEK (siia tuleb veel juurde arvata rohud ja plaastrid). Kahjuks pole sellist raha kuskilt võtta ja veel topelt... Küsimus on selline, kas perearstil on ka võimalik mingit nõu anda ja ravikuuri teha (nõustamine, kopsude kontroll, tabletid, plaastrid...)? Kas on toimumas või tulekul ka mõni kampaania?

VASTUS:

Loomulikult võib pöörduda oma murega perearsti juurde. Uuringutest mida võiks teha on kopsude kuulatlus, tippvoolumõõtmine (PEF metria), kliiniline vereanalüüs ja vahest ka kopsude röntgenogramm. Need uuringud on patsiendile tasuta. Ausalt öelda, ei ole need noorel ja tervel inimesel ka just eriti vajalikud. Need on pigem mõne suitsetamise tüsistuse väljaselgitamiseks.

Suitsetamisest loobumine on raske, kuid täiesti võimalik ettevõtmine.

Mõned soovitused.

1. Olge kindel oma tahtmises.

2. Märkige üles mõni ümmargune kuupäev: sünnipäev, kuu algus, palgapäev vm.

3. Kui olete tugev nikotiinisõltlane (päevas 1–2 pakki), süütate esimese suitsu ammu enne hommikusööki, siis on vajalik nikotiinasendusravi plaastritega. Seda nõu annab kas oma perearst või apteeker.

4. Kui läheneb määratud kuupäev vähendage tasapisi suitsude hulka, nii paari nädala jooksul peaks see jõudma miinimumini.

5. Määratud kuupäevast enam EI ÜHTEGI SUITSU.

6. Kui juba suitsude vähendamise ajal tabab teid tugev psüühiline erutus, südamepekslus, meeleolukõikumised, viha, närvilisus, unehäired jne, siis neid nähte aitab leevendada ravim toimeainega buprioon HCl 150 mg. Saadaval pakendinimetuse all Zyban, tab. 150 mg N 30. See leevendab vahest vägagi suurt probleemi põhjustavaid psüühilisi nähte. Kahjuks see ravim maksab täishinnaga ligikaudu 600 kr, kuid peaks saama ka soodustusega.

7. Oma tahe, nikotiinasendusravi ja Zyban ning lähikondlaste toetus viivad kõige paremini eesmärgile.

8. Tähtis on jääda omale kindlaks.

8. Teile soovitan just alustada suitsetamisest loobumist koos oma partneriga.

9. Tähtis on leida endale tegevus nendeks puhkudeks, mil varem suitsetasite, seda nimetatakse asendustegevuseks. Nätsunärimine, juurvilja söömine, klaas mineraalvett, jalutuskäik, sörkjooks, võimlemisharjutused jne. Selle ajal mõelge, et küll olete tubli ja veel veidi ja läheb paremaks.

Lõpetuseks. Arstina on väga hea meel anda nõu suitsetamisest loobumisel, küllap on ka Teie perearst sama meelt. Pidage temaga julgesti nõu nii murede kui rõõmude korral. Suitsetamisest loobumise esimesed kuud on kõige raskemad, siis on juba kergem. Poole aasta pärast võite ennast pidada mittesuitsetajaks.

Ja veel. Suitsetamine on tõsine südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktor. Kui olete 2 aastat peale suitsetamisest loobumist suutnud endale kindlaks jääda, siis on teie risk haigestumiseks võrdne mittesuitsetajatega, kes pole kunagi suitsu teinud. See teadmine peaks samuti innustama.

 

KÜSIMUS: Suitsetamisest loobumine

Kuna suitsetamine puudutab kogu organismi, ei osanud seda küsimust ühelegi teisele spetsialistile adresseerida.

Milliseid muudatusi võib organismi jaoks kaasa tuua suitsetamisest loobumine? Praegu olen 47-aastane mees, kes on suitsetanud umbes 20 aastat, loobusin suitsetamisest umbes kuu aega tagasi.

Kas muidu madala vererõhuga inimesel võib see kaasa tuua muutusi vererõhus – nüüd esineb kohin peas? Kuidas võiksid sellele justkui positiivsele sammule reageerida kopsud ja süda?

VASTUS:

Tervitan teid õige otsuse ja edusammude puhul. Üldjuhul on peale suitsetamisest loobumist 3–5 kuud kõige raskemad, kuna organism on nikotiiniga harjunud ja “nõuab” seda tagasi. Neid sümptome, mis tekivad sellega seoses, nimetatakse ka ärajäämanähtudeks: iseloomulik on südametegevushäired, vererõhukõikumised, ärrituvus, unehäired jm. Arvan, et ka kohin peas on sellest tingitud. Kõiki neid häireid nimetatakse funktsionaalseteks, s.o puudub mõni tõsine muutus organites. Sellest perioodist aitab paremini üle saada nikotiinasendusravi ja rahustid-antidepressandid. Ka on hea tulemuse andnud ravim, Zyban ka meil kättesaadav.

Üheks ohuks on kaalukasv. Selle põhjusi on mitu: kuna tubakasuits enam ei kahjusta keele maitsmisnäsakesi, on toidul parem maitse, teiseks aga on oht, et olukorras, kus patsient enne suitsetas, siis nüüd pistab ta põske midagi magusat, kommi või šokolaadi. See viib kaalutõusule, mida tuleb aga vältida.

Kopsudega on nii, et sõltub eelnevast suitsetamise tõsidusest: heal juhul peaks hakkama tööle hingamisteid vooderdav rispepiteel – ripsepiteel??, mis toimetab kopsudesse kogunenud nõe tasapisi kurku, kus see välja köhitakse või alla neelatakse. Sel perioodil esineb küllaltki kole rögistamine, mis võib kesta paar kuud, seejärel on kopsud puhtad.

Ja veel. Suitsetaja kes on loobunud halvast harjumusest, on risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse 2 aasta pärast võrdne nendega, kes pole kunagi suitsetanud. See teadmine olgu innustuseks.

 

KÜSIMUS: Pärast suitsetamise mahajätmist hommikuti valud rinnus

Umbes 2 kuud peale suitsetamise mahajätmist algasid valud rindkeres, eriti hommikuti. Sügavalt sisse-välja hingates valu ei suurene oluliselt, kuid intensiivseid rindkere painutusi tehes suureneb valu. Tegemist ei ole valutamisega. Kas on võimalik, et varajases eas alustatud suitsetamise tagajärjel peatunud rinnakorvi kasvu areng on seotud kuidagi selliste tunnusmärkidega. Suitsetamise lõpetasin 4 kuud tagasi.

VASTUS:

Olen väga rõõmus Teie edu üle suitsetamisest loobumisel. Arvan, et vaevus on põhjustatud normaalselt tööle hakanud hingamisteedest, kopsude puhastumisest. Peagi saab kõik korda.

 

 

 

MEELEOLUHÄIRED

 

KÜSIMUS: Stress

Olen õpetaja ja tunnen, et enam ei jaksa. Pidevad probleemid nii kodus (oma lastega, mehega) kui ka tööl. Pidev väsimus ja unevajadus.

Tuleb koolivaheaeg ja tahaks minna kuhugi sanatooriumisse, kus tehakse kompleksuurimus minu tervisliku seisundi kohta (mitte ainult protseduure). Sanatooriumide valik on suur. Palun soovitage, kuhu võiks minna, et teada saada oma südame jne olukorda.

VASTUS:

Perearstina soovitan külastada perearsti, kes vaatab Teid põhjalikul läbi, teeb põhilised testid ja vajadusel peab nõu teiste tohtritega.

Muuseas pakuvad paljud sanatooriumid ka esmaseid uuringuvõimalusi, kuid need juba maksavad huvilisele endale.

Jagan Teie plaani lasta jalga oma igapäevasest rutiinist ja tegeleda iseendaga. Kas või 5 päeva meelepärases sanatooriumis ja kõik on märksa parem. Hinnalt on need keskmise eestlase rahakotile ka täiesti vastuvõetavad.

 

KÜSIMUS: Keskendumisvõime probleem

Mul on selline mure, et mul keskendumisega tõsised probleemid, selline tunne on nagu mõtted oleks igal pool mujal, kuid mitte seal, kus peaks. Raskeks teeb asjaolu, et olen hetkel üliõpilane. Õppimine on tõsiselt raskendatud, kuna näiteks pärast üht lehekülge lugemist mõnest raamatust ei jäägi eelloetu meelde, põhitähelepanu jääb enamasti 1–2 lausele. See mure ei ole probleemiks ainult koolis, vaid väljendub ka muudel juhtudel elus. See on minu jaoks tõsine probleem. Oleksin väga tänulik, kui suudaksite mulle nõu anda või siis suunata mind õiges suunas.

VASTUS:

Arvan, et olete peaga noor inimene. Ülikooli astumine on näide sellest, et mul on õigus. Ülikoolis õppimine on hoopis erinev aga keskkoolist. Arvan, et Te ei ole veel leidnud endale sobivat õppimisvormi. Mitte kõik ei saa tulemuslikult õppida traditsiooniliselt, laua taga vaid kuidagi teistmoodi. Vajalik on teada oma mälu tüüpi. Kas suudate hõlpsamini meelde jätta infot lugedes, kirjutades, kuulates või sõbraga läbi arutades. Võib olla on ka eksam piisavalt kaugel, kui asi on kriitiline võite avastada oma mälu hoopis sügavamad võimeid kui seni arvate. Küllaltki tõhusa osa oma arstiteadmistest olen isiklikult omandanud Tallinna ja Tartu vahel rongis sõites, sõpradega koos arutades-ette lugedes. Ka loengutes on vajalik tähele panna sõnumit lektori ettekandes, kuid tihti vaadatakse aknast välja, vaadatakse õppejõu lipsusobivust ülikonnaga jne. Vajalik on õppida keskenduma. Selle kohta oskan soovitada kirjandust: Kuidas õppida. Mälu treening. Olen kindel et tänapäev on lisandunud siia uusi kirjandusallikaid.

 

KÜSIMUS: Väsimus

Olen 29-aastane naine. Mureks on pidev väsimuse ja loiduse tunne. Parem on siis, kui päike paistab või kevad on algamas. Sügisel sajuste ja pilves ilmadega väsimus suureneb. Nagu karu, kes talveunne hakkab jääma. Vererõhk on ennem madal kui kõrge. Kohvi joomine toob vaid korraks erksust. Vahepeal tarvitasin ma Salenydi. See tõi inimese tunde terveks päevaks. Aga nagu ma kuulnud olen Salenydi enam ei toodeta. Aga kas on mingisugust samalaadset ravimit? Sest selline “vindumine” ei meeldi mulle sugugi.

VASTUS:

Arvan, et kuulute inimeste hulka, kes vajavad heaks enesetundeks valgust, soojust ja päikest. Nii otsesemas või kaudsemas mõttes vajame seda ju meie kõik, kuid osa on lihtsalt tundlikumad. Seisundit peaks eristama depressioonist, seda oskab teha vaid arst. Kui tegemist on aastaajast tingitud seisundiga, siis saab leevendust toidulisandist nimega melatoniin. Seda peaks saama apteegi käsimüügiletist. Kui arst diagnoosib depressiooni, on ka selle raviks medikamendid. Tulemuslik ravi algab aga täpsest diagnostikast ja kõigi ravivõimaluste arutamisest patsiendiga. Kui on leitud üksmeel, on ka ravitulemus hea.

 

 

KÜSIMUS: Halb lõhn suus

Olen 48-aastane naine. Tunnen end viimasel ajal väga väsinuna. Käisin perearsti juures, ta tegi EKG, mis näitas arsti sõnutsi muutusi. Nii metoprolol kui ka isodinit tegid enesetunde veel halvemaks. Süda jätab lööke vahele ja köhatades tuleb suhu imelik halb lõhn. Vereproovid olid korras, sh sete 10. Piinavat köha ja palavikku pole, on hoopis alatemperatuur, sageli 36 või isegi alla selle. Olen ka närviliseks muutunud. Kas pingeseisund või midagi hullemat?

VASTUS:

Kui midagi oleks väga pahasti, siis oleks see esmaste uuringutega ilmnenud. Oletan, et probleem võib olla lähenevas klimakteeriumis. Soovitan nõu pidada günekoloogi ja psühhiaatriga. Meeleoluhäireid saab edukalt pehmendada mitmete psühhofarmakonidega ja ka hormoonasendusraviga.

 

KÜSIMUS: Enesetundest

Olen 27-aastane naine. Olen muidu terve inimene olnud ja tegelen ka spordiga, mida naudin väga (käin 2 korda nädalas trennis). Eelmise nädala algusest aga hakkas paha enesetunne vaevama. Väga nõrk olla, selline tunne, nagu süda lööks nõrgalt. Süda paha, nagu söögilõhn ajab pahaks. Oksendanud pole ja kõht pole lahti ega kinni ega valuta. Raseduse välistan (ei ela seksuaalelugi). Arvan, et söön normaalselt, kuigi ehk isutumalt kui muidu, normaalses elus. Lähtudes oma probleemist panen erilist rõhku puuviljadele jm värskele, joon vett, teed ja mahla, hommikuti 1 tass kohvi ka. Ema arvas, et on ehk selles probleem, et ilmad on sellised niisked ja udused ja rasked ning et päikest on vähe. Et sellepärast mul pole jaksamist midagi teha. Mõõtsime kodus ka vererõhku, mis oli 105/70, mis minu puhul midagi erakordset pole s.t mu tavaline rõhk ongi selline, et ülemine 100–110 ja alumine 60–75. Mõtlesin perearsti külastada, et ehk teeks vereanalüüsi, mõõdaks hemoglobiini jm, mida juba arst õigeks peab, kuid sinna ju absoluutselt ei pääse löögile. Registratuurist pakutakse aega 3–4 päeva pärast. Ja arsti vastuvõtu aegu on mul väga raske oma tööajaga klapitada. Kui oleks minul aega minna, pole neil numbreid. Ja nii arvasingi, et katsun siit enne küsida. Ületöötanud ma pole ja muidu ka ei saa kurta, et elu liiga tempokas oleks. Kui valguse ja päikese puudumise teemat arutada, siis solaariumisse minna mul lihtsalt pole raha.

VASTUS:

Arvan seda, et lapsed peavad oma vanemaid kuulama. Oletan, et Teie emal on õigus. Sest tõesti pime aeg on üks suur jõu ja energia neelaja. Aga enne oleks vaja tõesti külastada arsti ja teha põhilised testid. Soovitan seniks kasutada oma elamises palju valgust, põletada küünlaid ja suhelda heade tuttavatega, lobiseda. Solaarium ei ole üldse hea asi, kuigi ta on rahva seas popp. Soovitan võimalusel turismireisi kuhugi soojale maale, kus on palju päikest. See võib olla isegi odavam kui mitmete meeleolu tõstvate ravimite kasutamine või arstide külastamine. Teie eas daamile tuleb kindlasti kasuks ka püsisuhte loomine, inimene on tervik, millegi puudumine annab endast hoopis teistmoodi märku.

Loodan, et sain olla kasulik.

 

KÜSIMUS: Mälu probleemid

Probleem selles, et viimasel ajal, nii kuu-paari jooksul on mälu kohutavalt halvenenud. Kõikvõimalikud asjad lähevad pidevalt meelest ära, kohati ei mäleta esmaspäeval peaaegu mitte midagi, kuhu mingid projektid reedel seisma jäid. Mis sellist asja põhjustada võiks? Kust abi otsida? Kas probleem võiks olla ka näiteks sellest tingitud, et uneaeg on lühike? Ärkan hommikuti alati hiljemalt kell 9, sõltumata, millal õhtul magama lähen ja siis käin uimasena terve päeva ringi. Olen meesterahvas.

VASTUS:

Teie murest lugedes kahtlustan selle taga depressiooni unehäirete ja mälu käepärasushäiretega. Seisundi põhjuseks võib olla omakorda tööalane stress, aja ebaotstarbekas kulutamine jne. Soovitan nõu pidada psühhiaatri ja neuroloogiga.

 

KÜSIMUS: Pidev halb enesetunne

Olen 33-aastane mees ja oma igapäevatöös juhin ca 500 töötajaga ettevõtet. Tööpäevad kipuvad venima 12–14-tunnisteks ja on üsna pingelised. Selja taga ka hiljutine lahutus.

Mul on probleeme paanikahäiretega, mille ennetamiseks kasutan Xanaxit. Samuti vaevab pidevalt kohutav väsimus, nukrameelsus, kätevärin ja tihti selline üldine halb enesetunne. Üsna sagedased on ka olukorrad, kus tekib peapööritus või tunne, et kohe kukud kokku.

Sooviks oma tervislikku seiskorda põhjalikult kontrollida. Kas oskate nõu anda, kus oleks seda võimalik teha?

VASTUS:

Soovitan ikka perearsti. Perearstile peaks olema info Teie varasemast terviseloost ja ta määrab uuringud mis ühel 33-aastasel mehel on vajalikud võimalike salahaiguste varaseks avastamiseks. Mina määraksin täisveretesti, uriinitesti, kolesterooli-, veresuhkru ja kilpnäärme testid. Uuringutest kopsuröntgeni, ultraheliuuringu ja koormuselektrokardiograafia.

Soovitan olla Xanaxiga ettevaatlik, kuna see on mõeldud lühiajaliseks tarvitamiseks, pikema aja jooksul on oht sõltuvuse tekkeks.

Ja muidugi on vaja reguleerida töö- ja puhkeaja suhet, delegeerida kõik ülesanded teistele, mis vähegi kannatab. Tööd ei tohi koju kaasa võtta. Kodus peavad ootama armastav abikaasa ja paar-kolm last.

 

KÜSIMUS: Vähihirm

Minu meest vaevab juba üle nädala vähihirm. Ta on 40, üks ta eakaaslane (42) suri sel aastal neeruvähki. Abikaasa ütleb ka endal tugeva depressiooni olevat, veel kurdab ta pinget kõhu ja südame piirkonnas, ja et nagu klomp on kurgus.

Rääkisin talle, et lähme siis perearsti juurde, kuid ta ütles, et vaatame... Eile õhtul ütles ta, et tulevikuväljavaated on nagu ühe hetkega kildudeks kukkunud. Abikaasa on olnud kümmekond aastat tagasi ka grupi peal, diagnoos oli siis üldhaigestumine (reflektoorne ataksia minu mäletamist mööda).

Kuna aga talle ei meeldinud see, et iga aasta pidi komisjonis käima, ja ta tervis alati just komisjoni eel ja ajal halvenes ning arstid peaks ju aru saama, et närvid ei saa taastuda, siis ta jättis selle grupi katki. Mina muidugi olen sellesse mõistvalt suhtunud ja saan aru, et see on talle psühholoogiliselt raske – arstidega suhelda.

Andke mulle nõu, mida teha, mul endal on ka juba hirm abikaasa pärast, kas võib-olla need vaevused on depressiooniga kaasnevad, või peab ikka uuringutele minema?

VASTUS:

Arvan, et Teie abikaasa vaevused on depressioonisümptomid. Meeste depressioon on hoopis erinev naiste depressioonist: naised vähemalt räägivad, mis neid vaevab, aga mehed vaikivad ja ajavad nii naistele hirmu peale.

Soovitan siiski nõu pidada perearstiga, kes vajadusel konsulteerib ka psühhiaatriga.

 

KÜSIMUS: Punastan kogu aeg!

Olen 25-aastane naine. Mul on mees, väike laps, oma kodu. Kõik on ju tore, kui minu elu ei varjutaks probleem, mille kandmine hakkab mulle ülejõu käima. Oletan, et teistele pole see mingi mure, kuid mina olen olnud oma mõtetega tihtipeale masendusse langemas. Ma isegi ei tea, millist abi Teilt ootan, kuid kirjutan siiski. Nimelt olen ma krooniline punastaja ning ausalt öeldes on see mu elu täiesti ära rikkunud. Mitte kuhugi ei saa ma minna rahuliku südamega, sest mingil imelikul põhjusel punastan absoluutselt ka põhjuseta. Isegi, kui kauba eest müüjale maksan, ja rahakotis sobran ning terve järjekord mul taga on, siis tunnen end hõõguvat kui tomat. Ma ei saa vahest rahulikult naabrimehele teregi öelda. See on nii õudne. Ma ei hakka rohkem näiteid tooma. See on nii piinlik, eriti häbi on siis, kui keegi sellele tähelepanu juhib. Tõeliselt kahju, et ei ole minu võimuses maa alla vajuda, teeksin seda vist koguaeg. Aga nali naljaks, ma olen meeleheitel. Tahaksin kuskilt abi saada, olen lugenud, et see on seotud närvisüsteemiga, et minu omapära jne, aga kas see ka midagi ütleb, et ma lähen ka kergesti higiseks – pabinas olles, kuumade ilmadega. Ehk on abi joogast, see pidi mõtteid korrastama, võib-olla on sellel kõigel seos. Lootsin, et lapse sünd paneb mu organismi paika, kuid mitte midagi pole muutunud. Kas meditsiiniliselt ei ole kuidagi võimalik mind aidata, sest minu jaoks on see elutähtis.

VASTUS:

Mõistan muret. Teie kirja lugedes tekib kahtlus omapärase psüühikahäire suhtes, mida arstide keeli nimetatakse agorafoobiaks ehk avaliku koha kartuseks, selle alaliigid on kartus sõita rongiga, ületada väljakut, rahva ees midagi lihtsatki küsida, sattuda tähelepanu alla. Õnnetul kannatajal võib tekkida higistamine, südamepekslus, nõrkus, minestustunne, õhupuudus, soov põgeneda. Kuid elu vajab ju elamist.

Soovitan nõu pidada psühholoogi ja psühhiaatriga. Kui mu oletused peavad paika, siis on Teie mure edukalt leevendatav psühhoterapeutiliste võtete ja mitmete medikamentidega.

Olen TÄIESTI kindel, et Teie probleem laheneb edukalt.

 

KÜSIMUS: Kõik nagu oleks korras...

Kui vereproov on korras, kõik näitajad on täiesti normaalsed, isegi head, kas siis võib öelda, et mingit haigust ei tohiks olla. Täpsemalt, perearst saatis vereproovi tegema seoses põsekoopapõletiku kahtlusega. Vereproov oli korras, hemoglobiin 130, veresete 4 ja ka teised andmed olid täiesti normis. Nüüd on mul aga ikka vahel väike peavalu ja seljavalu. Kas on see kõik seotud võib-olla hoopis stressiga, kuna töö on pingeline ja töökoormus suur. Iga asi tihti ärritab ja paneb muretsema, kuigi otsest põhjust alati ei olegi.

VASTUS:

Stress võib olla kõigi teie murede põhjus. Soovitan nõupidamist psühholoogi ja psühhiaatriga.

 

KÜSIMUS: Teadmatus

Minu mees (42-aastane) tundis eelmise aasta oktoobris, et tal mingi tükk kurgus. Tekitas kägistava tunde, mis süües ja selili lamades leevendus. Tunne püsis umbes 10 päeva, siis kadus mõneks ajaks ja siis tuli jälle tagasi. Eriti kehval päeval kaob ka hääl. Alumine vererõhk püsib 100 ümber. Mees hakkas käima arstide juures. Uuriti magu, söögitoru, kõri, kilpnääret, käis närviarsti juures. Tehti analüüse, röntgene, kompuuteruuringuid – tulemus: mees täitsa terve.

Praeguseks on perioodiline tüki tunne muutunud stabiilseks pinge tundeks, mis vahel tugevam, vahel nõrgem. Ütleb, et mälu on kehvem, füüsiline vastupidavus madal, väsimus. Viimane nädal kurdab, et luud-kondid valutavad, pikemat aega ühes asendis olles jäävad kangeks. Täna rääkis jälle kähinal.

Arsti juurde ta minna enam ei taha, ütleb et pole sinna midagi uut lisada ja oma perearst ei oska temaga enam midagi peale hakata. Mida teha edasi?

VASTUS:

Somaatiliselt on Teie mees hoolega läbi uuritud. Soovitan julgesti pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Teinekord on nii, et patsiendil esineb depressioon ärevuse ja somaatiliste nähtudega. Kõri ongi üheks kohaks kuhu need nähud koonduvad, meenutades nii tõesti rida raskeid haigusi. Need on uuringutega välistatud. Loodan, et kolleeg psühhiaater või psühhoterapeut oskavad tuua leevendust.

 

KÜSIMUS: Tarkus kaob

Olen 20-aastane noormees. Olin juba 3–4-aastaselt väga andekas. Põhikoolis olin lahtise peaga, omandasin kõike lennult. Samas hakkasin põhikooli lõpuosas tunnetama, et minek ei ole enam nii kiire. Keskkoolis teadvustasin endale aina enam, et minu aeg hakkab ümber saama. Seda näiteks seetõttu, et peastarvutuse kiirus oli vähenenud välkkiire pealt (13-aastaselt) kiire peale (17-aastaselt).

Nüüdseks on sümptomid järjest süvenenud. Aju ei suuda enam nii kiiresti mõtelda, lühiajaline mälu on kohutavalt halvenenud. Uute inimeste nimed ei salvestu mällu. Paar aastat tagasi täheldasin aeg-ajalt, et kui pead raputada, tekib pea külgedele valu. Sellest ajast saadik olen end pidevalt “testinud”, peavalud esinevad raputades aina sagedamini ja on järjest tugevnenud. Sain esmakordselt aru, mida tähendab, kui testi tegemiseks on “halb päev” ja pea lihtsalt ei tööta (kui varem keegi ütles, et tal on halb päev, siis ma ei mõistnud, mida ta sellega öelda tahab – ei olnud ise kogenud).

Viimastel aastatel olen palju arvutiga töötanud, silmad on pideva pinge all. Hakkavad valutama. See tekitab jällegi peavalu. Varem läks peavalu üle, kui millegi muuga tegelesin. Nüüd tundub, et peavalust saan lahti vaid siis, kui korvpalli käin mängimas.

Samas on mu mõtlemisvõime siiski “üle keskmise”. Võib-olla on see seepärast, et kooliajast niivõrd hea põhi on all. Ent kogu mõtlemine põhineb siiski eelnevalt kogutud teadmistel. Uute teadmiste kogunemine on tunduvalt raskendatud, sest lihtsalt ei jää midagi meelde. Ülikoolis ei mäleta ka pärast loengut, millest seal täpselt räägiti. Ainetest läbisaamisega mul probleeme (veel) ei ole, aga tunnen, et pean nägema aina rohkem vaeva, minu tulemused ei ole enam “suurepärased”. Hiljuti avastasin, et ei tea enamasti tänast kuupäeva (varem teadsin ikka alati).

Üsna tihti tunnen, et nii kehva enesetunnet ei ole mul veel olnud. Seepärast tekib mul küsimus, kaua veel? Kui sügavale ma omadega langeda võin? Ei ole seni veel arsti poole pöördunud. Ei usu, et perearst midagi mõistlikku kosta oskab, ent loomulikult võin eksida.

Mulle justnagu tunduks, et olen olnud väga kiire arenguga. Ent inimarengu viimane etapp on vananemine. Näib, et mu pea on juba 70-aastane, ja seega on see loomulik, et ei ole nii erk, kui 30-aastane pea (kui olin 12). Kuid paraku olen 20 ja peaksin olema teel oma vaimse taseme kõrgpunkti poole.

Tahaks küsida: kuidas parandada vereringlust peas (vähendamaks valusid) ja ajus (parandamaks mõtlemist) ja silmades (nad valutavad arvutiga töötades)? Kas mul võivad olla mingid püsivad ajukahjustused? Mis edasi?

VASTUS:

Katsun vastata järgmist. Mälu ja meeldejätmise võime on kardinaalselt erinev lapsel ja täiskasvanueas. Kui lapsel info lihtsalt “kleepub” külge, siis täiskasvanueas see reeglina enam ei saa nii toimida. Vajalik on seoste leidmine, mõistuslik analüüs ja ennekõike aeg. Sarnane mure tabab paljusid keskkoolist kõrgkooli õppima asunud noori. Kõik on muutunud ja infohulk, mida peab omandama, on kordades suurem. Uus on ka ümbritsev sotsiaalne keskkond. Oma kirjas esitate viiteid mitmetele haigustele. Soovitan ennekõike nõu pidada psühholoogi ja neuroloogiga, saatekirja annab perearst. On olemas terve rida ravimeid, millel oletatakse toime mälu parendamisel ja mis oletatavalt ka parandavad verevarustust. Kahju küll, aga teaduslikult ei ole nende toimet tõestatud. Nende toime põhineb usul ehk platseeboefektil. Muuseas on ka platseeboefekt ikkagi efekt.

Kahjuks ei saa ma midagi täpsemat oletada, kui seda, mis eespool kirjas.

 

KÜSIMUS: Mure abikaasa pärast

Minul on selline mure, et abikaasa (33-aastane) on viimased neli aastat ilma puhkuseta tööd teinud ja maganud ka vähem kui peaks.

Nüüd öösiti olen tähele pannud, et tal keha tõmbleb – enamasti ülakeha piirkond.

Olen ta üles ajanud ja küsinud, milles asi ning ta ei tea ise sellest midagi. Paar viimast ööd on see olnud nii, et minuti sees lausa paar tõmblust ja kestab umbes 10 min, kuni asendit vahetab ja siis mõne aja pärast jälle.

Norskab ta ka igas asendis, kui varem ainult selili olles, siis nüüd pole vahet.

Jään ootama Teie vastust, milles võib asi olla.

VASTUS:

Vaevuse põhjusena oletan uneapnoe sündroomi ja kroonilist ülepinget. Uneapnoe on seisund, mille puhul norskaval inimesel vajub pehme suulagi hingamisteede ette nii et tekib lühiajaline lämbumine. See ei lõpe küll päris lämbumisega, kuid valju norsatusega, mis sunnib patsienti unes keha pöörama. Patsienti see ennast kuigivõrd ei häiri, küll aga tema lähedasi. Neid tõmblusi ja norsatusi on üpris ebamugav pealt vaadata, sest on tunne et kohe-kohe tuleb see viimane hingetõmme. Asjas aitab selgust tuua uneuuring. Seda tehakse Eestis Tartus ja nüüd ka Tallinnas. Sinna saab suunata perearst või nina-kõrva-kurguarst sõltuvalt sellest, kus elate ja kuidas on Teie kandis kombeks.

 

KÜSIMUS: Raske hingata

Olen viimasel kuul veetnud tunde polikliinikus ja seni ainus tulemus, et tunnen end “polkovniku lesena”, kes kujutab endale haigusi ette.

Mure selles, et viimased paar-kolm kuud on olnud raske hingata – normaalsel hingamisel nagu jääks õhku väheks, mis sunnib väga sügavalt hingama, kaasneb pitsitus vasakul rinnus, vahel ka pearinglus. Perearst suunas kardiloogi ja endrokrinoloogi juurde. Südame ultraheli sai tehtud – ravi vajavaid kõrvalekaldeid ei tuvastatud. Kilpnäärme funktsioonid korras. Sai tehtud ka kopsupilt – korras. Vereanalüüsid ka tohtrite sõnul normis (mis tundub mulle veidi kummaline, kuna on haavandiline koliit, mis üsna aktiivses faasis). Muidugi on mul rõõm kuulda, et olen terve. Aga endiselt hingeldan nagu 90-aastane vanamees. Viimasel aastal on füüsiline koormus tunduvalt vähenenud, üritan seda parandada, kuid siin jälle – nagu natuke rohkem pingutan, läheb kogu energia hingeldamisele. Probleemi ei ole küll päris kogu aeg, kuid väga tihti ka rahulikus ja pingevabas olukorras. Perearst pakkus põhjusena välja, et on närvidest ja kirjutas antidepressandid. Nende võtmist ei ole alustanud. Elu on küll pingeline, kuid samas usun, et suudan seda üsna edukalt maandada. Viimase aja suurim stressor on tervis!

Küsingi teie käest n-ö second opinionit 30-aastasena sooviks siiski elada veel aktiivset elu!

VASTUS:

Oletan, et olete 30-aastane noormees. Teid nägemata on raske midagi kindlat oletada. Aga siiski, mõned mõtted. Sellise vaevuse korral teeksin mitmed uuringud lisaks senistele: spirograafia ehk uuring, kus hinnatakse täpselt kopsude seisundit, õhuvoolukiirust, võimalikke takistusi ja haigusi. Näiteks astma. Vajadusel tehakse lisauuring: antakse hingata bronhe laiendavat rohtu ja jälgitakse muutusi spirogrammil. Teine test on nimega koormuselektrokardiograafia. Koormuse ajal hinnatakse Teie südametööd elektrokardiogrammil. Need uuringud annaksid vaevuse tõenäolise lähte ja kui on teada, mis on viga, on ka ravida lihtsam. Kui need testid on laitmatult korras lisaks senistele, siis mõtleksin ka psühhogeensele vaevusele. Selleks ei pea olema mitte depressioon ega mõni muu “hullu haigus”. Küll aga olen kohanud harjumuslikku hingeldust: patsient tunneb mingit häirivat aistingut, näiteks kripeldust kurgus, kerget köhatust ja siis ta mõtleb: nüüd kohe see hakkab peale. Ja patsient hakkabki sügavalt hingeldama ja näib seejuures päris kehva välja. Vaevus möödub aga siis, kui meedik hakkab haigega tegelema, kopsu kuulama, pulssi katsuma ja ammu enne kui mingit ravimit on manustatud, on vaevus kadunud. See viitabki just psühhogeensele lähtele. Kasutusel on ka termin paanikahäire, selle tunnused sarnanevad Teie vaevusele juhul, kui kõik uuringud on korras. Selle häire korral ei tohi mõtelda: ah, see on närvidest, nagu ütleks see kõik. Teinekord mõni kehaline haigus häirib inimest märksa vähem kui selline seisund. Ravi on mitmesuunaline: esiteks 100% tõestamine, et puudub kehaline haigus, see omab juba suurt ravivat mõju: eriti koormustest ja spirograafia, mis veenavad patsienti uskuma. Seejärel arsti korduvad selgitused, näited teiste patsientide peal, viidete otsimine senisest haiguskulust. Järgneb psühhoteraapia, eriti kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia võte. Ja lõpetuseks psühhofarmakonid, eeskätt antidepressandid, harvem rahustid.

Nii et taas perearsti külastus, proovige temaga sõbralikult vaevust arutada ja küsida võimalusel ka nimetatud uuringuid. Kindlasti tuleb kasuks ka mitme teise arsti arvamus, kui ikka 2–3 tohtrit räägib sama asja, siis võiks neid uskuda.

Loodan, et sain tuua veidi selgust.

 

KÜSIMUS: Hunnik kaebusi, aga kõik korras?

Olen 20-aastane neiu, käin tööl ja õpin. Tihti jõuan koju peale kella10 ja siis hakkan koduste asjadega tegelema. Võib-olla on kõik mu kaebused tingitud just pingelisest elust, aga ma ei usu seda. Olen käinud korduvalt oma muresid ka perearstile kurtmas, aga tema arvates olen ma terve nagu purikas.

Alustan siis: juuksed langevad välja, kõõm, pidev külmatunne, väsimus, unisus, viimasel kuul pidevalt väike palavik 37,2–37,7. Perearst tegi ka EKG ja seal oli kirjas, et on siinus arütmia, aga arst ütles, et kõik on korras. Lisaks sellele on ta teinud kilpnäärme ultraheli ja võtnud vereanalüüsid (vanaemal ja emal on kilpnäärme alatalitlus) ja arsti arvates jälle kõik korras. Kõige suurem kaebus on hingamishäired, selline tunne nagu õhku ei jätku ja kui püüan sügavalt hingata, siis tekib nagu mingi klapp ette, mis ei lase õhku läbi. Joon siis piparmündi ja melissi teed, mille tulemusel hingamine normaliseerub, aga siis tekib valu rinnas. Teismelise eas käisin uuringutel ja öeldi, et on vereringe häired, aga mingit ravi ei määratud. Söön regulaarselt mett ja pohlasid ning B-vitamiini.

Sai vist jube pikk jutt, aga loodan, et oskate mind aidata või soovitada vähemalt, mis arsti juurde ma peaksin pöörduma, sest perearsti juurde enam minna ei taha, kuna tema arvates on kõik korras (käskis veel palderjani sööma hakata, mida ma loomulikult ei teinud.)

VASTUS:

Arvan, et Teie vaevus on tingitud suurest pingest, tekib seisund, kui häirivaks muutuvad mitmed normaalsed elutegevusega kaasnevad nähud. Kui kõik uuringud-analüüsid on tehtud ja korras, siis see ka on nii.

Soovitan nõu pidada psühhiaatriga.

 

MULLE TEHTI ANALÜÜS, AGA MIS SEE NÄITAB-TÄHENDAB

 

KÜSIMUS: Mida see arstikeel tähendab?

Tegin südame koormustesti. Kardioloogile on number alles kuu aja pärast. Mulle teeb muret järgmine tekst – EKL-l suhteliselt sügav repol. häire külgseinas, alaseina repol. häire oluliselt ei süvene. Taastumisel repol. häire külgseinas praktiliselt möödub. Rütmihäireid ei esine. Kas mul on südamega kehvasti? Olen 47-aastane naine.

VASTUS:

Selle vastuse põhjal ilmneb, et osa südamelihasest koormuse ajal saab veidi vähem verd, selle kaudu hapnikku ja toitaineid, sellest tingitult ka muutused EKGs.

Probleemi põhjus võib olla mõne südamelihast verega varustava veresoone ahenemine. Normaaloludes on kõik korras, kuid koormusel tekib probleem.

Kindlasti soovitan kardioloogi hinnangut, võimalik et vajalikud ka edasised uuringud: ehhokardiograafia; võimalik ka koronaroangiograafia.

 

KÜSIMUS: Analüüsi tulemused

Palun seletage lahti analüüsi tulemused: CRP–3,7; GOT–21,0; GPT–13,2; CHOL–5,8. Täisveretestis: WBC–5,8; RBC–4,98; HGB–15,1; HCT–43, MCV–86,3; MCH–30,3; MCHC–35,1; PLT–304; W-SCR–28,2; W-MCR–8,9; W-LCR–62,9; W-SCC–1,6; W-MCC–0,5; W-LCC–3,7; RDW-CV–11,9; PDW–11,8; MPV–9,4; P-LCR–22,4. Sain hormoonravi (pillid) seoses emaka limaskesta paksenemisega. Tekkisid ka soolevaevused. Mida arvate ja soovitate?

VASTUS:

CRP on C reaktiivne valk – see näitab organismi põletikutaseme aktiivsust. Paha on siis kui number on üle 10, Teil on see 3,7 s.t VÄGA HEA. GOT ja GPT need on nn maksaensüümid, mille väärtus tõuseb maksakahjustuse korral, norm on kuni 40, teil seega VÄGA HEA. CHOL – kolesterool, norm kuni 5–6,5 (erinevad seisukohad) Teie tulemus 5,8 jääb seega normi. Siiski peaks hindama ka LDL ja HDL kolesterooli ja triglütseriide. Need on nn vererasvad, mille suurem väärtus võib põhjustada suuremat riski südame-veresoonkonna haiguste tekkeks. WBC ehk leukotsüüdid, normikoridor 4–9, teil seega hästi. RBC ehk erütrotsüüdid, norm 4–6, teil VÄGA HEA. HCT ehk hematokritt: norm 38–48, Teil normis; MCV ehk erütrotsüütide keskmine maht, norm 80–95, Teil tulemus normis. PLT ehk trombotsüütide arv: tulemus on normis, normikoridor 150–350. Teised väärtused on nendest tuletatud suurused ja jäävad samuti normi.

Igasugune ravim, millel on toime, omab ka kõrvaltoimet. Teie ja Teie arst peaksite nüüd otsustama, mis on olulisem: kas jätkata ravi ja kannatada kõrvaltoimeid või leida mõni muu lahendus.

 

KÜSIMUS: Biokeemiline analüüs

Mulle tehti üsna põhjalik vereanalüüs, kuid kommentaarid puuduvad. Öeldi, et analüüsid vastavad vanusele (65-aastane naine). Tahaksin teda, kas mõni neist viitab haiguslikule seisundile ja kas on olemas mingid referentsväärtused?

Andmed on niisugused:

Glükoos 5,5 mmol/l, uurea 5,1 (jätan mõõtühiku ära), kreatiniin 66 (see arv on mul varem olnud suurem,76–79), kusihape 219, bilirubiin 9 (millise organi seisundit iseloomustab), ASAT 18 U/l, ALAT 8 U/l, üldvalk 72 gr/l, naatrium 139, kaalium 4,2, CRV (ultrasensitiivne) 0,27 mg/l, kolestoroolist ei kirjuta, see näis olevat normi piires, S-FE 17,1, homotsüsteiin 7,67, emostaasi uuring - fibrinogeen 2,35 g/l.

Kas mõni neist näitudest viitab verehüübivushäiretele, n-ö veri paks?

Tarvitan ca 6 aastat Activellet, mille infoleht hoiatab süvaveeni trombide eest. Kas analüüs midagi niisugust näitab?

VASTUS:

Kõigepealt tänan sisulise küsimuse eest. Vastan järgmist.

Praktikas on nii, et kui analüüsid on normis, siis suurt kommenteerida neid ei “viitsita”. Reeglina on patsient sellega rahul. Kuid saan aru Teie soovist täpsemalt teada, mida üks või teine test näitab ja miks see on tehtud. Need on ju TEIE analüüsid.

Nüüd aga tehtud analüüsidest lähemalt.

Glükoosi referentsväärtus on vahemikus 3,5–5,5 mmol/l. Teie tulemus on normi piires. Kui see number oleks tühja kõhuga üle 8,8 mmol/l, oleks see viide suhkruhaigusele. Soovitan seda testi 1 x aastas kontrollida.

Kreatiniin on niinimetatud jääkaine, mille sisaldus veres tõuseb neerude töö häirumisel. Selle normivahemik on 44–100 µmol/L , seega korras. Kusihape on aine, mille tase tõuseb mitmete ainevahetushäirete korral, üheks peamiseks tõveks, mille korral seda uuritakse, on podagra või selle kahtlus. Podagra on üks liigespõletiku vorme, mille korral liigesvedelikus on palju uraate, ehk soolasid rahvapärasemalt. Kusihappe normikoridor on 140–340 µmol/L. See on ka hästi. Bilirubiin on analüüs, mis näitab sapi ainevahetust organismis. Kui on tegemist maksakahjustusega ravimitest või sapp ei pääse soolde (sapikivi), siis sapp läheb verre ja siis bilirubiin tõusebki. Maksatööd näitavad ka ALAT ja ASAST, neid nimetatakse ka transaminaasideks. Nende normivahemik on mõlemal 7–37 U/L. Teil on need analüüsid täitsa korras. Elektrolüüdid naatrium ja kaalium on samuti normis, need näitajad muutuvad neerude kahjustuse ja mineraalainete ainevahetushäirete korral. S-FE peaks olema seerumraud. Selle norm on 9–26 µmol/L , Teil seega hästi. S-Fe kasutatakse rauaainevahetuse hindamisel ja ka kehvveresuse diagnostikas. CRV on analüüs, mille tase tõuseb mitmete põletikuliste, liigeshaiguste ja pahaloomuliste haiguste ja südame-veresoonkonnahaiguste korral. 0,27 on täiesti normis. Üldvalgu norm on 60–78 g/. Teil on see korras. Test näitab valguainevahetust, kaudselt ka maksa seisundit, kuna valguainevahetus on suuresti seotud just selle organiga. Homotsüsteiin on üks hästi kaval test, millega saab kaudselt hinnata südame-veresoonkonnahaiguste, depressiooni ja varase lubjastumise nt Alzheimeri tõve riski. Selle testi norm on 5–12 µmol/L, seega on see normis. Fibrinogeeni referentsväärtus on 3.0–6.0 g/L. Teie tulemus on veidi alla normi, see ei ole paha näitaja ja viitab pigem madalale trombiriskile.

Neid teste määratakse just pikaajalise hormoonasendusravi saava patsiendi seisundi täpsustamiseks. Trombioht on väike, ka pole kahjustunud maks ja neerud. Hormoonasendusravi saaval patsiendil on vajalik 1–2 aasta järgi rindade mammograafia ja emakakaela vähiproov. Seda võtab kas perearst või günekoloog.

Hormoonasendusravi on näidustatud menopausist tingitud sümptomite leevendamiseks kuskil 50–60 aasta vahel. Üle 65 a naistel kasutatakse seda harvem. Minu soovitus on kaaluda oma günekoloogiga ravi lõpetamist. See ei pruugi just Teile meeldida, kuna hormoonasendusravi hoiab teid hormonaalses mõttes noorena ja aktiivsena.

KÜSIMUS: Kõrgenenud billirubiin (kuni 41,4)

2000. aasta algul avastati kõrgenenud billirubiin (36/12). Tollased kaebused – aeg-ajalt (2–3 korda aastas) lõi parema külje pisteliselt valuliseks, mis seejärel lõppes alati totaalse kõhulahtisusega 2–3 päeva vältel. Sonograafiaga midagi leitud ei ole peale mõne maksa tsüsti, mis olevat tohtrite järgi igal teisel minuealisel inimesel (olen praegu 62). 2003. aastal lõi aga sooled pidevalt mulisema ja parem külg hakkas praktiliselt pidevalt tuikama. Keel on hommikuti valuliselt kuivanud. Novembris 2003 oli billirubiin 36, suvel aga mõõdeti seni suurim tase –41,4. Arstid alati küsivad, kas kollaseks pole läinud. Ei ole, kuid üldine enesetunne viimasel aastal on kindlalt halvenenud.

VASTUS:

Mõtlen Teie muret lugedes kroonilisele maksapõletikule või ka tsirroosile, mis võib olla läbipõetud kollatõvest (B või C tüüp), alkoholitarvitamisest, ka ravimitest. Soovitan gastroenteroloogi konsultatsiooni, uuringuid kõrgema etapi raviasutuses, maksabiopsiat. Sapipõis pakub huvi kirurgidele vaid siis, kui avaneb võimalus seda ära lõigata. Seda ikka siis, kui selles on kivid. Kuigi kõiki kive ultraheli ei näita kah. Teie puhul ma tunnetan vajadust sügavamate maksauuringute järele.

 

KÜSIMUS: Kolibakter

Mu emal (79) leiti bakterioloogilise analüüsiga koli bakter uriinist. Mida võiks tarvitada selle raviks?

VASTUS:

See bakter on peamiseks kuseteedeinfektsioonide põhjuseks. Ravi on vaja siis, kui seda on 10 astmes 5 pesamoodustavat ühikut. Ravi määrab arst, kes tegi ka testi.

 

KÜSIMUS: INR

Mis on INR normväärtused ja mida see tähistab?

VASTUS:

INR (international normalized ratio) tähistab vere hüübivusnäitajat. Tervel inimesel on see vahemikus 0,9–1,1. Kui patsient tarvitab verehüübivust vähendavat ravi, antikoagulantravi toimeainega varfariin, siis on numbrid hoopis teised. Meie ravimiturul on peamiselt tuntud ravim marevan. Haigused, mille korral seda määratakse, on mitmed südamerütmihäired, opereeritud klapirikked, veenihaigused jt tõved, millega kaasneb suurem trombi tekke risk. Nendel haigetel katsutakse ravimiannust muutes hoida INR vahemikus 2–3, üksikjuhtudel 3–4. See ei ole sugugi kerge, nõudes patsiendipoolset kohusetunnet ravimi võtmisel ja regulaarsetel arstikülastustel veretestide andmist. Asi on tegelikult väga tõsine.Vaatamata hoolsale selgitusele, arvavad patsiendid, et võib ise võtta oma äranägemist mööda ravimit rohkem või vähem. See aga võib viia kas toime kadumiseni või hoopis eluohtlike verejooksude tekkeni.

 

KÜSIMUS: Kolonoskoopia

Palun täpsustage mulle kolonoskoopia põhjal pandud diagnoos – DIVERTICULA SIGMAE (võin eksida käekirja väljalugemisega).

VASTUS:

Tegemist on jämesoole ühe osa, sigmasoole limaskesta väljasopistustega. See on seisund, mida võib leida igal kolmandal patsiendil rohkem või vähemal määral. Harva võib tekkida divertiiklite põletik. Arvatakse ka, et väljaheide võib jääda divertiiklites seisma ja nii põhjustada jääkainete taasimendumist vereringesse ja nii olla ebamäärase väsimuse-nõrkuse-haigluse põhjuseks. Soovitav on kiudainerohke toit, kakama peaks iga päev. Seedetrakti aitab ergutada paras füüsiline koormus, soovitan näituseks kepikõndi.

 

KÜSIMUS: Süda

Mis on trikuspidaalklapi min. rekurgitatsioon ja mitraalklapi prolaps. Kas füüsiline koormus on neil juhtudel lubatud?

VASTUS:

Saan aru, et olete viibinud hiljuti ehhokardiograafilisel uuringul, kus on protokolli kirja pandud need tundmatud terminid. Trikuspidaalklapp on südame üks klappidest, mis reguleerib verevoolu. Minimaalne rekurgitatsioon tähendab seda, et “klapp laseb veidi läbi”. Mitraalklapi prolaps on aga klapitöö häire, mille puhul on klapi hõlmasid tagasihoidvad kõõluskeelikud veidi pikemad, mille tõttu klapp on liialt liikuv. Sellise häire puhul on mõõdukas füüsiline koormus täiesti lubatud. Soovitan nõu pidada ka oma pere- ja südamearstiga.

 

MIS ARSTI JUURDE PEAKS MINEMA? + VAKTSINEERIMINE

 

KÜSIMUS: Veresooned

Kas veresoonte kirurgi juurde minemiseks peab perearst suunamiskirja andma?

VASTUS:

Jah, peab küll. Kuid kas te olete kindel, et Teie vaevus on tingitud veresoonte haigusest? Perearst täpsustab Teie seisundi, vaevuse võimaliku tekkepõhjuse ja koostab edasise uuringute-konsultatsioonide plaani. Kui juhtumisi inimene täiesti vabalt hakkaks valima endale arsti, võib välja tulla suur segadus, kusjuures kannatajaks on patsient ise, kuna ta peab lihtsalt “jooksma” rea erinevate spetsialistide vahet. Koos perearstiga arutades saate leida kõige õigema lahenduse.

 

KÜSIMUS: Puugivastane vaktsineerimine

Kus saab Tallinnas teha puukentsefaliidi vastast vaktsineerimist ning kui palju see (orienteeruvalt) maksab? Kui maikuus vaktsineerida, siis kas selleks suveks see juba “töötab”?

VASTUS:

Tallinnas on tublid perearstid, kellest mõned ka vaktsineerivad oma patsiente puukentsefaliidi vastu. Kindlasti tehakse seda Merimetsa Haigla vaktsineerimiskabinetis. Hinnad on erinevad, aga võib arvestada 170–200 kr väljaminekuga ühele süstimiskorrale. Puukentsefaliidi vastase vaktsineerimisega pole kunagi hilja, võimalik on teha seda kiirendatud korras. Täna esimene süst, 2–3 nädala pärast 2. süst ja saavutataksegi antikehade taseme kiire tõus. Päris õige aeg vaktsineerimiseks on talvel, et saavutada vastupanuvõime haigustekitajale, kui puugid juba võivad ohtlikuks muutuda. Kuid nagu juba ütlesin, ei ole vaktsineerimisega kunagi hilja, võib juhtuda, et saatuslik puuk võib hammustada alles augustis, selleks ajaks aga on juba vastupanuvõime haigusele olemas.

 

KÜSIMUS: Vaktsiin Pentac-Hib

Kas võiksite öelda, mille vastu on vaktsiin Pentac-hib. Minu perearst ütles, et kui maksan 360 EEK, siis saab Pentac-Hib vaktsiini lapsele ja muidu tavalise. Kas võiksite seletada mis on erinevus?

VASTUS:

Pentact-Hib sisaldab aineid 5 tõsise haiguse vältimiseks: difteeria, läkaköha, teetanus, lastehalvatus ja ajukelme põletik (tekitaja väikelastel sagedamini Hemophilus influenzae). Vaktsiin tehakse ühe süstina, mida korratakse 3 korral, lapse 3. 4,5. ja 6. elukuul. Riiklikult tehakse tasuta süst (difteeria, teetanus ja läkaköha) ja tilgad (poliomüeliit). Arvatakse et süstina on vaktsineerimine efektiivsem kui suukaudse tilgana. Muuseas olen mina oma pisemat last vaktsineerinud sama vaktsiiniga.

 

KÜSIMUS: Kõrvetised või maoülihappesus?

Olen 38-aastane naine. Suitsetanud ei ole kunagi, alkoholi olen tarbinud ainult peolauas. Umbes juuli algusest on kibe-hapu maitse kõris.

Proviisor soovitas Maalox – ei andnud mingeid tulemusi, siis soovitati Zantac’it – seda olen võtnud 1 tableti, aga ravimiinfo oli piisavalt hirmutav. Kuidas peaksin edasi tegutsema või millise tohtri poole pöörduma?

VASTUS:

Oletan nii nagu apteeker, et Teie vaevuse põhjuseks võib olla mao-söögitoru tagasivooluhaigus. Raviks kasutatakse ravimeid, mis kuuluvad nn prootonpumba inhibiitorite klassi, toimeaineks on omeprasool. Soovitan esmalt pöörduda perearsti vastuvõtule, kui kolleeg peab õigeks mõnda uuringut, siis tehakse tavaliselt gastroskoopia, mida teeb kirurg või gastroenteroloog.

 

KÜSIMUS: Sanatoorium

Minu ema on pensionär. Ta sooviks minna sanatooriumi. Kas selleks peaks enne pöörduma perearsti poole? Kas on ka mingeid soodustusi või haigekassa toetusi sanatooriumi eest tasumiseks?

VASTUS:

Meditsiinilistel näidustustel on taastusravi, ka sanatoorne ravi patsiendile tasuta. Kui näidustused pole nii selged ja patsient soovib minna rohkem omal initsiatiivil, siis tuleb ravi ja öömaja ise kinni maksta. Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, kes annab soovitusi juba konkreetsest olukorrast lähtudes.

 

KÜSIMUS: Nakkushaiguste vastu vaktsineerimine

Mul pole ühtegi nakkushaigust olnud. Nüüd on laps lasteaiaealine ja lasteaedades ringlevad hetkel sarlakid ning tuulerõuged. Ma ei tahaks sugugi haigestuda, täiskasvanud põevad tavaliselt ju hullemini ka. Kas on võimalik ennast täiskasvanuna vaktsineerida ja milliste haiguste vastu? Kas see on tasuline?

VASTUS:

Tasuta vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu, tavaliselt tehakse uus süst kui patsient on saanud mõne nahavigastusega trauma. Teised vaktsineerimised on tasulised. Soovitan vaktsineerida ennast kindlasti gripi vastu (hind u 90–150 kr), kui liigute metsas, siis ka puukentsefaliidi vastu (3 süsti, kokku 450–600 kr) Kui võib juhtuda, et olete sugulises vahekorras paljude partneritega, siis ka B-hepatiidi vastu (ka 1–3 süsti, hind u 200–400 kr). Kui põete suhkruhaigust või kopsuastmat, siis võiks mõelda ka kopsupõletiku vastase vaktsineerimise peale (hind u 200 kr) Need on põhilised vaktsineerimised, mida meie riigis tehakse.

Eraldi teema on reisivaktsineerimine, see sõltub suuresti, millisesse riiki-maailmaosasse tahetakse reisida.

Täiskasvanuid ei vaktsineerita tuulerõugete ja sarlakite vastu, kuna need on reeglina lapseeas läbi põetud.

 

KÜSIMUS: Kuidas inimene peaks taotlema ajutist invaliidsust?

Inimene käis kevadel seljaoperatsioonil ja oli pärast seda kolm kuud haiguslehel. Alguses oli parem, kui enne lõikust, siis aga hakkas selg valutama ja kiskus pingesse ja viltu. Ta kirjeldas seda arstile ka, aga arst arvas, et ta ei saa lehte pikendada ja ei saa ka valu mõõta, äkki ei valutagi. Arst läks puhkusele ja lõpetas lehe. Inimene ei saanud valu tõttu voodist välja, ammugi tööle mitte. Otsis abi eraarstidelt ja masseerijatelt. Kas selline ravi ei võiks siiski olla haigekassa poolt? Perearst andis enne opi koguni ühe nõelravi eraarsti andmed, et ta sinna pöörduks. Pöörduski, sest valu oli suur ja kõndida ei saanud. Samuti ei saa ta aru, mis süsteem on haiguslehtedega. Lehe peal oli ta jõuludest peale ja aina hullemaks läks, selg ei valutanudki nii väga, kui just üks jalg. Lõikus määrati märtsi lõppu ja kuu enne lõikust lõpetati leht. Tööle ta ei saanud, oli niisama, ilma leheta kodus.

Lõpuks ta ütles nüüd arstile, et tal polegi üldse lehte ega haigushüvitist vaja, tahab vaid ravi. Kas asi on selles, et ta ise on ettevõtja?

Nüüd sai palju küsitud, aga oma arst tal ei tahtnud millelegi vastata, oli pahane, kui küsid. Ise arvab ta nii, et on 10 aastat makse maksnud ja pole kordagi haige olnud ega arsti juures käinud. Nüüd, kui ta tõsiselt abi vajas, pidi ka enamuse ravist ise kinni maksma.

VASTUS:

Mõistan Teie lähedase ja teie muret. Teie lähedasega on tegelenud terve rida erinevaid arste-raviasutusi ja lõpuks pole päris täpselt teada, kes ikkagi vastutab, kuhu minna, kellelt ikkagi abi saada. Ka arst ei tunne enam eriti personaalset vastutust, kui ta näeb, et haige on paljudes kohtades käinud. Öeldakse ka, et kui haiget ravib rohkem kui 2–3 arsti, ei ravi teda tegelikult mitte keegi.

Nii palju sissejuhatuseks. Tundub, et vaevuse aluseks on tõenäoliselt radikulopaatia: seljanärvi pitsumine lülivaheketta väljasopistumise tõttu. Seda ravitakse nii konservatiivselt kui operatiivselt. Operatsiooni järgselt peaksid vaevused muidugi kaduma, kuid mitte alati ei lähe kõik nii, nagu soovime.

Mida teha? Soovitan pöörduda taas perearsti vastuvõtule, kes annab taas suunamise arstile, kes opereeris. Kindlasti on meeles arst, kes lõikust tegi, nii võib temaga ka otse ühendust võtta, saatekiri ei oma sellistel puhkudel tähtsust, kuna iga meedik proovib teha parimat tööd ja ka aidata oma haiget ootamatuste ilmumisel. Siinkohal aga on sobilik ka arstide ütlus: töö on tellija materjalist – see tähendab seda, et vaatamata parimale tehnikale ja valitud operatsioonivõtetele, võib asi siiski mitte nii välja tulla nagu mõeldud. Kedagi selles ei saa süüdistada.

Haiguslehega on nii, et patsient võib esmasel haiguslehel olla kuni 180 päeva järjest. Kui on näha, et vaevus püsib ja inimese töövõime pole endine, täidab perearst töövõime kaotuse ekspertiisi dokumendid, sinna lisavad ka kitsama eriala arstid oma kirjelduse-diagnoosid. Nii et soovitus ka ajutise töövõimetuse asjade ajamiseks pöörduda perearsti vastuvõtule. Perearst võib olla veidi häiritud, kuna ta peab tegelema probleemiga, mis on tekkinud hoopis teise arsti ja patsiendi vahel. Kuid selline on kehtiv kord. Vaevuse leevendamiseks oskab aga kõige paremat nõu anda opereerinud arst. Võtke temaga kindlasti ühendust juba homme. Loodan, et sain oma pika vastusega tuua selgust Teie küsimustele ja heita valgust ka meditsiini süsteemi köögipoolele. Meenutan ka seda, et meditsiin on kollektiivne looming, kus parim tulemus sünnib ladusas koostöös ja üksteise mõistmise ja toetamise õhkkonnas.

 

KÜSIMUS: Terviseuuring

Kus Eestis on võimalik teha tervise ülduuringut. Ehk siis analüüsid (veri, uriin...), südamerütmikontroll, maohappesus. Ei ole leidnud kuskilt infot selliste kohtade kohta, kuid perearsti saatekirjadega seda kõike läbi ei soovi teha.

VASTUS:

Igal perearstil on oma praksises teha koheselt EKG, põhilised vere ja uriini analüüsid ja mitmed teisedki uuringud. See oleks Teile kindlasti kõige lihtsam, mugavam ja ka odavam võimalus. Kui mingil põhjusel asjaga päri ei ole, siis on mitmed erakliinikud, kus on võimalik kõike sedasama teha juba raha eest.

 

KÜSIMUS: Marutõbi

Kus saaks marutõve vastu end vaktsineerida?

VASTUS:

Marutõve vastu vaktsineeritakse piirkondlikes tervisekaitsetalitustes. Nõu võib pidada ka nakkushaiguste arstiga.

 

KÜSIMUS: Gripi vastu vaktsineerimisest

Kas selleks, et gripi vastu vaktsineerida, peaksin ise olema päris terve? Mul muidu midagi hullu pole, aga nohu järgselt on selline väsinud ja loid tunne jäänud. Kas ma peaksin vaktsineerimisega ootama, kuni see tunne möödub ja mida teha, et oleksin jälle energiline ja rõõmus? Kas seda gripisüsti peab just hommikul tegema minema või võib õhtul ka perearstikeskusest läbi minna?

VASTUS:

Kerge haiglus ei ole vaktsineerimise vastunäidustus, seda võib teha ka õhtul.

 

KÜSIMUS: Kas kõlban veredoonoriks?

Kas võib olla doonoriks 43-aastane mees, kellel on kaksteistsõrmiksoole 8 mm haavand? Kuidas mõjutab vere andmine haigust? Kui tihti tohib anda verd sellise haigusega? Veregrupp on reesus negatiivne. Olen siiani igal aastal andnud verd 4–5 korda.

VASTUS:

Arvan, et võite olla doonor küll. Doonorlus peaks üldjuhul ka stimuleerima vereloomet ja turgutama nii ka kogu organismi. Ka haavandile peaks see kõik mõjuma soodsalt.

 

KÜSIMUS: Geenidoonorlus

Kuidas on võimalik geenidoonoriks hakata?

VASTUS:

Osa perearstidest on läbinud geenikeskuse andmekoguja koolituse, nemad ka tegelevad sellega. Võtke ühendust oma perearstiga, loodan, et kolleeg tegeleb ka geenidoonoritega. Kui aga ei tegele, on asi keerukam, siis saab vahest infot geenikeskusest, soovitan külastada ka vastavat kodulehekülge.

 

KÜSIMUS: Perearst

Kuidas vahetada perearsti, mis selleks tegema peab?

VASTUS:

Oma elukoha läheduses peaks tutvuma perearstikeskustega. Võiks kohtuda ka perearstidega ja vaadata, kas sobite omavahel kui isiksused. Kui klapp on hea, siis perearst annab Teile avalduse blanketi ja ongi kõik.

 

KÜSIMUS: Difteeria

Probleem on selles, et kevadel lõpetasin gümnaasiumi ja kooliarst teatas, et novembri lõpus 2003 on vaja teha difteeria süst. Vaatasin toimikust järele, et viimati tehti süstid 1993. ja 1998. aastal. Küsimus olekski, kas see süst on väga oluline ja kuna see on tasuline, siis kui palju see umbes maksab?

VASTUS:

Süst ei ole tasuline, selle eest maksab riik. Minge julgesti perearsti juurde, temal peaks olema vaktsiin päris kindlasti olemas. Vaktsineerimine on siiski tunduvalt kasulikum kui mittevaktsineerimine. Difteeriasüsti tehakse koos teetanusevastase vaktsineerimisega, kasu on topelt.

 

KÜSIMUS: Ravikindlustus, ajutine töövõimetusleht

Kas perearst võib mulle väljastada ajutise töövõimetuslehe 13-aastase keskmise puudega lapse haigestumise puhul ka siis, kui minu abikaasa (lapse isa) on määratud tema hooldajaks ja ta saab ka hooldaja toetust (300 kr kuus)?

Kas mina (ema) võin ikkagi saada töövõimetuslehe kui laps täiendavalt haigestub?

VASTUS:

See on keerukas küsimus. Jah, perearst võib ja ei või ka. Kõik oleneb asjaoludest, puude liigist, ägedast haigusest, ravi keerukusest jne. Karmilt võttes on hooldaja ju selleks, et lahendada kõik sellised mured. Tihtipeale aga on tegelik hooldaja ikkagi ema, isa on hooldajaks määratud seetõttu, et saada näiteks ravikindlustus ja raha jääks perekonda. Kõik perearstid püüavad olla nii head, kui vähegi seadused ja vahelejäämise tõenäosus seda võimaldavad. Me mõistame ka patsiendi ja tema lähedaste raskusi ja aitame niihästi kui saame.

 

KÜSIMUS: Vaktsineerimine

Kas B-hepatiidi vastu vaktsineerimisel oleks mõistlik kontrollida eelnevalt maksa “üldist tervist” (kahtlustan, et järsku pole kõik päris korras – vahel justkui rõhub paremal roidekaare all ja on olnud pikem aeg elus, kui alkoholi on tarbitud ehk rohkem kui “vaja”)? Tean, et on olemas näitajad ALT ja AST, aga mille alusel tehakse kindlaks varasem B või C hepatiidi põdemine või viiruskandlus? Kas on veel midagi, mis võib muuta vaktsineerimise vastunäidustatuks? Kas kogu protseduuri saab teha lähtuvalt perearstist või oleks mõistlik pöörduda otse immunoloogi poole? Kas teie arvates on vahe nn elavhõbedat sisaldaval ja mittesisaldaval B-hepatiidi vaktsiinil?

VASTUS:

Lihtsaim võimalus nimetatud proovide tegemiseks on minna doonoriks. Doonoritele tehakse rutiinsena kõigile ALAT ja ASAT ja B ja C hepatiidi varasema põdemise testid.

Perearst on sellepärast mõnus variant, et seal saab teha nimetatud analüüsid, kolleeg ka küsitleb teid ja ka Teie saate küsida. Kui kõik on OK, siis perearst saab korraldada ka vaktsineerimise. Tiomersaali konservandina sisaldavad vaktsiinid on ravimiturul täiesti aktsepteeritavad ja ohutud, seda 50–60 aastat. Viimastel aastatel aga on uuem lisaaine võetud kasutusele ja see on emotsionaalselt paremini vastuvõetav. Mina isiklikult ei vaktsineeriks lapsi elavhõbedat sisaldava vaktsiiniga. Nende vaktsiinide kasuks räägib oluliselt soodsam hind.

 

KÜSIMUS: Kompuuterdiagnostika

Mida arvata kompuuterdiagnostikast kõikidest siseorganitest? Kui kindel saab olla tulemustes, mis masin näitab? Kas need looduslikud preparaadid on ikka tõhusad ja ohutud, mida arst soovitab kasutada? Näiteks Vita Balance 2000.

VASTUS:

Meditsiinis on terve rida koolkondi, mis tuginevad ühele või teisele põhiideele. Kompuuterdiagnostika on üks uuemaid, mille teoreetilised alused ei ole päris üheselt arusaadavad.

Minu oma arstlik veendumus tugineb esmalt inimese kaebuste ja haiguskulu analüüsimisel, seejärel kuulamisel, koputamisel, katsumisel, vaatlemisel. Seejärel asun tekkinud mõtteid uuringutega kinnitama või välja lülitama. Kui kõik see on tehtud, saab asuda juba raviplaani kallale. Meditsiin on kollektiivne looming, kus osalevad paljude erialade tohtrid erinevate ravivõtetega (tablett-nuga). Üks uuring ei saa minu arstliku veendumuse järgi anda 100% vastust tervise kohta.

Vita Balance on hea vahend stressivaevuste korral, igal haigusel on ikka oma ravi, mille efektiivsus on kontrollitud sadade ja tuhandete haigete peal.

 

KÜSIMUS: Reisivaktsiinid

Lähen sel suvel Lõuna-Aafrikasse reisile ja küsimus vaktsiinidest. Kelle juurde peaks vaktsiinide suhtes minema ja kus tehakse nt Tallinnas vastavaid vaktsiine (malaaria, kollapalavik, tüüfus)? Kas peaksin esiteks pöörduma oma perearsti poole?

VASTUS:

Minu teada on Tallinnas Merimetsa Haiglas reisimeditsiini kabinet, kus määratakse vastavalt reisi piirkonnale kindlaks vajalikud vaktsiinid ja samas teostatakse need samuti.

 

KÜSIMUS: Gripivaktsiin ja rasedus

Palun öelge, mitu päeva peab olema möödunud gripi vastu vaktsineerimisest, et võiks rasedust ohutult planeerida?

VASTUS:

Gripi vastane vaktsineerimine ja raseduse planeerimine ei välista üksteist. See tähendab, et raseduse ajal ei ole teadaolevalt vaktsineerimisele järgnenud probleeme. Alati peaks lähtuma ka konkreetse vaktsiini juhendist. Uurisin praegu mõnda ja rasedus või raseduse planeerimine ei ole vastunäidustus. Pealegi ega see raseduse planeerimine ka nüüd nii päevapealt ei käi, et tahan ja jään, looduse poolt on alati mõned variandid ja üllatused varuks.

palavik

 

KÜSIMUS: Uue perearsti valik

Minul on teist laadi mure. Nimelt elan Tallinna kesklinnas ja juba 5–6 aastat on minu perearst olnud Pelgulinna Polikliinikus. Selle aja sees ei ole ma saanud temalt abi, sest analüüse ta mulle ei tee ja nii olen pöördunud viimases hädas hoopis alternatiiv-meditsiini poole (rääkimata sellest, et maksan ju igakuisest palgast ravikindlustust ja mis tundub hetkel anekdoot!). Ma ei sooviks avaldada ühtegi nime, aga kokkuvõttes võin vaid öelda, et minu usaldus arstide suhtes on kadumas “tänu” sellele arstile. Nüüd siis otsustasin otsida uue perearsti, kuid ei oska kusagilt peale hakata. Arste on ju palju, aga kuidas või mille järgi valida?

Meie peresse on oodata ka juurdekasvu ja seepärast tahaks juba laste pärast leida kompetentse ja usaldusväärse arsti, kelle poole võin vabalt pöörduda.

VASTUS:

Esimene asi, mida ma soovitan, on minna selle arsti juurde, kellega tekkis arusaamatus. Arutage asja, Teie esitage oma argumendid ja arst omad. Kirjast ei selgu, mis küll oli konflikti aluseks, kuid küllap võis see olla kas konflikt suhtlustasandil (sagedasim) või mõni sarnase haiguspildi ja avaldusega seisundi eksikombel mittediagnoosimine. Ma ei taha kolleegi õigustada ega Teie ees pugeda. Kuid kõige õigem on üritada leida lahendus sellesama arstiga. Miks? Ei ole arsti, kes ei eksiks, kes mingil põhjusel ei täida patsiendi ootusi, kelle kirjutatud ravimid ei aita või põhjustavad kõrvaltoimeid. Arsti ja patsiendi koostöö aluseks on usaldus. Kui see on kadunud ühe arsti suhtes, siis samamoodi võib kaduda see paljude teiste suhtes. Ja kujuneb patsiendile kõige koledam, mis võib juhtuda: isolatsioon, haiget ei võeta tõsiselt ja sellist patsienti on lihtsam suunata kellegi teise juurde, kui ise probleemidesse süüvida. Selle tulemusena kasvab patsiendi nõutus, pahameel ja ka abitus. Ta soovib abi, kuid ta puksitakse samas edasi ja edasi. Kõik on näiliselt suurepärane, sisuliselt on aga see katastroof selle patsiendi jaoks.

Nõnda palju siis sellest. Kui perre sünnib laps, on see rõõmus sündmus. Loomulikult tekib ka veidi muret sellega, et kuidas väikse ilmakodaniku tervis ka on, milliseid vaktsineerimisi läbi viia, milliste vaktsiinidega jne. Enamus perearstidel on hea kogemus lastega, eriti muidugi neil, kes on varemalt olnud päris lastearst. Soovitaksingi oma lapsele sellise perearsti valida. Perearstide andmed peaksid olema üleval Tallinna Linnavalitsuse ja Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kodulehel, sealt leiate piisavalt teavet.

Esitasin rea mõtteid, eesmärgiks on tuua lepitust Teie ja arstide vahele, konflikt ei too kasu kellelegi.

 

KÜSIMUS: Tervisetõend

Millist tervisetõendit on vaja selleks, et minna Saksamaale lapsehoidjaks, et vormistada tervisekindlustus seal. Kas on vaja minna veel erinevate arstide juurde või perearst lihtsalt kirjutab selle?

VASTUS:

Mõned kogemused mul on. Au pair kandidaadid tulevad vastuvõtule näpuvahel kuhi pabereid, kuhu arst siis tavaliselt inglise keeles kirjutab oma arvamuse kandidaadist, tema haigustest, vaktsineerimistest. Olenevalt riigi ravikindlustussüsteemist sõltub ka selle saamise kord. Üldjuhul võetakse pikaajaline reisikindlustus mõnest Eesti kindlustusfirmast. Kui ollakse tööl pikemat aega, siis peaks vist ka maksma kohalikke makse, see võib katta ka ravikindlustuse. Üldiselt pererahvas ei armasta makse maksta ja loodab et nende lapsehoidjaga midagi ei juhtu. Kui aga juhtub, siis toimetavad nad vasekese kohe arsti juurde ja katavad kõik kulud, lootes vaikselt, et asjast suuremat kära ei teki.

 

KÜSIMUS: Doonorlus ja difteeria

Minul oleks järgmine mure. Mulle tehti hiljuti difteeria süst ja ma olen kuulnud, et peale seda ei tohi verd anda. Doonoriks hakkasin sügisel ja nüüd oleks siis teine kord verd anda, aga pole kindel, kas tohib...

VASTUS:

Kindlasti tohib. Verejaamas kontrollitakse vere järgi veel paljusid asju, kui kõik on korras, siis saate olla ka doonor.

 

KÜSIMUS: Marutaud

Olen 31-aastane ja suur loomade sõber ning täna juhtus minuga selline lugu. Mul on endal kodus koer ja 2 kassi, kes kõik on korralikult vaktsineeritud.

Hommikul koeraga välja minnes oli meie kodumaja trepikoja ees selline ilus hundikoer. Kena välimusega ja rihm oli ka kaelas, kuid seal mingeid andmeid küll polnud. Koer oli noor ja hulkuv ta küll ei tundunud. Ta kippus meie trepikotta ja oli selline sõbralik. Silitasin teda ja kui hakkasin tuppa minema, siis korraks nad nagu hüppasid minu koeraga teineteise poole, kuid minu arust ta ei hammustanud. Minul muidugi loomast kahju ja lasin ta mõtlematult omale tuppa, kus ta sõi oma kõhutäis ja siis viisin ta õue tagasi. Siis aga hakkas hirm, äkki oli loom marutaudis? Kas on võimalik, et ta võis nakatada kui ta oligi haige?

Pesin ära kõik nõud, kust ta sõi. Ta küll ei hammustanud kedagi, kuid kokkupuude oli ju minu koeraga ja ka mina silitasin teda mitu korda.

Mida peaksin tegema, kas minema ennast vaktsineerima kiiresti?

VASTUS:

Marutaud on haigus, mida kardetakse ja seda asja pärast. Teie kirjas ma marutõve nähte ei märganud.

Jälgige võimalusel seda koera, võtke ühendust peremehega. Tõenäoliselt on koer vaktsineeritud kõige vajalikuga.

Mure korral aga tervisekaitse talitus oma spetsialistide nõuannetega.

 

KÜSIMUS: Kuhu peaks minema külmade varvastega?

Mul selline küsimus, kas mul on midagi viga ja kui, siis mis? Täpsemalt mul mure selline, et mul on hakanud pidevalt varbad külmetama. Seda mitte õues käies, vaid kodus, kas niisama olles või magama minnes või tõustes, ühesõnaga kogu aeg on varbad külmad. Saaksin sellest aru, kui oleksin juba vanainimene, aga ma kõigest 21 aastat vana. Äkki oskate öelda, kas peaks mõne arsti juurde pöörduma ja kui, siis millise?

VASTUS:

Kõige õigem on perearsti konsultatsioon, kolleeg eristab võimalikud variandid. Ohutu veresoonte toonuse regulatsiooni häire, närvikahjustus, nahaseentõbi, suhkruhaigus, stress jne. Siis saab juba plaanida edasisi samme.

 

MA LÄKSIN ARSTIGA TÜLLI/ ARST EI TEINUDKI NII, NAGU TAHTSIN / ARST ÜTLES PAHASTI

Kuidas lahendada. Paljud küsijad tahaksid, et ma ütlen, et tõepoolest on tema arst loll, kuid seda ma ei saa kuidagi teha. Pigem on sõnum selline, et tuleb minna tagasi ja arutada veelkord ja kõike rahulikult ja leida lahendus. See on tulevikku silmas pidades parim lahendus. Arstide vahet rändajad teevad ise endale tõelise karuteene, kuna järgmine arst ei võta enam sellist patsienti väga tõsiselt. Kui lõpuks on midagi tõsist, siis on selle avastamine just seepärast viibinud.

 

KÜSIMUS: Kilpnäärme ületalitus

Minu küsimus seisneb selles, et nimelt oletab mu perearst, et mul on kilpnäärme ületalitus. Vereproovi uuringud näitasid küll, et kõik on korras, aga nüüd käskis arst ikkagi ilmtingimata ultraheliuuringud teha. On see võimalik, et kuigi vereproovi uuringud on korras, siiski esineb kilpnäärme ületalitus?

VASTUS:

Arsti töö seisneb sageli selles, et kinnitada või välja lülitada üht või teist oletust haiguste kohta. Kui analüüsid on korras, siis see on hästi, kui ka ultraheli uuring on korras, on see veel parem. Kui tõesti on kõik korras, aga vaevused püsivad, siis oletan vaevuse põhjuseks somatoformse või ärevushäire. Neid seisundeid ravitakse teiste võtetega kui kilpnäärme haiguseid. Nii et hoolas diagnostika on väga vajalik ikka Teile endale.

 

KÜSIMUS: Naha ärritus

Olen 45-aastane meesterahvas ja mure on selles, et paar aastat tagasi tekkisid ajutised nahasügelused, kestus umbes nädal aega korraga,

Pärast pikki uuringuid (allergoloog jne) selgus, et tegu on maksahäiretega (bilirubini tase oli kõrge, ülemise piiri peal minu mäletamist mööda 18).

Perearsti arvates ei oleks tohtinud see nahasügelust tekitada, kuid ometi see nii oli, sest ultraheli uuring näitas maksa struktuuri muutuseid ning mingisugune immuniteedi näit oli ka piiri peal. See oli aasta tagasi, peale kõike seda tegin paar kuuri maksa toetus ravimeid, loobunud olen täielikult alkoholist, suitsu ei tõmba juba umbes 12 aastat, olen kogu elu tegelenud aktiivselt erinevate pallimängudega. Mõni nädal tagasi sain korvpallis löögi rindkeresse ning perearst määras raviks tabletikuuri ravimit nimetusega VIOXX, Tarvitasin seda kaks nädalat ja nüüd on taas tekkinud nahasügelus. Lugesin ravimi infolehte ning avastasin hämmastusega, et see ravim võib tekitada tõsiseid maksaprobleeme...

Muidugi oleks pidanud infolehte kohe põhjalikumalt lugema, kuid keda siis veel usaldada kui mitte oma perearsti?

Paluks Teie erapooletut kommentaari.

VASTUS:

Teie küsimusele on väga raske vastata. Igal ravimil on oma toime ja kõrvaltoime. Kõrvaltoimete sagedus on 2–3 sajast isegi tuhandest. VIOXX on uue põlvkonna ravim ja Teie perearst kirjutas seda parimate kavatsustega Teid aidata, mitte põhjustada uusi probleeme. Kui arstina juhinduksin vaid võimalikest kõrvaltoimetest siis ei saagi ühtegi ravimit määrata, ette ei ole teada täpset toimet antud haigel. Oletan, et probleemi põhjuseks võis olla pigem ülitundlikkusreaktsioon, kui maksakahjustus ja sellega vana probleemi teravnemine.

Ei tea, kui erapooletu minu vastus tuli. Patsiendina olete kindlasti pahane oma perearsti peale, et kas ta siis ei teadnud, et nii võib minna. Ükspuha millise ravimiinfo ette võtame, loeme ikka tervest reast kõrvaltoimetest isegi südameseiskuseni välja. Loodan, et probleem on nüüd lahenenud soodsalt.

 

KÜSIMUS: Köha

Juba mõnda aega on mind vaevanud hootine köha, eriti hommikuti. Köhisin kuni köha lahti ja siis ei köhinud terve ülejäänud päeva. Nüüd on olukord niipalju muutunud, et hakkan köhima ka siis, kui sügavalt hingan. Näiteks vesiaeroobika treeningul hakkan umbes poolest trennist köhima. Ka enesetunne ei ole kiita – väsimus.

Hiljuti põdesin ka bronhiiti. Perearst lasi teha kopsuröntgeni ja kopsuklamüüdia analüüsi. Ei leitud midagi tõsist. Arsti vastus oli küll natuke imelik: klamüüdiaga on kokkupuude olnud aga ägenemist ei näita.

Nädala võtsin antibiootikume, mis pidanuksid aitama ka juhul, kui oleks avastatud kopsuklamüüdia.

Kas võib tegemist olla hoopis mingi allergia või astma vormiga? Suitsetamise jätsin maha 4 aastat tagasi ja suur suitsetaja ei ole kunagi olnud. Kodus on meil 2 kassi, kui allergiast rääkida.

Olen naisterahvas.

VASTUS:

Arvan järgmist. Usaldage oma arsti. Bronhiidi põdemise järgselt võib mõnda aega püsida hingamisteede ülitundlikus jaheda, tolmude, niiskuse suhtes. See väljendubki köhas, ka füüsiline koormus võib seda põhjustada. Ajaliselt võiks rääkida umbes 1-kuulisest ajast, selle vältel peaksid vaevused tasapisi taanduma ja lõpuks ka kaduma. Kui probleem aga püsib ja ilmneb kindel seos füüsilise koormusega ja jaheda õhuga, tekib minul samuti kahtlus astma suhtes. Seda saaks lihtsalt diagnoosida spirograafiaga, see on uuring, kus registreeritakse õhuvoolukiirust sisse ja väljahingamisel. Et asi oleks täpsem, antakse hingata ka bronhe laiendavat rohtu ja jälgitakse muutusi spirogrammil.

Kassid on muidu armsad loomad, kuid kahjuks ka sagedasemad allergiatekitajad. Soovitan ka allergiateste.

Klamüüdiaga kokkupuude tähendab seda et positiivne on Chlamydia pneuimionia IgG tiiter. Ägedale klamüüdiainfektsioonile on omane algul IgG tõus.

 

KÜSIMUS: Diagnoosi panemine

Tean, et see küsimus puudutab kopsuarsti, kuid pöördun teie (erapooletu) arsti poole.

Probleem selles, et mul tekib köhimisreaktsioon lõhnadele ja külmale õhule ja hetkel köhin juba mitu kuud järjest, kuigi probleem ise tekkis 3 aastat tagasi. Röga ei ole. Palavikku ei ole. Perearsti juures tehtud vereproovid põletikku ei näidanud. Röntgen on korras. Allergiatestid (2002. a Hiiul) allergiat ei näidanud. Lõpuks palusin saatekirja kopsuarsti vastuvõtule, kuna köha häirib (öösel õnneks ei köhi).

Kopsuarst tegi puhumistesti, tulemus – ideaalne (kõik näitajad üle 100%). Bronhoskoopiat ei teinud, muid analüüse ka mitte.

Diagnoos: Põletik bronhides. Andis kaasa sissehingatavat hormoonpreparaati. Praegu hingan neid sisse 2 korda päevas, olen alles kuuri alguses. No kui see preparaat aitab, on ju tore. Aga minu jaoks on arusaamatu, kui on põletik bronhides, kas siis vere analüüs ei näita põletikku? Mille järgi sai arst panna sellise diagnoosi.

VASTUS:

Asjalugu võib olla järgmine. Tegemist võib olla bronhide ülitundlikkusega, see ei ole astma. Kuid võib olla ka astma kerge vorm. Puhumistest võib olla PEF meetria või spirograafia, see jääb Teie kirjas ebaselgeks. Tavaliselt tehakse ka täpsustav spirograafia: tehakse uuring ja antakse patsiendile mõned sõõmud hingata ravimit, mis lõdvestab bronhe ja tehakse uus uuring. Kui ilmneb oluline vahe, on testi tulemus positiivne. Positiivne arstile on aga haigele negatiivne, s.o on tegemist haigusega. Diagnoosi saab täpsustada ka koormuspuhuse spirograafiaga ja metakoliintestiga. See aine peaks provotseerima astmahoogu.

Astma definitsioon on selline: krooniline immuunsüsteemi vahendusel avalduv põletikuline haigus. See ei ole põletik nagu kopsupõletik või äge bronhiit.

Tänapäeval on suundumus laiemale sissehingatavate hormoonpreparaatide kasutamisele. Põhjuseid mitu: nad tõesti aitavad ja kasulik ka ravimimüüjale. Kuigi alati peab ka kaaluma, kas seisund on tõesti seda väärt, et neid ravimeid kasutada. Alternatiiviks oleks loobumine suitsetamisest, ka passiivsest suitsetamisest, elamine üle vaadata võimalike allergeenide (kodutolm) suhtes, ka kosmeetika.

 

MILLISEID UURINGUID PEAKS TEGEMA KUI.....

 

KÜSIMUS: Rõhub rinnus

Olen 29-aastane naisterahvas. Probleem rinnus rõhuva raskuse ja kerge valuga. Eriti siis, kui õnnestub 4 päeva järjest puhata, siis neljandal päeval tekib raske ja rõhuv valu rinnus, mis mõne aja pärast möödub. Vahest on see valu ka muul ajal, kuid alati siis, kui õnnestub vähemalt 4 päeva puhata. Vahest olen isegi öösel selle rõhuva tunde peale ärganud. EKG on hiljuti (mais) koormustesti näol tehtud ning midagi ei loetud välja.

VASTUS:

Soovitan edasisi uuringuid: kindlasti kopsuröntgenogramm. Harva võib ka näiteks sapikivitõbi avalduda Teie vaevustena. Seda saab kindlaks teha ultraheliuuringuga. Siiski arvan, et Teie vaevus on tõenäoliselt somatoformse tekkega, s.o kõik uuringud on korras, aga vaevus püsib. Enne aga ei saa seda väita, kui tõesti pole kõik uuringud tehtud. Somatoformse häire puhul on oluline teada selle olemust, puudub füüsiline oht tervisele, raviks kasutatakse vestlust ja arutamist, ravimitest aga ärevuse ja depressioonivastase toimega medikamente. Neid määravad nii perearstid kui psühhiaatrid. Soovitan pöörduda taas perearsti vastuvõtule ja temaga koos arutada, mida võiks ette võtta.

 

KÜSIMUS: Hädad kilpnäärmega

Olen 31-aastane naine Tallinnast. Mulle on u 7 aastat tagasi tehtud kilpnäärme uurimiseks veretestid. Mingeid kõrvalekaldeid normist ei leitud. Siiski on häiriv taluda üsna tihti esinevat n-ö klompi kurgus, mis tekib suvaliselt ja nii juba 15 aastat. Samuti olen hädas vahel üliaktiivse, vahel väga loiu seedimisega. Sama lugu enesetundega – mõni päev vean vaevalt jalgu järel, teisel tunnen end reipalt. Olen vaevustega käinud nii neuroloogi kui gastroenteroloogi juures. Esimene määras antidepressante (1,5 aastat), teine ütles et lihtsalt tundlik seedesüsteem. Vereproovid korras, rõhk normaalne (107/78 viimati). Olen sportlik tüüp, ebastabiilne jõudlus häirib mind väga. Kuigi teen trenni mõistusega ja mõõdukalt, väsib lihas vahel ruttu ning tekib värin. Samas koormustestil sain ideaalse hinnangu, kolesterool oli 4,8.

Olen ka lugenud, et isegi normi piires olevad näitajad võivad individuaalselt inimesel vaevusi tekitada ja et tihti jäävad kilpnäärmehaigused välja selgitamata – sümptomid on nii laialivalguvad ja võivad viidata paljudele muudele hädadele.

Kas kilpnääre võib teatud põhjustel käituda kord ala-, kord üleaktiivselt? Millest see johtub? Kus saaks põhjaliku uuringu teha?

VASTUS:

Teie kirjas toodud küsimustele on raske paari lausega vastata. Kui ma nüüd kirjutan päris ausalt, nii nagu ma mõtlen, siis olen kindel, et Teie tervis on täiesti korras, ka kilpnäärmega on kõik hästi. Klomp kurgus, see on vaevus, mis tekib tihtipeale ilma orgaanilise haiguseta, see on seisund, mille korral on kõik uuringud ja analüüsid korras. Seda tunnet soodustab närvipinge, stress, mure, ootus jt seisundid. Te olete väga tundliku loomuga, kõik see võib avalduda ühe või teise kehalise vaevusena. Nimetasite ka häireid oma seedetrakti poolt, ka see haakub Teie tundliku loomusega. Mida ette võtta? Kõigepealt on vaja usaldust Teie ja teid uurivate arstide vahel. Kui arstid kinnitavad, et analüüsid ja uuringud on kõik korras, siis see ka tõepoolest on nii. See teadmine annab hingerahu. Kui Te teate ka seda, et Teie vaevused, tükitunne kurgus ja seedetraktihäired on seotud Teie tundliku loomusega, siis see ongi peaaegu kogu probleemistiku võit. Kui te oskate endale välja tuua need olukorrad, mil väsimus sagedamini tekib ja neid vältida tulevikus, siis see ongi täielik võit. Seda on võib-olla raske uskuda, kuid vägagi häiriva vaevuse korral on kõik uuringud täiesti korras. Oleme jõudnud nüüd ühe arstiteaduse probleemsema osa, psühhosomaatika juurde. Nii Teie kui paljud Teie saatusekaaslased vajavad meedikute poolt täit tähelepanu, oluline on ka eelpool nimetatud usaldus. Ükski arst ei jäta haigele ütlemata, kui on leitud uuringutel haigus, mis vajab kindlat ravi. Kuid olukorras, kus patsiendil on vaevus, kuid kõik uuringud on korras, on asi keerukam. Oleneb arstist, kas ta ütleb, et tegemist on psühhosomaatilise vaevusega, või suunab patsiendi veelkordsetele uuringutele, spetsialistide konsultatsioonideks. Viimasel juhul on nõnda, et patsient võib aastaid ringi rännata mööda meedikuid ja muutuda järjest kibestunumaks, õnnetumaks, ka psüühiliselt kurnatumaks, enne kui keegi taipab öelda, millega on tegemist. Siis võib olla hilja, haige psüühika on saanud liig palju räsida. Arstide poolt määratavad antidepressandid teenivad mitut eesmärki. Esiteks, antidepressandid peaksid teooria järgi rahustama liigerku ajukeemiat, mille tõttu sümptomid, mis haiget häirivad, on vähem väljendunud. Teiseks saab arst haigele midagi kirjutada, lootuses, et haige jääb sellega rahule. Kuid igal ravimil on terve rida kõrvaltoimeid, ka nende hind on päris soolane. Reeglina loevad patsiendid ka ravimite infolehte ja võivad päris ära ehmuda, kui saadakse teada kõigist näidustustest ja kõrvaltoimetest.

On olemas ka kolmas võimalus. Kuigi kõik tehtud uuringud on korras, siiski arst ütleb patsiendile, et kilpnääre on natuke nõrk või haige. Võidakse diagnoosida ka alaägedat või subkliinilist põletikku.

Mina arvan, et kõige õigem viis sedasorti vaevustega hakkama saada on nende võtmine “mõistusega”. Abi on ka mitmetest stressi maandavatest tegevustest nagu joogaharjutused, paras füüsiline koormus jne. Hea tulemuse võime saada ka mitmetest psühhoteraapiavõtetest, näiteks kognitiiv-käitumuslik teraapia.

Loodan, et sain veidi selgust tuua keerukas küsimuses.

 

KÜSIMUS: Aneemia ja sisemine faktor

Mul on selline küsimus: kuidas tehakse kindlaks (milliste uuringutega) nn sisemise faktori puudumine pernitsioosse aneemia puhul?

VASTUS:

Küsimus on hea, kuid sisemise faktori puudumise üle saame otsustada kaudselt. Võimalik on määrata soolestiku parietaalraku vastaseid antikehi. Kui nende tiiter on tõusnud, siis oletatakse, et on ka häiritud B 12 vitamiini imendumine, millest ka aneemia. Muidugi peab täpsustama ka aneemia olemasolu, selle vormi.

 

 

TEGEMISI LASTEGA

 

KÜSIMUS: Stafülokokk 4,5-kuusel

Minu 4,5-kuusel beebil avastati kakaproovist stafükoloki bakter (3+). Lastearst kirjutas välja antibiootikumi kuuri. Tegime selle läbi ja ravimi võtmise ajal oli kõik korras. Nüüd aga sama mure tagasi. Käime titaga ka basseinis ujumas. Kas see stafükolokk võib ka basseinist külge hakata? Arst soovitas lapsele lusikaotsaga Gefiluse keefiri anda. Laps on muidu ainult rinnapiimal. Mida veel võiks raviks ette võtta? Mulle tundub, et antibiootikumide jaoks on laps siiski liiga väike veel. Millist ravi stafükolokki ravimisel üldse kasutatakse ja millest see stafükolokk tekib?

VASTUS:

Soovitan teha korduvaid väljaheite bakterioloogilisi analüüse, see tähendab proove, kus on võimalik avastada nii stafülokoki kui teiste haigustekitajate olemasolu. Lisaks olemasolule on võimalik ka määrata ravim, mis toimib just sellele haigustekitajale. Kui ravida on vaja antibiootikume, siis on asi märksa keerukam: nimelt on vaja arvestada seda et arsti poolt väljakirjutatud ravim ikka toimiks ka. Ravi tüsistusena võib tekkida seedetrakti normaalse bakterikoosluse tasakaalu häire, mille tunnuseks on eeskätt kõhurütmi muutused, kõhupuhitus, kõhulahtisus, gaasid. Seda aitab kõige paremini normaliseerida piimhape baktereid sisaldavad toiduained, Gefilus jogurt on üks parimatest toiduainetest, mis saadaval. Stafülokokk kui haigustekitaja raviks kasutatakse ikka antibiootikume. Haigustekitajat võib saada päris mitmelt poolt: teie situatsiooni silmas pidades mõtleksin nakkuse saamisele sünnituse käigus harvem ka imetamisel rinnaga.

Soovitan uuesti ühendust võtta oma arstiga, nii saab kõige õigemini korraldada uuringuid, ravi ja edasist jälgimist.

 

KÜSIMUS: Väikelapse kehakaal

Millistesse piiridesse jääb normkaal ja pikkus 5-aastasel väikelapsel. Minu poeg saab suvel 5-aastaseks ja mulle tundub, et oma rühmas on ta kõige lühem ja kõhnukesem, söögiisuga ei saa ka kiita. Muidu terve ja rõõmus laps.

VASTUS:

5-aastase poisslapse ideaalkehakaal peaks olema 19,5 kg (lubatud kõikumine +/- 4 kg) ja ideaalpikkus 112 cm ( kõikumine +/– 8 cm. Nagu näete on kõikumine päris suur. Võib ka juhtuda et rühma teised lapsed on lihtsalt suuremat kasvu ja Teie laps oma normmõõtmetega tundubki pisem. Soovitan nõu pidada ka oma perearstiga.

 

KÜSIMUS: Tuberkuloosi vaktsineerimine

Olen 9,5-kuuse tüdruku ema. Lapsele tehti sünnitusmajas tuberkuloosi vastane süstimine. Tean, et see süstekoht peab minema mädanema ja sel juhul tekib immuunsus. Esimesel lapsel nii oligi.

Praegu on laps 9-kuune, kuid süstekoht ei ole siiani mädanema läinud. Kuid naha all on punn näha ja korralikult katsutav.

kas see tähendab, et laps ei ole korralikku immuunsust saanud? Või on see praegu mingi tüsistus?

VASTUS:

Oletan, et vaktsineerimisel sattus süstelahus liigsügavale naha alla, kus see kapseldus. Kardan, et niiviisi toimet päris õieti ei avaldu. Soovitan ühendust võtta perearsti või tuberkuloosiarstiga (saatekirja pole vaja)

 

KÜSIMUS: Valk uriinis

Imetan last ja kuna laps on üsna allergiline, siis minu toidulaud on üsna piiratud (juba ligi 6 kuud). Perearst tegi mulle vere- ja uriiniproovid. Vereproovid olid korras. Uriinis aga oli valk. Mida see näitab? Menstruatsioon on olnud pärast sünnitust (10 kuud tagasi) ühe korra pea kuu aega tagasi.

VASTUS:

Tervel inimesel uriinis valku olla ei tohiks. Erand on vaid väga väike kogus valku füüsiliselt väga aktiivsetel inimestel. Valk võib uriini sattuda neerukahjustusest, põletikest kuseteedes, aga ka väliselt, näiteks vooluse tõttu naistel suguteedest. Kindlasti tegi Teie perearst ka mingi otsuse edasise osas, siinkohal ei saa ma kahjuks seisukohta võtta. Pidage veelkord nõu oma perearstiga.

 

KÜSIMUS: Tuulerõuged

Laps on tuulerõugetes, palavikku enam pole. Kas ta õue tohib minna? Minu lapsepõlves räägiti, et tuulerõuged ei tohi tuult saada. Kas see vastab tõele?

VASTUS:

Tuulerõuged on lapseea üks lööbega kulgevatest haigustest. Kogemuste põhjal ei pääse sellest pea ükski laps. Kui juhtub, et põetakse seda tõbe nooruki- või täiskasvanu- eas on haiguskulg hoopis raskem ja ka tüsistusi rohkem. Haigus on ülinakkav, siit ka nimetus tuulerõuged: haigus tuuakse nagu tuulega õhust. Siiski tekitab haigust viirus, mis on samast perekonnast, kust ka ohatise tekitaja. Ravis on oluline jälgida nahalööbe seisundit ja vältida selle muutumist mädavill-lööbeks. Kasutatakse briljantrohelist, kangemat lillatera vee lahust (peab olema ettevaatlik, et ei saaks liiga kange, tavaliselt soovitab seda arst) ja mentoolpiirutust. Üldnähtude leevendamiseks sobib allergia ja palavikurohud. Haigust võib lugeda ohutuks, kui viimastele täppidele koorikute tekkimisest on möödas 3–4 päeva. Enne seda aga on laps ohtlik teistele. Siit see rahvatarkus – ei tohi minna tuule kätte, kuna on oht haiguse levitamiseks. Põdejat see kuigivõrd ei puuduta, kuid peab mõtlema ka teistele.

 

KÜSIMUS: Oksendamine

Aastasel tüdrukul on viimased paar-kolm päeva vahetult peale söömist hakanud toit tagasi tulema. Mitte palju, kuid siiski. Ise ta end pahasti ei tunne ja asjast välja ei tee. Palavikku tal ka pole. Mida peaks kartma ja kas peaks arsti juurde minema? Äkki on asi ahnes joomises või hammastest?

VASTUS:

On väga palju põhjuseid, miks üks laps võib hakata niimoodi oksendama. Kõige tõenäolisem tundub olevat mööduv seedehäire või muutused igapäevases toidus. Kirjeldatu põhjal ei tundu seisund olema tõsine, soovitaks panna hoolega tähele, millal täpselt oksendamine aset leiab, kuipalju on möödas söögikorrast, milline on oksemasside värvus, sapisisaldus, seedumise aste, vahest ka midagi ebatavalisemat. Hammastega ei tahaks seda muret seostada, kiire hammaste tulek põhjustab tihti rohke süljevoolu teket, mistõttu võib kaka muutuda tavapärasest vedelamaks. Seisund on tõsisem ja peab kindlasti arstiabi otsima kui kaasneb loidus, nõrkus, laps muutub “lõdvaks”. Need on vedeliku ja mineraalide kaotuse tunnused. Jälgima peaks ka uute haigusnähtude teket: palavik, kõrvavalu (laps hõõrub kõrva) kõhuvalu, valgus või helikartus. Need viimased on juba päris tõsiste haiguste tunnused. Kui emavaist on murelik, siis on alati õige pöörduda arsti vastuvõtule täpsemaks läbivaatuseks ja uuringuteks.

 

KÜSIMUS: Poisil kõrge vererõhk

7-aastasel poisil on vererõhk 98/30 ja meid saadeti kardioloogile. Millest võib selline vererõhk olla tingitud?

VASTUS:

Soovitan taas kontrollida vererõhku ja seda mõlemal käel. Ilmselt on vererõhku mõõdetud automaataparaadiga (tulemus 98/30), need seadmed pole kuigi töökindlad-usaldusväärsed. Ka ei pruugi mansett vastata poisi käsivarre läbimõõduga. Soovitan korrata arsti poolt vererõhumõõtmist nii istudes, lamades kui seistes. Teie lapsel mõõdetud alumine vererõhuväärtus 98/30 tundub olema veidi madalam, kui aga laps näib tervena ning jookseb ja mängib võrdselt teistega pole midagi tõsist karta.

 

KÜSIMUS: Väikesel lapsel kõhulahtisus

1,2-aastasel lapsel on neljandat päeva kohati kõht hästi lahti, kaka vedel, tume ja limane, kord roheline. Natuke on ta rahutu ka, sest vahel tuleb kaka koos gaasidega, vahepeal jälle kõht täitsa korras... Kas on põhjust muretseda-paanitseda, või on tegemist hammaste tulekuga, muud toitumisharjumused nagu muutnud pole, palavikku lapsel ka pole...

VASTUS:

Kui lapsel tulevad tõepoolest hambad, siis on kirjeldatud nähtude esinemine loomulik. Soovitan last jälgida ja vaadata mis kulu haigus võtab. Vedelama kaka taga võib olla sagedamini siiski mõni infektsioon või dieedi muutus.

Kui lapse seisund peaks halvenema, näiteks tekib loidus, isutus, üldine lõtvus siis peab kohe kiiresti arstiga ühendust võtma.

 

KÜSIMUS: D-vitamiin imikule

Olen 1-kuuse lapse ema. Laps on regulaarsel rinnapiimatoidul (kavatsen toitmist jätkata vähemalt pool aastat). Seni arvasin, et rinnapiim tagab kõik eluks vajaliku, kuni kuulsin, et juba 5-päevasele lapsele antakse rahhiidi ennetamiseks D-vitamiini tilku ja nii 2 aastat järjest. Seda ma teinud ei ole. Tahaksin teada, millised on alternatiivid? Kas piisab ohtrast õues viibimisest?

VASTUS:

See on tore, et lapsi sünnib. Tore on ka see, et peate õigeks rinnapiima kuni lapse pooleaastaseks saamiseni. See on ajani, mil võib last täiesti rahulikult toita vaid rinnaga, kartmata, et midagi võib minna viltu.

D vitamiiniga on selline asi, et seda antakse haiguse nimega rahhiit ennetamiseks. Haigus võib areneda välja väikesel osal lastest, kuid ennetusega on hõlmatud pea kõik. Võib olla kolleegid pediaatrid saavad minu peale kurjaks, kuid arvan, et tervislikult toituv ema ja laps, kui nad viibivad palju värskes õhus nii suvel kui talvel, ei peaks kartma rahhiiti. Kui aga laps on loomult õrnem, sageli põdeja, ka pole võimalik viibida iga päev tunde õues siis on targem ikkagi anda lapsele D vitamiini tilku. Arvan, et see D vitamiini suur tähelepanu pärineb aegadest 20–50 aasta eest, kui paljud lapsed kasvasid pideva alatoitluse tingimustes.

Mida peaksite kartma? Rahhiidi varased sümptomid on lapse virilus, haiglus, liigne higistamine, halb uni. Kuklapiirkonna juuste kadu ei ole tavaliselt rahhiidi tunnus, vaid lihtsalt 2–3-kuuse elavaloomulise lapse juuste “äranühkimine”. Nii väike laps ei pööra veel, kuid tahab hästi palju näha ja ümbrust uurida.

Tõsisema rahhiidi tunnusteks on luustumishäired, suure lõgeme aeglane sulgumine, ka omapäraste kühmukeste teke roideotstesse ja randmetele. Seda aga kohtab tänapäeval väga harva.

Muuseas, alati kui käite last arstile näitamas, siis võiks arutada kõike seda lähemalt.

Olles ise kahe lapse isa (4 ja 2,5 a), mõistan Teie küsimust hästi. Muidugi tahaks oma last kasvatada looduse poolt kaasa antuga ja mitte anda talle mingeid tilku.

Kui kõike eeltoodut arvestada, võite olla kindel, et lapsega on kõik korras.

Lapsele on ülitähtis ka rahulolev ema, kes usaldab ka oma emavaistu.

 

KÜSIMUS: Murdeiga?

14-aastane tüdruk, 160/48, elavaloomuline, sportlik. Pärast jooksu või muud pingutust (nt trepist ülesminek) lõõtsutab nagu astmaatik, sellega kaasneb südamepekslemine. Muid tervisehädasid pole täheldanud. Kas see võib iseenesest mööduda või pean hakkama arsti otsima?

VASTUS:

Soovitan siiski pöörduda arsti vastuvõtule. Koormuspuhuse hingelduse põhjuseks noorel neiul võib olla kiirest kasvust tingitud südame mittejärgijõudmine kehakasvule; vererohkest kuupuhastusest tingitud kehvveresus, aga ka tõepoolest astma ning ka mitmed südamehaigused.

Kui on mure, siis soovitaks ikka pöörduda arsti vastuvõtule.

 

KÜSIMUS: Vitamiinid

Olen aastase lapse ema. Sooviksin teada, kui ma annan lapsele “Sana-soli”, kas pean ka D vitamiini andma? Kuni aastaseks saamiseni andsin ainult D vitamiini ning arst ütles, et annaks seda kuni järgmiseni suveni. Ma mõtlesin, et “Sana-soli” sees on ka D-vitamiin. Kas annan seda veel lisaks?

VASTUS:

Kui annate Sana-Sol vitamiinisegu siis D vitamiini juurde anda ei ole vaja. Ka D vitamiini liig põhjustab probleeme.

 

KÜSIMUS: Laps

Käisime perega Kreekas puhkusel ning muidugi ka rannas. Nüüd on 4-aastasel lapsel juba 3 päeva kõrvalest tulipunane ja väga paistes. Laps ise midagi ei kurda. Kas see võib olla päikesest ning kas peab arsti juurde selle pärast minema? Üks probleem on lapsega veel – reie peal on pikemalt aega helepruun plekk (5 cm) Millega võiks tegu olla?

VASTUS:

Kahjuks jääb Teie esitatud andmetest mingigi arvamuse tegemiseks napiks. Soovitan nõu pidada nahaarstiga. Sinna pole ka saatekirja vaja

 

KÜSIMUS: Väike tüdruk

Ei oskagi kohe kuhugi mujale pöörduda. Oma perearsti poole ei julge pöörduda, kuna siis teab probleemist terve küla. Ehk on võimalik enne konsulteerida siin. Küsimus on siin: kui pisike 2-aastane tüdruk kurdab, et tussul on valus. Vaatlemisel selgub, et tõepoolest veidi punetab. Kui olen roosa Bepantheniga määrinud, on asi mõneks ajaks rahunenud. Kuid siis on asi jälle kohal. Mida ette võtta ja kelle poole pöörduda?

VASTUS:

Kuidas on lood väikse tüdruku hügieeniga. Ka väikesed tüdrukud peavad pärast pissimist seda kanti kuivatama ja õhtuti ka vannitama. Kui hügieeniga on kõik laitmatu, mõtlen edasi näiteks kusepõiepõletiku võimalusele, mida saab kindlaks teha pissiprooviga. Seejärel, kui proov on korras, mõtleksin naaskelsabade võimalusele, need on ühed parasiidid, kes käivad munemas kakaaugu ümber ja põhjustavad kihelust tüdrukutel ka nimetatud piirkonnas. Seda saab kindlaks teha anaalkaape testiga. Kui see korras, võiks kontrollida ka veresuhkrut.

Ja julgesti oma perearsti juurde. Iga arst peab oma arstisaladust, see tähendab, et kõik, mida ta näeb ja kuuleb, jääb Teie ja arsti vahele. Kahjuks võivad tähelepanelikud naabrid teha järeldusi Teie kurtmisest, arsti juures käimisest, ka proovide tegemisest, see on juba väikese koha traagika. Halvem on see, nagu linnas juhtub, et keegi ei tunne üldse lähikondlase vastu huvi.

 

KÜSIMUS: Lapse köha

Meil on probleemiks lapse köha. Alates oktoobri lõpust on lapsel vahelduva eduga köha. Oleme seda ravinud ka AB-ga, nüüd näitavad proovid, et kõik on korras, aga laps köhib ikka ja lahtiseks seda enam ei saa üldsegi. Päeval ta ei köhi, aga õhtul, nii kui pikali heidab, köhib ja öösel, kui juhtub ärkama, siis hakkab ka köhima ja vahel ajab isegi öökima.

VASTUS:

Mõtlen läkaköhale, vaatamata vaktsineerimisele seda ikka esineb. Soovitan minna perearsti või nakkusarsti juurde, teha läkaköha, klamüüdia ja mükoplasma antikehade uuringu. See toob selgust. Köha aitab leevendada köha refleksi vaigistajad õhtuti, neid soovitab jällegi arst konkreetset olukorda silmas pidades.

 

KÜSIMUS: Viirus?

11-aastasel tüdrukul oli eelmisel esmaspäeval palavik 38.7. Muid erilisi sümptomeid ei olnud. Järgmine päev oli õhtul 37.2. Kolmandal päeval läks kooli. Nüüd on nädal aega olnud õhtuti väike palavik. Kõhus käivad valuhood. Kõht on vahel lahti. Väsimus. Natuke oleks nagu nohu ka, aga see võib olla ka hetkel välja löönud allergiast. Kas peaks minema arstile? Annan Biojogurti kapsleid.

VASTUS:

Peale ägedat viirusinfektsiooni on tavaline probleem väike palavik õhtuti. Aeg ravib seda kõige paremini. Biojogurti kapslid on head, eriti head on nad siis kui ollakse tarvitanud antibiootikume raviks.

 

KÜSIMUS: Mehe pikkuse kasvamine

Palun öelge, mis vanuses saavutab mees (noormees) oma täispikkuse ja rohkem enam üldse ei kasva? Ehk, mis vanuseni on lootust, et kasvu tuleb veel juurde? Mis oleksid olulised toiduained, mis kasvu soodustavad?

VASTUS:

See on igal noormehel veidi isemoodi, asjasse aitab selgust tuua tema isa, vanaisa ja vanemate vendade, ka onude n-ö kasvukombed suguvõsas. Arvatakse, et luude kasv lõppeb kuskil 20–22 a kandis ja see on mehe suurim pikkus. See püsib kuskil 30–40 aastani ja siis, kahju küll, hakkab tasapisi vähenema.

Vajalik on kaltsiumi ja fosfori ning D-vitamiini piisav hulk toidus. Piimatooted, köögiviljad, ja rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks ka veidi rasva toidutegemisel ja salatitesse.

 

KÜSIMUS: Noormehe kasv

Olen 16-aastane noormees ning tahaks teada, kas kasvuhormooniga on võimalik kasvu suurendada või siis ergutada vms?

VASTUS:

Mõistan muret, eriti kui Teie eas on kasv eakaaslastest veidi väiksem. Kasvuhormooniga ravi ei ole nii lihtne, kui tundub. Soovitan koos oma ema ja isaga koostada oma kaalu ja kasvu kõver. Tegelikult peaks andmed olema ka Teie perearstil või lastearstil. Tähtis on teada ka oma isa, vanaisa, onude ja vendade kasvu iseärasusi. Enamasti ongi nii, et kasvuspurt algab veidi hiljem ja paari aasta pärast olete eakaaslastele jõudnud järgi või möödagi. Kasvukõvera alusel saab täpselt öelda, kuidas paiknete oma nn normikoridoris, mis ajast on tekkinud hälbed. Soovitan nõu pidada oma perearstiga, kui kolleeg peab vajalikuks endokrinoloogi konsultatsiooni, siis ka selle eriala arst võtab ennekõike vaatluse alla Teie senise kasvu, vanemate kasvuandmed ja Teie üldise arengu. See on aluseks edasisteks uuringuteks, mille tulemusel saab koostada kõige õigema käsitlusplaani.

 

KÜSIMUS: Analüüsid lapsele

Millal peaks tegema lapsele vere- ja uriinianalüüsi esmakordselt, kui laps ei ole olnud haige.

Laps on praegu 1,5-aastane ja perearst ei pidanud vajalikuks neid teha ka aastasel kontrollil, kuigi ma avaldasin selleks soovi. Kas on õige, et lapsele pole neid kunagi tehtud? Mu esimesel lapsel avastati nn rutiinkontrollis aneemia, kui ta oli 8-kuune.

VASTUS:

Üldjuhul peaks lapsele tegema vereproovi rauapuudusaneemia väljaselgitamiseks lapse 9–12 kuu vanuses. Samal ajal võiks teha ka n-ö igaks juhuks uriiniproovi. Kuna vereproovi tegemine on väikesele põngerjale üksjagu tõsine katsumus, siis lapse hea jumekuse ja teiste heade tervisenäitajate korral seda alati ei tehta.

 

KÜSIMUS: Hädas antibiootikumidega

Minu 9-kuune laps köhib juba kuu aega ja on juba söönud 3 sorti antibiootikumi ja köha ära ei lähe. Nüüd andis mu perearst rohu Augmentin. Kodus avastasin, et rohi on aasta otsa vana, helistsin arstile ja arst arvas, et võib ikka anda, aga ma ei julge. Mis võib juhtuda? Kas nii pikast köhast (hästi pikad köhahood, nii päeval kui öösel), mis on väljaravimata, võib tekkida astma?

VASTUS:

Mõistan Teie muret. Antibiootikumi kirjutamisel on tavaks, et seda tehakse mingi analüüsi põhjal: kas on tõusnud veres leukotsüütide arv, C-reaktiivne valk, leitakse kuskilt mikroobe, mida ei tohiks olla jne. Minu kogemuse põhjal on väikelaste pikaajaliste köhade põhjuseid mitu: korduv nakatumine uue haigustekitaja-viirusega. Eriti puudutab see peresid, kus suuremad lapsed käivad lasteaias-koolis ja toovad väikevennale või õele koju “külakosti”. Seejärel lapseea algav astma, ka see võib avalduda välimuselt mitte väga haigel lapsel köhana. On veel üks probleem: nimelt mao-söögitoru refluks – mao happeline sisu voolab mööda söögituru pidi neelu, sealt edasi kõrisse-hingamisteedesse. Tekkiv ärritus avaldubki köhana. Sain siinkohal anda vaid mõned mõttelõngad. Soovitan kõike rahulikult oma perearstiga arutada ja pidada nõu vahest ka mõne spetsialistiga. Oleneb Teie elukohast mõtleksin ka haiglauuringutele.

 

 

 

NENDELE KÜSIMUSTELE EI SAA ANDA HEAD VASTUST

 

KÜSIMUS: Süstimine

Süstin endale ravimit kõhu naha alla. Olen saanud erinevaid õpetusi, kuid täielik selgus puudub. Palun kirjutage, mis on vahet nahaaluse ja nahasisesel süstimisel. Kuidas neil vahet teha?

VASTUS:

Ei oska arvata, mis ravimit te endale kõhu naha alla süstite. Oletan, et selleks võib olla insuliin. Kui nii, siis meelespidamiseks, et kõhupiirkonda süstitakse üldjuhul lühitoimelist insuliini. Vastus teie küsimusele. Nahasisese süsti puhul viiakse süstlanõel paar millimeetrit naha sisse ja manustatakse ravim. Naha pinnale tekib väike kubel, nn sidrunikoore fenomen. Seda kasutatakse näit kopsuproovil. Nahaaluse süsti korral viiakse nõel u 10 mm naha sisse ja manustatakse ravim (näit insuliini süstimisel). Alati kui on midagi ebaselget, soovitan asja täpsustada ka oma raviarstiga.

 

KÜSIMUS: Kummaline seisund

Mul on 16-aastane poeg, kelle silmalaud on viimased pool aastat olnud tumepruunid. Muidu on näonahk normaalne. Kas see võiks olla tingitud mõnest haigusest? Uriini- ja vereproovid olid korras. Röntgenpilt ei näidanud ka, et põsekoobastes midagi oleks...

VASTUS:

Kahjuks ei saa midagi täpsemalt öelda, kuna info on väga napp. Soovitan nõu pidada nahaarstiga, sinna saab ka saatekirjata.

 

KÜSIMUS: Ninaverejooks

Mis võib olla põhjuseks sagedastele ninaverejooksudele, 2–3 korda päevas? (Aga mitte iga päev).

VASTUS:

Kahjuks puudub Teie kirjas arstile oluline info: vanus, sugu, esmakordne verejooksude tekkimise aeg, võimalikud esilekutsuvad tegurid; vererõhuandmed, ravimite tarvitamine (südame aspiriin, varfariin), seos viirusinfektsioonide ja mikrotraumadega.

Kui omaksin rohkem infot, saaksin ka paremini vastata. Seniks aga võtke ette käik perearstile, kes uurib seisundit lähemalt ja vajadusel konsulteerib nina-kõrva-kuruguarsti ja teiste kitsama ala spetsialistidega.

 

KÜSIMUS: Punnid

Mu nägu on täis punne (sellised kahtlased), kas on võimalik, et mul on mingisugune suguhaigus, sest olen kuulnud, et on ka selliseid avaldumisvorme.

VASTUS:

Info, mida oma kirjas jagate, on väga napp. Raskematel suguhaigustel võib olla nähud ka mujal kehal. Ega päris aluseta ka daam endal sellist tõbe ei kahtlusta. Soovitan kontrollida oma naha seisundit nahaarstil, sinna pole saatekirja vaja. Võib kaasa võtta ka partneri.

 

KÜSIMUS: Silmaaluste tursed

Mul on kogu aeg silmaalused turses, mõni päev isegi rohkem. Õlut joon vahel paar pudelit kangemat sorti, kuid muidu ei joo. Olen 51-aastane mees.

VASTUS:

Kahjuks on raske midagi kindlat ütelda, kui ei ole neid turseid näinud ega oma ülevaadet paljudest teistest üksikasjadest. Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, seni aga hoiduda soolasest toidust ja ka rohkest õlletarbimisest, pudel lahjemat õlut päevas on maksimum.

 

KÜSIMUS: Jalad tugevalt paistes

Mu abikaasal on jalad altpoolt põlve paistes ja kuidagi pinges ja kõvad. Ka on muutunud jalgade värv põlvedest allpool – need on kuidagi tumedad. Ka valutavad nad tal tugevasti, kuid arsti juurde abikaasat enam ajada ei suuda. Kord öeldi talle sealt, et see on neerudest, kuid midagi muud ei tehtudki. Kuid viimasel ajal on värvus eriti tumedaks läinud ja jalad on nagu krampis.

VASTUS:

Olete jätnud märkimata paar “pisiasja”: vanus, sugu, varasemad haigused, elu ja tööstiil. Siiski oletan, et Teie vaevuse põhjuseks võib olla süvaveenilaiendid, venoosne turse või ka südamepuudulikkus. Kõige sageasemaks probleemiks suveti on just venoosne turse, mille raviks on soovitav vältida kestvat istumist või seismist, seda soodustab ka näiteks bussisõit, kui puudub võimalus jalgu sirutada. Esimeseks soovituseks oleks lamamine kõrgemale tõstetud jalgadega ja veenisukad keskmise survetugevusega (u 15 mm/hg ). Loomulikult on minu peamine soovitus siiski pöörduda perearsti vastuvõtule, kus selgitatakse vaevuse täpne põhjus ja koostatakse vastav uuringute-konsultatsioonide ja raviplaan.

 

KÜSIMUS: Kuidas vältida haigestumist angiini?

Olen selle aasta jooksul juba mitu korda angiini jäänud. Kuidas saaksin seda ennetada?

VASTUS:

Teie küsimuses on kahjuks ebapiisavalt teavet. Kas angiin on diagnoositud arsti poolt ja võetud ka tekitaja proove? Iga kurguvalu ei ole angiin. Võimalik, et Teile on krooniline angiin, mis ägeneb periooditi. Sel juhul on parimaks raviks mandlite operatiivne eemaldamine. Püsiv infektsioonikolle on tõsiseks riskifaktoriks paljude südame, veresoonte, neerude ja liigeshaiguste tekkel.

Soovitan nõu pidada ka oma perearstiga.

 

KÜSIMUS: Selja kõverus

Mul on selg üpris kõver, üks lüli on sissepoole. Mul valutab pea päevad läbi – valu on tuim ja südame lähedale löövad ka valud – vahel tuim, vahel korraks terav valu. Kas see võib olla sellest, et mu selg on kõver või võib asi südames olla?

VASTUS:

Kahjuks olete jätnud mainimata oma soo ja vanuse. Arvan siiski, et Teie torked südame piirkonnas ei ole tingitud südamehaigusest. Arvan ka seda, et lülisamba muutused on kroonilise valu allikaks, millest on tekkinud pingepeavalu. Tavavaluvaigistid ei anna erilist efekti, abi on hoolikast taastusravist ja ka antidepressantide rühma kuuluvate ravimite tarvitamisest. Siinkohal tuntud soovitus pöördumiseks perearsti vastuvõtule seisundi täpsustamiseks.

 

KÜSIMUS: Uimasus

Kuskil paar kuud on kestnud selline üldine uimasus ja väsimus, justkui näeks ebareaalselt vms. Kas see võib olla tingitud madalast kehatemperatuurist ehk siis ka kehvast vereringest, sest samaaegselt on mul kehatemperatuur olnud 35,4–35,7 C, aeg-ajalt 36,2. Kuigi varem pole sellist nii madalat temperatuuri olnud. Või on asi hoopis depressioonis või psüühikas?

VASTUS:

Uimasus on arstile kõige ebamäärasem kaebus. Soovitan nõu pidada oma perearstiga, kes eristab vaevuse kas normiks, endokrinoloogiliseks (näiteks kilpnäärme vaegtalitlus) või psühhiaatriliseks (depressioon, nagu märgite). Kui see käik tehtud, saab hakata plaanima konkreetseid samme vaevuse lahendamiseks.

 

TAGUMIKU- JA KÕHUVAEVUSED

 

KÜSIMUS: Kõhukinnisus

Kuna olen siit kord juba asjalikku nõu saanud, siis julgen ka seekord Teie poole oma murega pöörduda. Soovin teada, mida peaks sööma, et kõhukinnisusest vabaneda. Olen pikemat aega söönud kuiva toitu, mille tagajärg on kõhukinnisus. Enesetunne on ka seetõttu kehv. Kõhu ülaosas on raske ja halb tunne – veidi iiveldamaajav.

Kas supid ja keefir aitavad taastada normaalset seedetegevust? Millised toidud ja toiduained oleksid soovitavad antud juhul?

VASTUS:

Kõhukinnisus on tänapäeva elustiili juures kahjuks sage probleem. On naljatamisi öeldud, et inimesel arenenud ühiskonnast on alati kaasas kaks ravimit: aspiriin palaviku ja valu vastu ja lahtisti kõhukinnisuse vastu. Kõhutegevus ja sooletühjendamine on vägagi individuaalne, on öeldud, et norm on väga varieeruv, alates 2 korrast päevas kuni 2 korrani nädalas.

Esimene arstlik küsimus oleks selline: kaua on kestnud kõhukinnisus: nädal-kuu-aasta-10 aastat-kogu elu. Siinkohal on võimalik anda soovitusi vaid kõhukinnisuse osas, mis on inimesele omane pikemat aega, sisuliselt kogu elu. Teistel puhkudel tuleb kindlasti konsulteerida arstiga, vajadusel teha ka mõned uuringud.

MÕNED SOOVITUSED:

1. Toit peab sisaldama piisavalt orgaanilist kiudainet, s.o seedetrakti läbimisel peab sellest midagi järgi jääma, mis moodustaks väljaheite massi. Rafineeritud toiduained: valged pagaritooted, pasteedid, piimatooted kipuvad nii imenduma soolestikus, et välja suurt midagi tulla ei saa ja ongi vaevus käes.

Soovitan hommikusöögiks täisteraleib, neljaviljapuder, kliilisandiga puder, toorsalat, paar õuna või banaan. Lõunasöögiks aedviljasupp, prae juurde taldrikumudeli järgi 1/3 taldrikust toorsalatit ja 1/3 kartulit, siis liha mingil kujul( kotlett, šnitsel, viiner jm). Õhtusöögiks jälle paar täisteravõileiba.

2. Toit peab sisaldama piisavalt vett. Mineraalvesi: klaas hommikuks, paar klaasi lõunasöögiks ja söögivaheaegadelgi 2–3 klaasi. Saame päevaseks koguseks umbes 1 liiter. See peaks muutuma kohe harjumuseks.

3. Liikumine. Suurepärane “lahtisti” on rahulikus tempos sörkjooks. Soov sooletühjendamiseks tekib tavaliselt juba 10–15 minuti pärast. Liikumine nimelt stimuleerib soole tegevust.

4. Abi on ka teadlikust “potitrennist”. Kõige parem oleks, kui inimene tühjendab soole kohe peale hommikusööki. Ega midagi, tuleb minna WC-sse ja proovida. Isegi kui midagi ei tule esimestel nädalatel, kujuneb umbes 1–3 kuu vältel välja refleks soole tühjendamiseks. Olen soovitanud oma patsientidele ka hommikust sörkjooksu ja eeltoodud toidusoovitusi. Jooksult tulles külastada WC-d ja järgneb mõnus sooletühjendamine. Kui on viitsimist, siis võiks ka pidada päevikut, kuhu kirja panna oma söök, liikumine ja tulemus WC-s.

Andsin üldised soovitused. Meeles peab pidama seda, et tulemust ei ootaks juba 2 päeva pärast. Hea kui sooletegevus muutub paremaks 2–3 kuuga. See on tegelikult raske saavutada, kuna on vaja muuta väga paljut: söömis- ja liikumisharjumust, mis on ühe inimese juures kõige vaevalisemalt mõjutatavad tegevused.

 

KÜSIMUS: Kõhulahtisus

Mul on 16-aastane tütar, selle aasta algusest on tal probleem kõhuga. Puuviljade söömisel ei talu tema õuna, siis lööb kohe kõhu lahti, kõht valutab. Nii on ta jälginud kuni tänaseni. Ei oska kohe midagi ette võtta, veebruarikuus külastasime perearsti, tehti tavauuringud, sonograaf, kõik näis korras olevat. Aga probleem kestab edasi.

VASTUS:

Teie saadetud teabe alusel tekib kahtlus harvaesinevale seisundile: puuviljasuhkru ehk fruktoosi talumatusele. Vaevuse aluseks on olukord, kus organismis napib fermenti, mis peaks vastutama puuviljasuhkru seedimise eest. Nüüd aga seedumine ei kulge lõpuni ja ongi võimalikud mitmed häired: kõhupuhitus, kõhulahtisus, jt. Mida võiks ette võtta? Seisundit on võimalik täpsustada mitmete testidega: patsiendile antakse puuviljasuhkrut puhtal kujul ja jälgitakse vere glükoositaseme tõusu ning patsiendi enesetunde muutusi. Nii saab plaanida edasist ravi. Esialgu oleks soovituseks vältida magusate puuviljade söömist. Sarnasena puuviljasuhkru talumatusele esineb seisund, kus patsient ei talu piimasuhkrut, seda nimetatakse laktaasdefitsiitsuseks. Organismis napib fermenti mis peaks seedima piimasuhkrut. See vaevus on meie rahva seas päris laialt levinud, põhjustades meelehärmi nii patsiendile kui meedikutele. Põhjus on lihtne: algul kahtlustatakse kõikvõimalikke tõsiseid ja väga tõsiseid haigusi, kui uuringud on korras, siis tundub, et patsient on terve. Vaevus aga püsib. Abi oleks lihtsast soovitusest: vältida rõõska piima toidusedelis.

 

KÜSIMUS: Sügelus pärakupiirkonnas

See on olnud mul juba päris mitu kuud (no umbes pool aastat). Iseenesest ei midagi väljakannatamatut, aga siiski häiriv. Aeg-ajalt ka sügan seda piirkonda ja üldiselt see pole püsiv, vaid käib pigem nagu hooti. Olen täheldanud pärast kakil käimist ka vahel paberiga pühkides veidi verd paberil. Millega võib tegu olla? Arsti juurde pole veel sellise delikaatse piirkonnaga julgenud minna.

VASTUS:

Teie vaevuse põhjuseks võib olla pärakulõhe, hemorroid või ka sooleparasiit (linaluu uss). Soovitan pöörduda täpsemaks käsitlemiseks esmalt perearsti vastuvõtule.

 

KÜSIMUS: Kõht

Millest on tingitud kõhu pidev korisemine? Mis rohud aitavad selle vastu?

VASTUS:

Olete andnud vastamiseks väga vähe infot. Vaevuse taga võib olla piimasuhkru talumatus, ärritatud soole sündroom, mööduv seedehäire, sapi ja kõhunäärme haigused jne. Soovitan pöörduda arsti vastuvõtule, kus uuritakse Teie vaevust põhjalikumalt, nii saab määrata ka õigema ravi

 

KÜSIMUS: Hemorroidid

Päraku ümbruses on tekkinud paar punni. Istuda on veidi ebamugav ja ükskord tuli ka verd. Hommikuks nagu oleks need punnid kadunud (nagu oleksid sissepoole tagasi tõmbunud), kuid õhtuks on nad tagasi (on küllaltki istuv töö). Olen sünnitanud 3 last. Erialaarstile veel jõudnud pole, kasutan haimaksaõliga küünlaid PREPERATION H. Soovin teada, et kui need punnid kadunud pole, siis millal võib korrata neid küünlaid (seni, kuni arstile jõuan)? Küünlaid jätkub 5–6 päevaks.

VASTUS:

Teie vaevus on omane nii, nagu ise märgite, hemorroididele. Seda seisundit soodustab istuv töö, vibratsioon, ka eelnevad sünnitused, kalduvus kõhukinnisusele. Esmaabiks soovitan külma kompressi piirkonda (abi on ka marli sisse mässitud jääkuubikust) ja lamamisest. Erinevad raviküünlad pehmendavad väljaheidet ja tuimestavad limaskesta. Enamus inimesi põeb oma elu jooksul 2–3 korda ägedat hemorroidi. Kui aga vaevus on püsivam, on vajalik pärakuarsti konsultatsioon või kirurgi konsultatsioon. Raviks kasutatakse skleroseerivaid süste või lõikust.

 

KÜSIMUS: Valu

4 aastat tagasi oli operatiivse vahelesegamisega lõppenud ussjätkepõletik (kõik läks normaalselt ja peritoniiti ei jõudnud tekkida). Nüüd, kui juhtub kõht kinni olema, siis peale soolte tühjendamist on see koht (MB punktiks vist nimetavad seda) valusa võitu. Kas see on normaalne?

VASTUS:

Igasuguse kõhuõõne kirurgilise vahelesegamisega kaasneb suurem või väiksem oht sooltevaheliste liidete tekkeks. Tundub, et Teid on see saatus tabanud. Arvestades eelnevat operatsiooni ja valude laadi on tegemist normaalse seisundiga. Soovitan reguleerida oma toitumist nii, et kõhukinnisust ei teki. Sooleliidetest tingitud vaevusi aitab vähendada ka regulaarne tervisesport. On ka mitmeid rohtusid (Espumisan jt), mis võivad vaevusi leevendada, aga need jäägu juhuks, kui vaevus on väga häiriv.

 

KÜSIMUS: Sooleparasiit?

Olen 27-aastane mees. Lugu on järgmine – mõni päev tagasi kõht järsku lahti, väljaheitega koos tuli välja ca 15 pruuni ümarat 4–5 mm diameetriga pealt seene, alt meduudi meduusi? sarnast “juppi”. Pealtpoolt seene moodi, keskel tumedam täpp(id) või augud... Varem pole vaadanud, pole ka märganud, peale seda olen vaadanud, pole aga enam märganud. Olen kindel, et tegemist ei ole mõnede seedimata toidujäänustega. Viimastel kuudel kerge kaalukaotus (vast kõigub 5 kg niisamagi?).

VASTUS:

Soovitan pöörduda mao-soolehaiguste eriarsti, ehk gastroenteroloogi poole. Selleks on vaja siiski perearsti saatekirja. Kui te põgusalt kurdate oma muret, annab perearst Teile heal meelel saatekirja.

 

KÜSIMUS: Hele veri väljaheites

Olen 25-aastane noormees, kes ei viibi praegu Eestis ja sellepärast on arstiabi kasutamine välditud. Ühesõnaga täna hommikul käisin WC-s ja avastasin et väljaheitega koos on väljunud ka verd. Abikaasa vaatas järgi ja väliselt on kõik korras. Valu ka ei tunne. Tavaliselt käib kõht 2 korda päevas läbi nii, et mingeid muutusi ei ole sellega seoses. WC kasutamine on regulaarne nagu tavaliselt ja ei ole valusid. Kõht ei ole kinni ega lahti, kõik nagu normaalne. Mis võiks olla selle vere tekke põhjus minu väljaheitesse? Veri oli hele.

VASTUS:

Heleda vere esinemine väljaheites viitab veritsuse asukohale sagedamini vahetult pärakus ja pärasooles. Sagedasemad põhjused on hemorroid ehk päraku veenilaiendid ja päraku limaskesta lõhe. Tavaliselt tekib hemorroid peale kestvamat istumist ja raske füüsilise töö tegemisel. Oma osa on siin ka kuumal ilmal, kõhukinnisusel, toiduvalikul. Soovitan paar päeva jälgida olukorda, hoida kõht “pehme”, vältida suurt füüsilist pingutust, kestvat istumist ka aspiriini jt levinumaid valurohtusid, kuna need soodustavad veritsust. Esmaabina on hea võtta jääkuubik, panna see marlilapi sisse ja asetada päraku piirkonda, nõnda 4–5 x päevas. Kui veritsus kipub korduma, n-ö iseenesest, peab kindlasti pöörduma arsti vastuvõtule täpsemateks uuringuteks.

 

KÜSIMUS: Kõht korrast ära

Kas 11-nädalasele imikule on lubatud anda kõhu korda saamiseks beneflora pulbrit või gefiluse kapsleid? Beebi saab ainult rinnapiima ja probleem tekkis pärast minu antibiootikumide tarvitamist, kui ta oli 3-nädalane. Kaka on küll kollane, aga väga vesine ja sisaldab ka lima. Perearstilt ei ole kahjuks abi saanud. Elame välismaal ja arst käskis lapsele anda suhkruvett, mille raviomadustes ma küll suuresti kahtlen ja igaks juhuks jätsin andmata.

VASTUS:

Kui tegemist on antibiootikumravi järgse sassiläinud seedetrakti mikroobide kooslusega, on parimaks raviks maitsestamata jogurt, Eestis on parimaks jogurtiks sellises küsimuses Gefilus jogurt. Kui probleem püsib, võiks teha kaka mikrobioloogilise analüüsi.

 

KÜSIMUS: Gaasid

Mul on juba pikemat aega gaasid olnud. Kuidas neist lahti saada? Probleem seisneb selles, et ma ei suuda neid kinni hoida...

VASTUS:

Soovitan reguleerida oma toidusedelit. Prooviks peaks välja jätma toored taimsed toidud, värske leiva. Võimalik, et vaevuse taga on piimatalumatus või apla söömisega kaasnev õhuneelamine.

Kui selgust ei taha tulla, soovitan pöörduda perearsti nõusaamiseks.

 

KÜSIMUS: “Seest keerab”

Minule teeb muret 18-aastase tütre kurtmine, et tal seest keerab. Juba kevadel tehti talle ultraheli, mis näitas sapipõiepõletikku, liikuvat neeru, kuid peale dieedi pidamist /ei söönud teravaid ja praetud asju/ hakkas uuesti seest keerama, ja siis ta neelas sondi, magu on korras, siis ta käis ka jämesooleuuringul, mis näitas jämesooles põletikku. Käisime gastroendokrinoloogi vastuvõtul, kes soovitas kuu jooksul juua 30 min enne igat sööki gaasideta Värskat, süüa 4 korda päevas, ja keelas süüa teravaid ja praetud asju, tundus, et justkui läkski paremaks. Suvel tütar nagu ei kurtnudki, et seest keerab, kuid nüüd kurdab jälle. Tal ajab nagu üles, iiveldab ja ajab oksele. Proovime uuesti nüüd seda Värska-varianti, sest perearstile nagu ei tahaks ka minna, sest seal tervitatakse, et mis sul jälle viga on... Ja vahel tal valutab või vaevab vasakul pool küljes, natuke ettepoole, alumiste roiete piirkonnas. Äkki on see tal hoopis närvidest? Rase ta ei ole.

VASTUS:

Kui uuringud pole midagi näidanud, siis võime olla kindlad, et orgaanilist haigust tütrel pole. Lugedes Teie muret, kahtlustan hoopis psühhiaatrilist häiret nimega anorexia nervosa. Soovitan nõu pidada psühhiaatriga.

 

KÜSIMUS: Imelik okserefleks

Olen 22-aastane noormees. Mul on viimase 1–2 kuu jooksul esinenud hommikuti üles tõustes imelik okserefleks. See on vaid korraks (mõned sekundid) hetkeline refleks ja midagi muud sellele järgnenud ei ole. See enesetunne tuleb peale täiesti ootamatult, kuid vahetevahel ka siis, kui hambapasta kaua aega suus on. Peab mainima, et see ei esine iga kord, kuid siiski täielikult kadunud see pole.

Oleks tore, kui saaksin lähemalt teada, milleks selline refleks sellisel viisil esineda võib. Otseselt see asi mulle suuremaid ebameeldivusi ei tekita.

VASTUS:

Oletan, et tegemist on mao-söögitoru talitlushäirega. Nimelt on nii, et lamades on mao-söögitoru vaheline “lukk” veidi lõdvem. Kui järsku tõusta, suureneb kõhulihaste press maole, mis surubki veidi haput maosisu kurku, millest vaevused. Vaevust soodustab ka õhtu täis kõhuga magamaminek. Kui tundub, et asi pole päris õige, siis arsti juurde.

 

KÜSIMUS: Kõhuvalu

Olen 22-aastane naine. Umbes nädal või kauem on olnud naba ümbruse piirkonnas valus – nagu tahaks midagi nabast välja suruda. Nabas seest punane ja tuleb imelikku vedelikku (läbipaistev, ebameeldiva lõhnaga), mis hiljem kuivab pruunikaks. Sellist asja on mul paar korda varem ka esinenud, aga arsti poole pole pöördunud, kuna on iseenesest üle läinud. Kas see võiks olla tingitud näiteks gaasidest–- pidevalt peale söömist on kõht punnis ja olen suur närveerija ka – osaliselt on gaasid sellest tingitud.

VASTUS:

Arvan, et tegemist võib olla naba piirkonna eksematoidse põletiku, nahainfektsiooni või haudumusega. Saan soovitada vaid pöördumist arsti vastuvõtule, kas oma perearsti või nahaarsti vastuvõtule. Gaasivaev on iseseisev probleem, see on seotud pigem toitumise iseärasustest.

 

KÜSIMUS: Kõhulahtisus

Olen 20-aastane naisterahvas, 185 cm pikk ja kaalun 63 kg. Selline mure, et juba nädal aega on kõht lahti. Kui see algas, võtsin antibiootikume, nime ei mäleta (oli kõige vastu, alates aknest lõpetades Siberi katkuga). Mina ravisin sellega klamüüdiat. Hiljem infolehest lugesin, et kui tekib kõhulahtisus, on tegemist eluohtliku soolepõletikuga. Küsimus on selline, kas ma peaks arsti poole pöörduma või on võimalik käsimüügist mingit ravimit saada. Kas on võimalik, et läheb ise üle. Kui juba muredeks läks, siis on veel üks mure. Juba aastaid on mul hommikuti jalad paistes, nii et on raskusi jalanõusid jalga panna.

VASTUS:

Teie seedetrakti bakteritekooslus on antibiootikumi mõjul veidi sassis. Midagi eluohtlikku see endast ei kujuta, aga paha on ikka. Aitab Gefilus maitsestamata jogurt liiter päevas, on ka Gefilus kapslid, kapsel nimega Enterol jt. Neid nimetatakse ka probiootikumideks, need aitavad kehvast olukorrast kiiremini välja tulla.

Hommikune jalgadetursumine on arstile tõsisem signaal, kui näiteks turse tekkimine seistes või õhtuks.

 

KÜSIMUS: Kõhukinnisus

Olen juba umbes 8–9 kuud tarvitanud kõhukinnisuse leevendamiseks senna teed, absoluutselt iga päev. Kui ükski päev joomata jätan, siis on jälle kõht kinni. Kõhukinnisus sai alguse ühekülgsest toidust – ei söönud liha, enamuses ainult piimatoidud. Nüüd pea 2–3 kuud toitun mitmekülgselt: pudrud, lihatooted jms, magusat vähem. Tahaksingi teada, millised on minu võimalused elada jälle normaalset elu. Tean, et senna teed ei tohi nii pikalt kasutada. Lubatud on ainult mõni päev, paraku on see mu ainus võimalus. Käisin küll arstil, aga teadsin juba kõike seda ise, mida arst mulle rääkis. Kas saab midagi muud senna asemel kasutada, mis hoiaks seedetegevuse korras?

VASTUS:

Kas on uuritud kõhukinnisuse põhjuseid? Kui ei, siis võiks seda teha. Arsti jutuga on nii, et seda teatakse päris hästi, kuid ei taheta kuidagi oma elu-olu seda arvestades ümber korraldada.

 

KÜSIMUS: Kõht lahti

Käisin Egiptuse reisil ja seal tekkis kõhulahtisus, nüüd on juba kuu aega möödas ja asi ei taha paraneda. Kui söön vastavaid ravimeid, siis on OK, aga kui ei võta, siis varsti jälle lahti (olen 27-aastane). Mis viga ja kuidas abi saada?

VASTUS:

Teie mure aluseks on tõenäoliselt seedetrakti mikrofloora koosluse häire. Turismireisidel soojadesse maadesse on see meie inimestel päris sage asi: pese käsi, kuidas tahad, aga ikka võib suhu lipsata paras ports võõramaiseid baktereid, kes keeravad tülli patsiendi kehaomase mikroflooraga.

Oma patsientidele olen soovitanud nädalast paastu: hoiduda magusast, kihisevatest jookidest, õllest, hapust leivast. Juua soovitan maitsestamata Gefilus jogurtit, see on 0,5 l purkides, seda täiskasvanule 3–4 pakki päevas. Hea on ka saialille või kummeli tee. Apteegist võib küsida ka Enterol pulbreid: see on nn probiootikum, mis aitab ka normaliseerida seedetrakti mikrofloorat. Tavaliselt antakse 1 pakike vees lahustatuna 2 x päevas nädala jooksul.

Kui mure näib püsivat, siis soovitan nakkusarsti konsultatsiooni, sinna peaks saama ilma perearsti saatekirjata.

 

KÜSIMUS: Probleem kõhuga

Olen 44-aastane naine ja juba pikemat aega (mitu kuud) on kõht lahti. Millest see tingitud võiks olla?

VASTUS:

Võin loetleda umbes 25 sagedasemat kõhulahtisuse põhjust. Kui kõiki neid lugeda, siis võib jääda päris haigeks. Soovitan pöörduda perearsti või vastuvõtule esmaseks läbivaatuseks-uuringuteks.

 

KÜSIMUS: Kõhumure

49-aastane füüsilist tööd tegeval mehel on viimased aastad väljaheide olnud vedel. Viimased kaks kuud on asi eriti hull – õigeks ajaks WC-sse jõudmine nõuab väledaid jalgu. Muid probleeme pole, soolikas tühi ja rahu uue hommikuni. Kas ja millise arsti juurde peaks pöörduma? Mees pruugib keskmiselt 4–5 pudelit õlut igal õhtul peale tööd, kas siin võib olla seos?

VASTUS:

Kardan, et on küll. 4–5 pudelit viib ju keskmise mehe päris lampi. Kui niimoodi aastaid teha, on käes maksakärbumine ja krooniline kõhunäärme põletik, suhkruhaigus, võimalik, et ka põletikuline soolehaigus. Sellest see vaevus.

Ega muud, kui esmalt ikka oma perearsti juurde. Esmased uuringud ja mõtted, kuidas edasi. Igatahes soovitan õllekogust vähendada 5 x, maksimaalselt 1 pudel.

 

KÜSIMUS: Valu kõhus

Neli nädalat tagasi tekkis mul meeletu kõhuvalu ja iivelduse tunne. See läks mõne tunni jooksul üle, aga siiani tunnen pikemalt istudes, eriti autoga sõites, paremal poolel alakõhus teravat valu.

Oletasin, et see oli sellest, et olin tol päeval mõni tund varem raskeid asju tõstnud, aga ootaks, et kui asi selles on, peaks see juba üle läinud olema? Olen 24-aastane treenitud ja raskusi tõstma harjunud mees. Kas see võib olla pimesoolest? Või kuidas aru saada, et see sellest ei ole?

VASTUS:

Sedalaadi kõhuvalul on palju põhjuseid, mida saab eristada kõige paremini arst, kes määrab ka rida uuringuid-analüüse. Täisveretest, C reaktiivne valk; uriini analüüs, ultraheliuuring.

Vaevuse taga võib olla kerge lihasvenitus, valgejoone või kubemesong, vm. Ägedal pimesoolepõletikul ehk arstide keeli ussripikupõletikul on omane tuim püsiv valu allkõhus paremal, valu väheneb rahulikult istudes-lamades, jalad surutud vastu kõhtu. Kaua see seisund muidugi ei saa kesta, kas see möödub iseenesest või läheb nii kehvaks, et võib järgneda ripiku rebenemine ja eluohtlik seisund.

Nii et soovitan pöörduda nõu saamiseks arsti vastuvõtule

 

KÜSIMUS: Kõhuvalud

Mul käivad pidevad kõhuvaluhood. Olen käinud mitmete arstide juures, aga minu probleemile ei ole vastust leitud. Kas on võimalik, et mul võib olla paeluss või midagi sarnast?

VASTUS:

Võimalik, kuid kipun arvama, et vaevuse põhjuseks on “närviline sool”. See on soole talitlushäire ja ei olegi haigus. Tuleb saada sõbraks oma kõhuga ja välja peilida, mis põhjustab vaevusi, et neid hiljem vältida.

 

KÜSIMUS: Pärasoole vähk?

Mul on tekkinud paksend pärasooles, ei veritse, kombates on kõva, mitte nagu paistetus. Kas on tegemist vähiga?

VASTUS:

Pärasoolevähk on harva esinev haigus, sellest hoopis sagedamini esineb pärasoole veenilaiend. Siinkohal ei saa ma muud teha, kui arvestada statistikaga. Tõbi, mida kardate, esineb pea alati peale 50 eluaastat, seda soodustab varasem soole näsakasvaja ja perekondlik eelsoodumus. Kui on mure, soovitan pöörduda täpsemateks uuringuteks siiski arsti vastuvõtule.

 

LÕPUTU JA/VÕI VEIDER PALAVIK

KÜSIMUS: Kummalised palavikud

Aastas kord, eriti kevadeti, tekib nädalane periood palavikuga ca 38, liiges-, lihasvalu (pöörata voodis saab vaid linadega) ja kõhuvalu paremal pool. Pole nohu ega köha, kõht on korras. Günekoloogid väidavad, et patoloogiat ei ole. Kirurgid pimesoolt ei kahtlusta. Alati jääb diagnoosiks viirusinfektsioon. Mida teha, kelle poole pöörduda?

VASTUS:

Raskevõitu võtta seisukohta. Usuksin arste, kui nad nii ütlevad, siis teevad seda tuginedes paljudele faktidele. Muidugi tundub Teie poolt kirjeldatud seisund olema ebatavaline. Soovitaksin nõu pidada oma perearstiga, kes peab veelkord aru ja vajadusel korraldab süvauuringud haiglas.

 

KÜSIMUS: Madal temperatuur

Olen 39-aastane naine. Miks ei tõuse mu kehatemperatuur aeg-ajalt normaalsele tasemele, vaid jääb 35,9...36,5 vahemikku? Lisandub jõuetus, väsimus, isutus, kerge kätevärin? Vitamiinipuudusesse ma ei usu.

VASTUS:

Otsest vastust on niiviisi raske anda. Võin lohutada niipalju, et aeg-ajalt madalam kehatemperatuur 35,5–36,5 ei ole mõne raske tõve tunnuseks. Põhjuseks võib olla pikem viibimine jahedamas ruumis, vähene füüsiline aktiivsus ja ka stress ning depressioon. Haigustest, millele võiks mõelda, oleks ennekõike kilpnäärme alatalitus. Soovitan pöörduda seisundi täpsemaks uurimiseks arsti vastuvõtule. Seniks aga külmatundel tass sooja teed, vahest ka soe dušš või vann ja meelepärane füüsiline kestvam liikumine, jalgrattasõit, sörkjooks vm.

 

KÜSIMUS: Palavik

Mul on talvel pidevalt väike palavik (37,2–37,5) ja pea valutab. Mis mul viga on?

VASTUS:

Kahjuks on Teie kirjas sisalduv teave väga napp, et arstliku seisukohta saaks võtta. Tekib õrn kahtlus ninakõrvalkoobaste põletiku suhtes, kuid selle kinnitamiseks on vajalikud mitmed uuringud. Pöörduge täpsemaks läbivaatuseks esmalt perearsti vastuvõtule, kus saaks plaanida edasisi uuringuid-konsultatsioone.

 

KÜSIMUS: Suvi teeb haigeks

Talvisel hooajal on mu tervis kogu aeg korras olnud, kui üks väike nohu vahepeal välja arvata. Olen tegelenud talispordiga aktiivselt ja naha märjaks sõitnud. Olen talihooajal 4 korda nädalas jäähallis käinud trennis (seal oled ikka retuuside ja seelikuga, mitte mingite näit karupükstega või kilepükstega). Minu ükski kohustus pole pidanud kannatama selle tõttu, et oleksin haige. Nüüd suvel aga kipub kurk haige olema ja hääl kare, kui ikka vähegi tuult saan. Tahaks rattaga sõita ja ujuda (kas või basseinis kui veekogude temperatuur ei sobi), aga valusa kurguga ikka ei julge ja ema ka ei soovita. Mida teha?

VASTUS:

Arvan, et teie vaevuse aluseks võib olla üks alaäge neelu ja mandlipõletik. Soovitan pöörduda diagnoosi täpsustamiseks perearsti vastuvõtule, kes võib määrata raviks korraliku antibakteriaalse ravi kuuri.

 

KÜSIMUS: Veider seisund

Olen 20-aastane neiu. Mul juba üle kahe nädala stabiilne palavik 37.3–37,6 ja peavalu – pea on nagu raske, silmanägemine on hägusamaks läinud, aeg-ajalt silme eest läheb mustaks ka ning nüüd viimasel paaril päeval lööb torkav valu paremale poole rinda. Muidu on mul kehatemperatuur ikka kusagil 36.6. See, mis mul nüüd on, pole minu puhul üldse normaalne ja peavalud on ka väga haruldased. Ja probleemne aeg, mis stressi tekitas, jääb ka mõne nädala taha. Nüüd peaks nagu rahulik aeg olema, aga tervis on kuidagi kahtlane.

VASTUS:

Teie vaevusi analüüsides võiks mõelda põskkoopapõletikule. Seda saab täpsustada kas pere- või nina-kõrva-kurgu arsti juures. Tehakse vereproovid, röntgen põskkoobastest, vaadatakse nina ja neelu. Huvi pakuks ka Teie mensese regulaarsus, võib juhtuda, et varane rasedus võib avalduda samade nähtudega. On olemas veel terve rida põhjuseid, mis võivad tekitada samu nähtusid, kõike seda saab täpsustada arsti vastuvõtul.

 

KÜSIMUS: Kõrge palavik

Millest on tingitud väga kiire kehatemperatuuri tõus – 1 tunni jooksul 40 C palavik. Sümptomid: kontrollimatu vappekülm, janu, käte ja jalgade surisemine ja oksendamine. Ning seejärel temperatuuri alanemine u 4 tunni jooksul peaaegu normaalseks, tänu kuuma tee joomisele ning 1-le aspiriini tabletile.

VASTUS:

Arvan, et põhjuseks on organismi hea reaktiivsus haigustekitajale. Põete haiguse ägedalt, kuid see-eest kiiresti läbi ja oletegi terve. Aspiriin ise pidurdab organismis palavikku esile kutsuvate ainete teket, nii alaneb ka palavik kiiresti. Kui vaevus ei piirdu vaid ühe päevaga, vaid kimbutab juba mitmendat päeva, siis on vajalikud arstlikud uuringud.

 

KÜSIMUS: Kõrge palavik

Kõrge palavik üle 39 on kestnud juba 3 päeva. On ka väike köha. Perearst ütles, et on neelupõletik. Kurk aga ei valuta. Oleme võtnud paratsetamooli, hõõrunud viinaga ja võtnud ka arsti poolt täna kirjutatud amoxicillini. Miski ei aita, palavik püsib kõrgena. Mida teha, et haige seisundit leevendada, haige on 35-aastane mees.

VASTUS:

Soovitan võtta taas perearstiga ühendust, teha vereproovid: C reaktiivne valk ja kliiniline täisveretest ning uriini analüüs. Palaviku taga võib olla ravile mittealluv kurgupõletik, mõtlen ka kopsupõletikule, veidi ka neerude põletikule. 3–4 päeva on just see piir, kus kergemad haigused peaksid olema nagu möödas, palaviku püsimine sel tasemel viitab tõsisemale haigusele. Kuigi on ka võimalus, et lihtsalt viirusinfektsioon võib anda kõrge palaviku 3–7 päevaks, mis möödub erilise ravita.

 

KÜSIMUS: Alapalavik, nõrkus

Minu 15-aastasel pojal (pikkus 168 cm, kaal 63 kg) on aeg-ajalt paha olla, nõrkus, näost kaame, alapalavik 35,8. Kas nii võibki esineda kasvavatel lastel või peaksin arsti poole pöörduma?

VASTUS:

Arvan, et tegemist on kasvueas esineva talitlushäirega. Nimelt võib esineda suured vererõhukõikumised lamamisasendist seisma tõustes, millest ka kaame ilme. Soovitan siiski nõu pidada tohtritega.

 

KÜSIMUS: Palavik ja halb enesetunne

Olen 23-aastane naisterahvas. Kõik algas selle aasta kevadel, kui põdesin neeruvaagna põletikku. Pärast seda on mul olnud tualetis käimisega probleem. Käin tualetis väga tihti. Ja pärast seda on jäänud mulle ka palavik ja halb enesetunne. Palavik on iga päev ja igal ajal, mil kraadiklaasi alla panen. Mõnikord 37,3 aga vahel ka 37,8. Ka peavalud kaasnevad sellega. Ma ei tea enam, mida teha. Olen mitu korda käinud perearsti juures ning analüüsid nagu näitavad mingit põletikku, aga kust see tuleb, seda ei tea keegi. Lihtsalt ei suuda enam olla kui kogu aeg on halb olla. Äkki oskate midagi soovitada?

VASTUS:

Soovitan taas uuringuid: uriini bakterioloogiline uuring ja antibiogramm, ultraheliuuring neerudest, vere jääkained. Meelerahu aitab tuua ka teise arsti arvamus, soovitused, selleks võib nõu pidada nefroloogi ja uroloogiga.

 

KÜSIMUS: Palavik

Olen 27-aastane noormees. Umbes 2 viimast kuud on püsinud regulaarselt madalad palavikud 36-36/4 Selle aja sisse jäi nädal aega kestnud tugev kurguvalu ja neeluvalu. Üldveri, uriin, kilpnäärme veri, röntgen olid korras.

Kas midagi peaks veel uurima seoses selle madala palavikuga.

Muidugi olen pidevalt stressiseisundis elav inimene ja 10 aastat kerget hüpertooniat põdenud.

VASTUS:

Arvan, et Teie palaviku põhjus peitubki stressis ja hoolsas kraadimises. Kui kõik uuringud on korras ja enesetunne ka hea, siis soovitan kraadiklaasi ära unustada ja elada täie rinnaga. Ka teie kerge hüpertensioon võib olla stressist, soovitan seda täpsustada ööpäevase vererõhuuuringuga. Arvan, et olete täiesti terve.

 

KÜSIMUS: Kerge palavik

Olen 21-aastane tütarlaps ja juba 2 kuud on olnud kerge palavik 37–37,3. Perearsti juures käidud, kõikvõimalikud proovid tehtud – proovid kõik korras!

Perearst suunas reumatoloogi juurde. Reumatoloog ei leidnud midagi, määras 10-päevase Ibuprofeni kuuri. Kuur läbi, andsin uued vereanalüüsid, kõik korras.

Aga palavik ikka püsib, peale lõunat õhetan ja natuke uimane on olla – selle järgi teangi kraadiklaasi jälle alla panna.

Paar korda on selle aja jooksul välja löönud ka ohatis huulel ja 1 kord ka odraiva silmas.

VASTUS:

Kui kõik proovid ja uuringud on korras, siis võib arvatagi, et kõik on hästi. Soovitan võtta asja rahulikult ja kraadiklaasist 2–3 nädalat mitte välja teha. Seejärel aga, kui probleem näib püsivat, on vaja sügavamad uuringud: hematoloogi, reumatoloogi, nefroloogi, infektsionisti ja ftisiaatri konsultatsioonid. Vereanalüüsidest võiks teha klamüüdia, mükoplasma, jersiinia jt antikehade määramine, ka AIDSi test on vajalik. Lihtsam oleks uuringud läbi viia haiglas Tallinna või Tartu spetsialiseeritud osakondades.

 

KÜSIMUS: Alapalavik

Olen 26 aastat vana, 5-kuuse lapse ema, toidan last rinnapiimagaga. Muret teeb temperatuur, mis on umbes 35,8–36,2 juba mitmeid kuid (enne lapse sündi temperatuur 36,7 ja rohkem). Muid kaebuseid ei ole. Toitun korralikult, jalutamas käin regulaarselt, lapse kõrvalt välja puhata saan kenasti, jõudu on. Kas midagi on halvasti? Kas nii võib olla?

VASTUS:

Vastuseks Teie kirjale mõtlen arstina ikka haigustele. Nimelt paar aastat tagasi ühel noorel emal esines sama probleem nagu Teil. Tekkis kahtlus kilpnäärme alatalitluse suhtes, kahtlus kinnitus ja sai ka määratud ravi. Rasedus ja sünnitus on naise organismile tõsine katsumus, mille vältel suunatakse kõik ema ressursid lapse heaks, nii võibki üks või teine häire tekkida. Õnneks on need kõik mööduvad. Soovitan Teilgi minna kas perearsti või endokrinoloogi vastuvõtule ja teha kilpnäärme uuring. Esialgu piisab lihtsalt veeniverest TSH ehk kilpnääret stimuleeriva hormooni määramisest. Infot annab ka tavaline täisvereanalüüs. Kui need kõik on korras, siis soovitan kraadimise lihtsalt ära unustada.

 

KÜSIMUS: Temperatuuri järsk langus?

Olen 33-aastane naine. Mul oli kõht lahti, süda paha ja 38 keha temperatuur, mis langes ühe minuti jooksul 35,2-le. Sellega kaasnes väga halb enesetunne. Peale langust hakkas temperatuur kohe tõusma ja siis jäi püsima taas 38-l.

Mis põhjustas sellise temperatuuri kõikumise?

VASTUS:

Ägeda infektsiooni ajal võib nii juhtuda, organism võitleb ja haigustekitaja võitleb ka, sellest annabki märku kehatemperatuuri kõikumine

 

KÜSIMUS: Madal kehatemperatuur ja antidepressandid

Pöördun Teie poole järgmise murega. Olen 32-aastane naine. Nädal aega tagasi lõpetasin aasta aega kestnud antidepressantide (Zoloft) tarvitamise. Tarvitasin tablette neuroloogi ettekirjutuse kohaselt pidevate peavalude leevendamiseks.

Paar päeva peale tablettide katkestamist langes mul kehatemperatuur 35,5 ja püsib nüüd pidevalt nii madalal. Mul esinevad terved päevad tasakaaluhäired ja pearinglused ning kuumahood.

Samas lisan, et madalat kehatemperatuuri nii 35,5 ringis koos pearinglustega on mul esinenud ka varematel aegadel, ka siis kui ma veel mingeid rohtusid ei tarvitanud.

Kas nii madal kehatemperatuur on ikka normaalne ja kas antidepressantide katkestamine võib kaasa tuua selliseid kõrvalmõjusid. Ei tahaks küll enam tablette edasi võtta. Peavalude puhul nad eriti pole aidanud ka.

VASTUS:

Arvan, et enesetunde halvenemise põhjustas ravimi ärajätmine päevapealt, tavaliselt tehakse seda äärmiselt pikka mööda, vähendades annust veerandi võrra nädalas.

Antidepressantidel on teatud mõju pingepeavalude leevendamisel. Nagu nimigi ütleb on need vaevused pingest. Kui õnnestub põhjust vähendada, reguleerides oma töö ja puhkeaega, ei teki ka vaevusi. See variant meeldib ka arstile väga, kuid on inimese jaoks sageli seotud raskustega. Vaja on ju käia tööl, teenida, õppida, täiendada, sportida, osta uusi põnevaid asju, tegeleda lastega, abikaasa või elukaaslasega jne.

Soovitan väikeses annuses siiski antidepressanti tarbida ja siis paari nädala jooksul ravi lõpetada. Edasi aga teadlik pingemaansus – pingemaandus?, vältimine. Siin oskab head nõu anda psühholoog, psühhoterapeut.

 

KÜSIMUS: Palavik

Olen 28-aastane naine. Kuidas peaks käituma, kui õhtuti on palavik enamasti 38.2 või 38.4? Hommikuks langeb 37.0 või 37.4 peale. See kestab juba teist nädalat. Perioodi algul oli väike nohu ja köha, mis möödusid mõne päevaga, aga palavik jäi. Palavikku alandavat rohtu ei ole tarvitanud. Enesetunne on muidu hea (jõuan kõike teha). Varem sellist olukorda ei ole olnud.

VASTUS:

Arvan, et Teie sedamoodi käituva palaviku taga võib olla kopsupõletik. Praegusel aastaajal – külmal ajal?  kohtan oma töös neid suht sageli. Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, teha ära täisvere analüüsi, C reaktiivse valgu testi ja kopsuröntgeni, vajadusel ka põskkoopa röntgeni. Selgust aitab tuua ka uriinianalüüs.

Nii et arsti juurde kõike seda lähemalt uurima.

 

 

 

SUU, KURK, KÕRI, NEELAMINE

 

KÜSIMUS: Mõru maitse kurgus

Juba paar aastat vaevab mind igal hommikul kurgus kibe, mõru maitse. Tunnen, et see tuleb kurgust. Mingeid muid sümptomeid ei ole, aga see on äärmiselt ebameeldiv. Suu hügieeni eest hoolitsen, hambad on korras ja tervis korras. Päeval midagi sellist ei ole. Olen 51-aastane naine.

VASTUS:

Oletan Teie vaevuse kõige tõenäolisemaks põhjuseks suu lahti magamist-norskamist. Suu limaskest kuivab, suuõõne bakterid aga kuivavad samuti, st saavad otsa. See on üks võimalik mure põhjus. Soovitan asja arutada oma perearstiga.

 

KÜSIMUS: Ammoniaagi maitse suus

Olen 53-aastane naine. Viimased kaks nädalat häirib halb maitse suus. Kas see viitab neeruhaigusele? Juba pikemat aega häirib sage urineerimine ja üldine halb enesetunne-iiveldus, peavalu jne.

VASTUS:

Vastus on jah ja ei. Kahjuks on tänapäeva haigustele omane äärmiselt mitmekesine sümptomaatika, millel on teinekord vähe ühist õpikutarkustega. Võib juhtuda, et väga vaevarikaste sümptomite taga ei suuda keegi mingit kehalist haigust leida. Soovitan arsti külastust ja esmaseid teste: uriinianalüüs, vereproov jääkainetele ja kõik need, mida Teid läbivaatav kolleeg peab vajalikuks. Ikka koostöö patsientide ja arstide vahel.

 

KÜSIMUS: Metalli maitse suus

Olen 57-aastane naine. Põdesin Hanta viirust väga raskelt ja olin ka kopsupõletikus. Olin haiglas 1,5 kuud. Sain väga palju antibiootikume ja nüüd on metalli maitse suus ja vahel tuleb ka röhitisi. Söögiisu ei ole ja süda on ka kohati paha. Kuu aega olen olnud haiglast kodus ja asi läheb järjest hullemaks. Apteegist soovitati paljusid rohtusid, aga neil oli juures, et neerupuudulikkusega ei tohi võtta. Kreatiniin on 353, kusihape 284. Olen veel nefroloogi kontrolli all. Ei tahaks mõõka neelama minna, ehk Teie teate rohtu, mis aitab? Apteegist sain Gefiluse tablette, aga sellest jääb väheseks.

VASTUS:

Mõtlemapanev haiguslugu. Keskmise raskusega neerupuudulikus – see võib anda metallimaitset suus. Kipun arvama, et tõsised ravikuurid erinevate antibiootikumidega võivad olla ka vaevuse põhjuseks. Kas hambad on korras, ega ei ole asetatud proteese, mõnda auku parandatud, midagi metallilist suhu pandud. Harva küll, aga on esinenud mitmeid juhtumeid, kus suhu asetatud metall annab reaktsiooni mõne kehakoega või mujal kehas paikneva metallilise kehaga (liigesprotees, südamestimulaator jne).

Kui vaevus, nii metallimaitse, iiveldus ja kõrvetised on tingitud antibiootikumide järelnähtudest, siis ravijaks on siin aeg ise. Toiduvalik peaks olema mitmekesine, vähem soolast, vürtsikat, praetud. Neerupuudulikus sätib oma piirid: hoiduma peaks soola lisamisest toidule, rohkest liha ja muna söömisest.

Kahjuks ei saa ma anda ühegi rohu nime, kuna ei tea Teie neerupuudulikkuse põhjust ja paljusid teisi olulisi detaile.

 

KÜSIMUS: Geokeel???

Mitu aastat tagasi avastasin oma keelelt laigukese, mis küll algul ehmatas mind, kuid kadus ruttu. Hiljem hakkasin täheldama, et neid laike ilmub ikka aegajalt, aga mitte pidevalt. Paar aastat hiljem jäin rasedaks ja sellest ajast on need laigud mul seal tihedalt. Laigud on punakad, ümbritsetud valge valliga ja muudavad kuju ning lõpuks kaovad. Eelmisel aastal ütles arst mulle, et mul on geograafiline keel. Mina aga ei tea, et mul oleks see probleem olnud lapsepõlvest saati. Peale sünnitust toitsin last 1,2 aastat rinnaga ja nüüd paar nädalat tagasi sai laps täielikult võõrutatud. Ise loodan vaikselt, et rohke laikude teke oli seotud rasedusega ja üleüldse hormoonidega, aga nüüd paar nädalat möödas ja ootan kannatamatult nende taandumist, aga paar pisikest valge valliga ala on jälle platsis. Mingeid tervisehäireid endal ei tea. Ainuke asi, et kaksteistsõrmiksool on olnud vahel valulik ja olen ka ravi saanud (haavandit pole leitud). Samas enne rasedust oli ükskord ägenemine ja siis ma ei mäleta küll, et oleks laike tulnud. Veel eemaldati mul kurgumandlid, see oli umbes 1,2 aastat enne esimese laigu avastamist.

VASTUS:

Olete kirjutanud pika kirja, kuid ei esita enda jaoks juhtivat probleemi. Vanad arstid ütlevad ja õieti, et keel on mao peegel. Keele limaskesta muutused kajastavad hästi maoseisundit. Ega alati ei peagi olema mao või kaksteistsõrmiksoole haavandit. Piisab ka kergest maoärritusest või mao limaskesta põletikust, et tekiksid muutused keelel. Keele limaskesta niiskus peegeldab ka organismi veetasakaalu. Veepuudusel on keel kuiv, valkja katuga.

 

KÜSIMUS: Neelamisraskus

Paar päeva tagasi hakkasin kurgus midagi imelikku tundma: nagu midagi oleks ees, aga alla neelata ei saa. Tuleb ülesse ka väheke maomahla ja sellega kaasneb väike valu. Väga ebameeldiv tunne...

VASTUS:

Teie vaevused on omased mao-söögitoru tagasivooluhaigusele. Asjalugu on nimelt selles, et tavaliselt ei pääse toit ja maomahl maost söögitorusse, seda takistab mao ülemine lukuti. Kui see “lukk” mingil põhjusel ei pea ja annab tagasi, siis mao happeline sisu kutsubki esile kõrvetava-valuliku tunde rinnus-kurgus. Probleem on tänapäeval väga levinud. Soovitan esialgu pidada dieeti, hoiduda kõhu väga täissöömisest; süüa korraga vähem aga sagedamini, hoiduda väga praetud ja vürtsikatest toitudest. Abi on ka ravimitest nimega antatsiidid. Apteegis on mõnedki käsimüügiletist saadaval: Almagel, Zantac kihisevad tabletid jt. Kui vaevus püsib pikemat aega, on õige pöörduda perearsti vastuvõtule, kus siis täpsustatakse vaevuse olemus, mõeldakse ka teistele võimalustele ja koostatakse uuringute raviplaan.

 

KÜSIMUS: Hamba eemaldamine

Kas Eestis eemaldatakse tarkusehambaid ka üldnarkoosi all? Üks tarkusehammas on mul aasta tagasi eemaldatud, see oli väga valus ja ebameeldiv kogemus (kuigi tehti 3 tuimestavat süsti), sest hammas oli kasvanud viltu ja seda oli raske kätte saada, puuriti ka lõualuud, et paremini ligi pääseda... Nüüd tehti röntgen ja sealt on näha, et veel 2 tarkusehammast on valesti/viltu kasvanud ja oleks hea need eemaldada. Enam ei julge ega soovi ma seda lasta teha kohaliku tuimestusega, sest 45 minutit aasta tagasi oli jube piin. Kas kuskil on võimalik teha protseduuri üldnarkoosis ja kas neid 2 hammast saaks sellisel juhul äkki ühe korraga kätte?

Vabandan, kui see ei ole eriti teemakohane, aga ei osanud küsimust kuskile mujale ka üles panna.

VASTUS:

Arvan, et ikka saab narkoosis protseduuri läbi viia. Soovitan oma kodukandis hambaarstidelt pärida selleks võimalusi.

 

KÜSIMUS: Suu paistetus

Käisin hambaarsti juures 4 päeva tagasi, kus tõmmati välja tarkusehammas. Teisel päeval läks põsk hamba juurest paistetama ja teeb seda siiamaani – ning kolmandal päeval hakkas natuke vereklimpe tulema haavast. Kas see on normaalne? Kuidas kiirendada tervenemisprotsessi (oleks vaja tööl käia, aga paistes näoga ei saa ju minna). Kaua aega võtab kogu paranemine?

VASTUS:

Soovitan nõu pidada hambaarstiga. Võimalik, et tekkis peale hamba eemaldamist põletik, mida peaks ravima antibiootikumidega. Esmaabiks aga on hea külm kott põsele ja Ibuprofen tablett 0,4 x 2–3.

 

KÜSIMUS: Halb hingeõhk

Olen 33-aastane naine. Juba mitmel korral on minu abikaasa täheldanud, et minu suust tuleb halba lõhna. Tegelikult oli tema esimene tähelepanek juba mitmeid aastaid tagasi. Hambad on mul küll viletsast “materjalist”, aga ravin neid aastaringselt ja pesen nii hommikul kui õhtul ja vahel ka päeval. Kas on tegemist mingi maohädaga. Olen kontoritöötaja, seega üsna suur kohvijooja. Ka olen nn pühapäevasuitsetaja. Samuti halveneb enesetunne peale isegi väikest kogust rasvase toidu söömist. Kipun tihti peale söömist “röhitsema. Ma ei ole ülekaaluline 170cm/65kg.

VASTUS:

Arvan, et vaevuse põhjuseks võib olla mao-söögitoru tagasivooluhaigus. Nimelt satub maosisu söögitorru, sellest röhitsused, millest on võimalik ka halb hingeõhk. Soovitan nõu pidada perearsti ja mao-sooltearstiga. Nagu näete, oletan suuresti, kuna vastuvõtul päriks hulgaliselt täpsustavaid küsimusi esitama.

 

KÜSIMUS: Valge katt keelel

Mis võiks olla selle põhjuseks, et keelel on valge katt, mida ei ole võimalik hambaharjaga eemaldada?

VASTUS:

Kui vana on patsient, mis on kaasuvad nähud. Seetõttu arvan, et beebil on haiguseks soor, suuremal lapsel ja täiskasvanul maopõletik, ka ussripikupõletik võib anda sellist sümptomit. Võin loetleda veel kümmekond haigust, millele Teie vaevus võib viidata. Olete jätnud märkimata arstile olulised pisiasjad, seetõttu ei saa vastus olla konkreetne

 

KÜSIMUS: Valged “tükid” hommikuti suus

Olen 36-aastane naine (kahe lapse ema), kellele on viimastel kuudel tekkinud hommikuti suhu valged “tükid”, mis ei ole kinnitunud suu limaskestale vaid eralduvad suust selliste veidi limaste, kuid siiski suhteliselt tahkete tükkidena.

Mulle tehti nädal tagasi nii vere- kui ka uriinianalüüsid üldise tervisekontrolli käigus ja kõik näitajad olid normis. Mis võiks põhjus olla? Kas see võib mõni n-ö seen olla?

VASTUS:

Kirjeldus päris seene moodi ei ole. Kuidas on lood hammastepesuga õhtul ja hommikul?

Teinekord võib sellist asja põhjustada hiline toitumine, mao-sööögitoru tagasivooluhaigus jm. Kui vaevus pole häiriv ja arsti poolt kõik oli korras, siis ilmselt tegu talitlushäirega, millele suuremat tähelepanu ei ole vaja pöörata

 

VERERÕHK JA PULSS

 

KÜSIMUS: Tõeliselt hädas madala vererõhuga!

Palun nimetage ravimeid, mis tõstaksid vererõhku. Olen raske südamehaige (3 infarkti) ja nüüdseks hädas madala vererõhuga. Ei ole harvad juhused, kui rõhk on 70/50 ja madalam. Arstid midagi ei oska ette võtta.

VASTUS:

Mõistan Teie muret, kuid soovitada mingit konkreetset rohtu kahjuks ei saa. Medikamendid, mis tõstavad vererõhku, on olemas, kuid Teile need hästi ei klapi: nimelt need tõstavad, suurendavad oluliselt koormust südamele: tõuseb südame löögisagedus ja jõud, tõuseb veresoonte pinge, kõik see võib kahjustunud südamelihasele halvasti, et mitte öelda väga halvasti mõjuda.

Julgeksin soovitada looduslikke toonikume: ginko biloba, viirpuuõli tilgad, biovital, jt. Alati on hea toimega ka paraja koormusega kõndimine, võimlemisharjutused, veeprotseduurid. Kõige selle suhtes pidage palun nõu oma südamearstiga.

 

KÜSIMUS: Vererõhk

Mida näitab see, kui alumine vererõhu näit on kõrge, ka proovitud tabletid, vähemalt 5–6 sorti, erinevatest rühmadest, et langetada alumist vererõhku. Ülemise saab ikka 140–150 peale, aga alumine rõhk ikka 100–110. Perearst ja ka kardioloog on soovitanud nn veeväljaajamist ja ka rahustid+muud vererõhuravimid, mis ei mõjuta alumist rõhku.

VASTUS:

Soovitan diagnoosi täpsustamiseks vererõhu ööpäevaringset monitooringut. Nimelt on asjalugu selles, et tundlikemal patsientidel võib vererõhk arsti juures olla oluliselt kõrgem kui muidu igapäevaelus. Kui uuringul leitakse püsivalt kõrge vererõhk, siis on vajalikud täpsustavad uuringud: eeskätt neerud ja kilpnääre. Sõltuvalt tulemustest on ka ravi vastav.

 

KÜSIMUS: Kõrge vererõhk

Olen 38-aastane naine ja aastaid on vererõhk olnud normaalsest kõrgem (praegu tavaliselt 140/100, aga kevadel oli nt 170/110). Ravimitega on õnnestunud ülemine vererõhk saada 130-le, kuid alumine vaid väga heal juhul 95-le. Arstid (aastate jooksul erinevad) on mulle öelnud, et ülemine rõhk polegi nii halb, aga alumine on liiga kõrge ning kahjuks ei allu see ka ravile. Lisan veel niipalju, et kuu aega tagasi avastas mu elukaaslane (tema on 46-aastane ja me elame koos aasta), et temalgi on alumine rõhk kõrge (tol hetkel oli tal rõhk 179/114). Palun Teilt selgitust, mida näitab alumise vererõhu kõrgenenud tase ja kas ning kuidas on võimalik alumist rõhku mõjutada?

VASTUS:

Alumine vererõhk näitab veresoonte toonust (pingsust) hetkel, kui süda on lõdvestunud ja valmistub järgmiseks kokkutõmbeks. Alumise vererõhu normi vahemik on 50–95 mm/hg. Üle selle on vererõhk kõrgenenud. Vererõhu täpsustamiseks soovitan uuringut nimega vererõhu holter ehk ööpäevane monitooring. Uuringu ajaks asetatakse Teile täisautomaatne vererõhu seire seade, mis mõõdab vererõhku ööpäevaselt tavaliselt päeval iga 20 min ja öösel iga 1 tunni järgi. Saadud tulemuste alusel saame teha ravi osas paremaid järeldusi. Kui üle poolte mõõdetud väärtustest on vererõhk tõesti kõrge, on näidustatud ka tõhusam ravi. Oma töös ma kasutan nimetatud seadet ja tihtipeale olen märganud, et vastuvõtu hetkel mõõdetud vererõhk 190–200/100–120 normaliseerub ilma igasuguse ravita 1–2 tunni jooksul. Soovitan väga seda uuringut. Oleneb Teie kandist, korraldab seda perearst või kardioloog. Soovitan seda uuringut ka Teie elukaaslasele. Lisaks kuulub vererõhu haige uuringutesse veel EKG, röntgenogramm rindkerest, vajadusel ka ehhokardiograafia, silmapõhjade uuring, vereanalüüsid.

 

KÜSIMUS: Madal pulsisagedus

Minul “surevad” käed öösel ära. Mul on samuti väga madal pulss, sageli alla 40 löögi minutis. Olen käinud endokrinoloogi ja reumatoloogi vastuvõttudel, kuid praegu mingeid ravimeid nad ei soovitanud. Ka südameuuringud tehti talvel. Harrastan orienteerumist. Mida võtta ette pulsisageduse suurendamiseks või ei pea midagi tegema?

VASTUS:

Teie vaevustes on viited kahele erinevale seisundile. Madal pulsisagedus näitab Teie head treenitust, millest on tingitud parasümpaatilise närvisüsteemi suurem aktiivsus (nimetatakse ka vagotooniaks). Sportlastel ja ka tervisesportlastel on see täiesti normaalne leid. Harrastan ise pikamaajooksu ja jalgrattasõitu ja olen endal lugenud samuti pulsisageduseks 38–40 lööki minutis ja ei tunne ennast sugugi pahasti, kuna tean põhjust. Nüüd teate ka Teie.

Teine vaevus – käte suremine öösiti on suure tõenäosusega tingitud haigusest, mida nimetetakse karpaalkanali sündroomiks. Selle tõve korral on randmes üks närv (nervus medianus) jäänud pinge alla ja põhjustab II–IV sõrmes suremis- ja sipelgajooksutunnet. Vaevus ägeneb öösiti, kuna juhtub, et käsi on kestvalt painutatud asendis, mis suurendab survet närvile. Ravi osas soovitan võtta ühendust perearstiga, kes täpsustab seisundi, konsulteerib neuroloogi või kirurgiga. Ravi osas on esimeseks võtteks põhjuse selgitamine (tavaliselt kestev käeline tegevus, ülekoormus), niisiis ülekoormuse vähendamine. Teiseks ravivõtteks võib olla käe asetamine ööseks lahasele, mis väldib käerandme paindes asendit ja nii ka survet närvile. Edasises ravis teostatakse randmesüste või ka kirurgilist ravi. Ikkagi esimene käik perearstile, kes täpsustab seisundi ja plaanib edasise konsultatsioonide, ravi taktika.

 

KÜSIMUS: Madal vererõhk

Olen 38-aastane naisterahvas. Pikkust 167, kaal 58 kg, tundub normaalne. Olen hädas olnud juba pikemat aega madala vererõhuga (keskmine 85/50) ja öise käte suremisega (kui sureb, siis õlast näpuotsteni), aga inimene harjub kõigega. Mõni aasta tagasi tarvitasin vajadusel qutroni, kuid nüüd seda enam ei tooda maale. Hiljuti soovitas mul neuroloog kontrollida südant, kuna pulsi rõhk olevat suur ja karta on, et südame klapid ei tööta sünkroonselt. Mis see tähendab? Kuna ma oma perearsti vastu erilist sümpaatiat ei tunne, siis teda ka ei külasta. Stabiilselt kord aastas tehakse meile tööl tervisekontroll ja siiani on kardiogramm korras olnud. Kas peaksin muretsema?

VASTUS:

Madal vererõhk on noorematel daamidel sage mure. Sagedamini puudub mõni kindel haigus, vaid seisundit nimetatakse talitlushäireks. Gutroni asemel olen oma patsientidele hea efektiga soovitanud guarana forte kapsleid – toime on umbes nii nagu 1–2 tassil kohvil. Kui neuroloog kahtlustas midagi südame klappidega, siis soovitaks südame rahuks pöörduda kardioloogi vastuvõtule, kes teeks ka südame ultraheliuuringu, ehk ehhokardiograafia. Tavaelektrokardiogramm ei pruugi midagi erilist näidata, aga tõbi võib siiski olla olemas.

 

KÜSIMUS: Madal pulss

Olen 20-aastane naine. Viimasel ajal on mind vaevanud uimasus, peavalu, iiveldus ja korduvad silme-eest-läheb-mustaks pildid. Hiljuti pulssi mõõtes oli see 38, kuigi pidevalt on selle sageduseks olnud 54. Ei ütleks, et ma suur sportlane olen, kuigi trenni teen tavaliselt 1–2 korda nädalas. Lisaks sellele on minu hiljuti mõõdetud vererõhk 111/67, tavaliselt on see olnud madalam. Mida edasi teha?

VASTUS:

Võimalik, et tegemist on seisundiga, mida arstide keeli nimetatakse vagotooniaks. Sellele ongi omane aeglane südametegevus, madal vererõhk, ka Teie loetletud sümptomid.

Soovitan siiski pöörduda perearsti vastuvõtule täpsemateks uuringuteks, vajadusel ka kardioloogi konsultatsiooniks.

 

KÜSIMUS: Vererõhk

Kui ma tarvitan vererõhku alandavaid arstimeid, nagu Atenolol, Betalok, Nifredex, siis nad peale võtmist umbes tunni aja pärast on minu vererõhku veel tõstnud, näit, kui enne oli 160/93, siis läheb 180/106 peale ja alla läheb 3–5 tunni pärast. Pealegi on kogu aeg õudselt paha olla, südant pigistab meeletult, nii et on valus, hakkab külm ja täiesti abitu tunne. Minu perearst ütleb, et ta pole sellist kaebust varem kuulnud ja kõik. Olen 56-aastane ja pidevalt vererõhu alandajaid ei tarvita.

VASTUS:

Soovitan lasta endal teha vererõhu ööpäevane registreerimine ajal, kui pole ravimeid tarvitanud 3–4 päeva. Kui pole järjekindel ravimite tarvitaja, siis pole hullu sellest midagi. Uuring aitab selgust tuua selle kohta, et vahest polegi Teil tõelist püsivat hüpertensiooni, vaid ärevushäire. Seda viimast täpsustab psühhiaater. Uuringut teeb võimalusel perearst või kardioloog.

 

KÜSIMUS: Madal vererõhk

Kuivõrd on omavahel seotud suitsetamine ja madal vererõhk?

VASTUS:

Arvan, et mingit seost selle vahel ei ole. Teoretiseerida võib pikalt, kuid seda teaduslikult tõestada on väga raske.

 

KÜSIMUS: Kõrge pulsisagedus

Olen 30-aastane naine (168 pikk ja 65 raske). Viimasel ajal on minu enesetunne halvenenud, möödunud kevadel põdesin ka järjekordset südamelihasepõletikku. Mulle tundub, et minu pulsisagedus on väga kõrge. Näiteks, puhkeasendis, diivanil pikutades on see 86, ja kui püsti tõusen ning näiteks kõrvaltuppa astun, on see juba 120–130.

Elan kolmandal korrusel. Kui olen üles jõudnud, hingeldan ning pulss on 170 jne. Kohati on tunne, et ei jõua isegi mõelda enam mitte! Mida peaks tegema, kuhu peaks minema (perearst .... jah, parem ma sellest ei räägi!) Tunnen suurt puudust spordist, kuid nagu ma natukene proovin end liigutada, hakkab pea jubedalt valutama, oksendan ja ninast jookseb verd. Palun aidake.

VASTUS:

Soovitan nõu pidada kardioloogiga, ilmselt on südamelihasepõletik põhjustanud seisundi, mida arstid nimetavad asteeniaks. Abi võib olla ka psühhiaatri konsultatsioonist.

 

KÜSIMUS: Madal vererõhk ja ateroskleroos

Minu mehel on ateroskleroos, mitu korda on opereeritud. Varem temal oli normaalne vererõhk, nüüd juba mitu kuud madal, ta on isegi tööl kokku vajunud, viidi kiirabiga haiglasse, midagi ei leitud peale madala vererõhku. Nüüd tunneb ennast väga halvasti, kõndida ei jaksa üldse, kuid peale opereerimist sai kõndida isegi 3–4 km maad, nüüd ei jaksa 200 m. Pidevalt võtab trentali ja verevedeldajat. Öösiti magada ei saa, pidevalt jalakrampid. Kuidas kergendada tema olukorda?

VASTUS:

Soovitan nõu pidada veresoontekirurgiga. Igal juhul on hea igapäevane jalutuskäik väikeste vahedega 100–200 m kõndi, paus ja jälle kõnd. Nii iga päev veidi rohkem kui eelmine kord. See parandab verevarustust ja südametööd ja ka vererõhk normaliseerub.

 

KÜSIMUS: Kõrge vererõhk

Kooliarst avastas, et minu 14-aastasel tütrel (pikkus 170, kaal 70 kg) on vererõhk kõrge. Ühel päeval oli 150/80, teisel päeval 140/70. On tubli õpilane ja teeb sporti. Perekonnas on kõrge vererõhk veel tema isal. Perearsti juures on vererõhku varem mõõdetud, on küll olnud natuke kõrgem, kuid perearst ei näinud siis selles probleemi. Nüüd peab laps iga päev kooliarsti juures käima vererõhku mõõtmas. Mis võivad olla põhjused, et nii noorel juba nii kõrge vererõhk on?

VASTUS:

Arvan, et tüdruk on lihtsalt veidi ähmis ja sellest kogu probleem. Iga kord, kui taas läheb vererõhku kontrollima, on ta juba ette pinges tulemuse pärast. Soovitan väga ööpäevast vererõhukontrolli vastava seadmega. Minul on selline seade olemas ja uuringu tulemusena saame hoopis rohkem teavet, kui seda annab ühekordne vererõhu mõõtmine. Sõltuvalt teie elukohast määrab uuringut kas perearst, kardioloog või hüpertensioonikabinet.

 

KÜSIMUS: Vererõhk ja massaaž

Palun täpsustage, kas suure vererõhuga (200/110) saab käia ujulas? Kuulsin, et kõik veega seotud protseduurid on keelatud seoses suure vererõhuga. On see tõsi? Kui ei, siis missuguseid protseduure tohib läbida:

1. käsimassaaž

2. veealune dušš-massaaž

3. pärlivann

4. vesivõimlemine

5. mudaravi

6. ravivõimlemine

VASTUS:

Selline vererõhk vajab kindlasti ravi. Kui rõhuväärtused on normis, siis on paraja koormusega ujumine basseinivees (26–28 C) hea toimega. Esimene samm olgu hoolas vererõhu ravi. Oletan, et viibite kuskil sanatooriumis ja leitud vererõhk on juhuslik. Seda on vaja korduvate mõõtmistega täpsustada, kindlasti on läheduses ka mõni arst. Protseduuridest ei soovitaks kogu keha mudaravi.

 

KÜSIMUS: Mida mu vererõhk näitab?

Viimati, kui vererõhku mõõdeti, oli see 120/70. Mida see näitab? On see madal/normaalne/kõrge? Kas vererõhuga on seotud selline asjaolu, et püsti tõustes (pikemat aega lamades) läheb silme eest n-ö mustaks?

VASTUS:

Vererõhu mõõtmisel esitatakse tulemus numbripaarina, ühikuteks aga on millimeetrit elavhõbeda sammast, mmHg. Esimene ja suurem number näitab rõhku arterites südame kokkutõmbumise hetkel. Südame kokkutõmmet nimetatakse süstoliks, rõhku soontes sel hetkel süstoolseks rõhuks. Kasutataks termineid süstoolne ehk ülemine vererõhk. See esitatakse esimesena. Teine number on väiksem, see näitab rõhku arterites südame lõõgastumise hetkel ehk diastolis. Selle rõhu suuruse määrab ära veresoonte pingsus ehk toonus.

Teie vererõhk 120/70 on ideaalne. Teie vaevus on seotud tõusmisel kaasneva vere ümberpaiknemisega kehas, vererõhu tasakaalustumine seoses asendi muutmisega võtab veidi aega. Kui seda teada ja arvestada, siis on kõik korras.

 

KÜSIMUS: Kõrge vererõhk ja jõusaal

Olen 20-aastane mees. 185 cm, 78 kg. Mul probleeme kõrge vererõhuga, tavaliselt 140/90, puhkeolekus ja magamisaeg alla selle. Praegu tarvitan betaloc zok-i 50 mg. Küsimus on selles, kas jõusaalis võin käia? Kui olen jõusaalis käinud, siis enesetunne on päris hea, kuid pulss ja vererõhk küll normaalsed päris ei ole (umbes 140/90 ka ravi ajal). Kas tohib midagi teha või pean lamama ja telekat vaatama? Ilma jõusaalita on ravi ajal vererõhk korras.

VASTUS:

Vererõhk 140/90 normikohane vererõhk, päris ametikult võttes küll selle ülemine piir. Mina arstina pean õigeks korrektset vererõhu diagnostikat. Selleks on parim vahend ööpäevane vererõhu registreerimine vastava seadmega. Noortel meestel on tihtipeale vererõhk veidi kõrgem just mõõtmise ajal, enne ja pärast aga täiesti korras. Soovitan seda uuringut: kas perearsti või kardioloogi vahendusel.

Veel Teie küsimustest. Kui tegemist on püsivalt kõrgenenud vererõhuga siis jõusaal ei ole mitte kõige parem võimalus füüsilise koormuse saamiseks. Nimelt pingutatakse lühiajaliselt piiratud rühma lihaseid, see on suur koormus südamele. Hoopis parem on aga ühtlane paraja koormusega tegevus: rattasõit, aeglane sörk, ujumine, kõndimine. Muuseas on betaloc rohi, mis alandab lihasjõudlust, kas olete pannud tähele? Esmalt vererõhu ööpäevane monitooring ja siis saab mõtelda edasi.

 

KÜSIMUS: Vererõhk

Olen 20-aastane naine. Minu probleemiks on vererõhk, nimelt on see mul keskmiselt 120/50 ja pulss on mul alati üle 75 löögi minutis. Kas see võib viidata mingile haigusele?

VASTUS:

Kui teisi vaevusi ei ole, olen kindel, et olete TERVE.

 

KÜSIMUS: Vererõhk

Kui palju on normaalne vererõhk 20, 40 ja 60-aastasel inimesel?

VASTUS:

Tänapäevaste seisukohtade järgi loetakse normaalse vererõhu ülempiiriks 140/90 ja seda east sõltumata, see kehtib kõigile Teie poolt esitatud vanusega isikute kohta.

 

 

MUU SÜDAME JA VERESOONTEGA SEONDUV

 

KÜSIMUS: Südames valud

Kui südame piirkonnas on üsna tihti valud ja pistab, aga südamefilmi tehes öeldi, et kõik on korras ja südamel pole häda midagi, millest siis need valud?

Ükspäev oli mehel kohe selline valuhoog, et pidi pikutama tükk aega ja mainis veel, et äkki on tal (tuleb tal) infarkt. Kas need valud võivad raskest tööst olla või kuumast või vedeliku puudusest või millestki muust?

VASTUS:

Südamepiirkonna valud on ühed segast laadi vaevused. See võib olla tõesti südamehaigusest. Need jagunevad kahte suurde rühma. Esiteks südame veresoonte ahenemine, millele on iseloomulik valude teke koormuse ajal, need kestavad minuteid ja mööduvad iseenesest rahuolekus või ravimi (nitroglütseriin keelealusi) mõjul. Teine südame haiguste rühm on müokardiit ehk südamelihase põletik: sellele on iseloomulik tuima näriva-torkiva vaevuse olemasolu. Kindlasti on muutused ka EKGs ja analüüsides.

Süpdamevaevusi on kõige kindlam täpsustada koormuselektrokardiograafial, ehk EKG salvestatakse velodrenažööri pedaale sõtkudes. Kui see uuring on korras, siis võib enam-vähem kindel olla, et südamega on kõik hästi.

Südamekanti võib kiirguda näiteks vöötohatise valu, roietevahelise närvi põletiku valu, lihasvenitus, kopsupõletik jne, ka näiteks mao-söögitoru refluks ehk tagasivooluhaigus võib anda sarnast tunnet. Asja teeb keerukaks see, et ka psüühiline pinge, mure, ärevus, stress, depressioon annavad tihtipeale närivaid tundeid, pisteid südame kanti. See võib olla patsiendile eriti kurnav, kuna talle öeldakse, et kõik on korras, haigel aga ikka valud sees. Sedasorti vaevusi ravitakse mitmete psüühikat mõjutavate ravimitega, antidepressandid, rahustid, ka loodustooted.

Minu vastus on üldisem, nii-öelda arstlik arutlus. Kui leidsite midagi, mis klapib Teie vaevusega, siis võite veelkord arutada oma peretohtriga, mida edasi võtta. Soovitaks kindlasti ka koormus EKG-d.

 

KÜSIMUS: Isheemiatõbi

Sooviksin teada isheemiatõve kohta, kui see on 50-aastasel naisel ja kaugele arenenud nii, et saab ainult tabletiga leevendada. Mis sellega kaasneb, kas on mingi võimalus sellest vabaneda või on see surmaga lõppev haigus?

VASTUS:

Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul on kahjustunud südame lihast verega varustavad arterid. Neid nimetatakse ka pärg- ehk koronaararteriteks. Arter on ahenenud ja ei suuda piisavalt osa südame lihasest varustada hapniku ja toitainete rikka verega.

Haigus võib alata meestel 40–50-aastaselt, naistel veidi vanemas eas. Haiguse kõrghooaeg jääb 60–80 eluaasta piiresse. Haigus võib avalduda mitut moodi. Sagedasemat vormi nimetatakse stenokardiaks ehk rinnaangiiniks või rinna ahistuseks. Selle vormi korral tekib rinnakupiirkonda ebamäärane valuaisting, nagu surve või ebamugavus, mis kestab lühikest aega, minuteid. Valuaisting võib kiirguda kaela, õlga ja kätte. Vaevust kutsub esile füüsiline pingutus, külm õhk, psühhotrauma jm.

Südame isheemiatõbi võib avalduda ka südame puudulikkusena. Südamelihas, täpsemalt vasak vatsake ei suuda pumbata piisavalt efektiivselt verd suurde vereringesse, mille tõttu tekivadki vaevused. Selleks võib olla õhupuudus koormusel, jalgade tursumine, öine urineerimissageduse tõus.

Südame isheemiatõbi võib avalduda ka mitmete rütmihäiretena.

Südame isheemiatõve raskemaks avaldusvormiks on äge südamelihase infarkt. Tekkinud on osa südamelihase lõplik kahjustus. See avaldub tugeva rinna või ülakõhuvaluna, mis kestab üle 15–20 minuti ja ei taha taanduda seniste südamerohtude (nitroglütseriin) mõjul. Südame lihase infarkt on u 1/3 juhtudel surmaga lõppev.

Südame isheemiatõbi on oma olemuselt krooniline haigus, mida ei ole võimalik kahjuks päriselt ära kaotada. Arstid kasutavad diagnoosimisel mitmeid võtteid:

1. Haige hoolas küsitlus, andmed haigustest suguvõsas.

2. Südame kuulatlus, vererõhukontroll.

3. Elektrokardiograafia.

4. Koormuselektrokardiograafia (kardiogrammi registreerimine erinevatel koormustel).

5. Ehhokardiograafia (südame vaatlemine “televiisoris”, saades pildi verevoolust ja südamelihase kokkutõmmetest).

6. Südame veresoonte uuring ehk angiograafia. See on tõsisem uuring, mille teostamisel viiakse kontrastaine südame veresoontesse ja jälgitakse nende seisundit ekraanil.

Südame isheemiatõbi 50-aastasel naispatsiendil on harva esinev haigus. Küllap on seda diagnoosinud arst uuringute alusel. Kahtlusel on alati mõttekas seisundit täpsustada kardioloogi konsultatsiooni ja eelnimetatud uuringutega.

Haiguse ravi on eluaegne. Selleks kasutatakse ravimeid, mis laiendavad südame veresooni ja muudavad südame töö rahulikumaks ja tõhusamaks. Ravis on oluline osa ka vere hüübivust vähendavatel ravimitel ehk antiagregantidel. Rahvasuus tuntakse neid südameaspiriini ehk verevedeldaja nime all.

Ainult rohtudest ei piisa. Ravi peab algama tegelikult riskifaktorite mõjutamisega: loobumine suitsetamisest, paras füüsiline koormus; veresuhkru ja kolesteroolitaseme kontroll ja mõjutamine vajadusel.

Südame isheemiatõvega haige peaks regulaarselt külastama perearsti ja kardioloogi, et täpsustada südame seisundit, teha vajadusel uuringuid, hinnata vererõhku ja vere suhkru ja kolesterooli sisaldust.

Kirjutada oleks veel paljustki.

 

KÜSIMUS: Veritsus

Olen 30-ndatele lähenemas noor naine. Ei teagi, kuhu oma probleemiga pöörduda, aga loodan, et saate aidata. Mure on selles, et aeg-ajalt tuleb pärakust verd. Viimati oli eile, ja üsna palju. Sooviks teada, mida see tähendab, mida edasi teha, sest normaalne see ju olla ei saa. Kas asi võib olla mu toitumisharjumustes: söön liigagi kuiva toitu, paljusid toite ei söö, nt liha ja lihatooteid.

VASTUS:

Teie vanust, kaebusi ja söögiharjumusi silmas pidades on tõenäoliselt tegemist päraku veenikomuga. Ehk teisisõnu on tekkinud pärakuava ümbritseva veenilaiend umbes nii nagu teinekord on näha veenilaiendeid säärtel. Kui väljaheide juhtub olema kõvem, siis see vigastab laienenud veeni ja ongi käes veritsus. Võimalik, et tegemist võiks olla ka pärakulõhega, kuid see peaks olema päris valus. Vaevuse tekkes on oluline kõhukinnisus, istuv töö ja pärilikkus. Naispatsientidel võib vaevus kujuneda ka sünnituse järgselt. Mure on päris levinud, on leitud et igal inimesel on elu jooksul 1–2 ägeda pärasoole veenilaiendi põletiku juhtu. Teie vaevus tundub olema kestnud pikemat aega. Esimeseks soovituseks oleks reguleerida oma toidukava nii, et väljaheide oleks mõnusalt pehme. Seejärel soovitan külastada perearsti, kes uurib vaevust lähemalt ja konsulteerib vajadusel kirurgi või proktoloogiga (pärakuprobleemidega tegelev arst). Edasine ravi võib olla konservatiivne ehk dieedi ja raviküünaldega või kirurgiline.

 

KÜSIMUS: Süda

Mul on kahehõlmaline aordiklapp ja esineb vere tagasivool (mõõdukalt). Avastati mõned aastad tagasi, praegu olen 30-aastane naine. Kas kuidagi on endal tunda, kui see tagasivoolu aste suureneb? Kas see avaldub ka kuidagi füüsiliselt (valudes vms)? Nimelt tunnen aeg-ajalt rõhuvat valu kuskil vasakul pool rinnakus, vahel koormusel, vahel peale seda. Kuna elu on kiire ja pingeline nagunii, siis ei tahaks niisuguse “aeg-ajalt” küsimusega perearsti vastuvõtule minna, et kardioloogile saatekirja küsida (pole seal kolm aastat käinud). Või on need lihtsalt tänapäeva elutempost tingitud sümptomid ja neist tuleks mööda vaadata? Lähevad need ju mingi aja möödudes üle. Muidu olen terve, vaid vererõhk kipub õhtuti ja hommikuti pigem madal olema, nt 92/82–85.

VASTUS:

Teie vaevus tundub olema põhjustatud pigem stressist-meeleoluhäiretest kui otseselt südamehaigusest. Aasta-paari tagant võiks hinnata klapiseisundit ehhokardiograafilise uuringuga (südame televiisor) ja koormuselektrokardiograafiaga. Saadakse rida numbreid, mida on tark alles hoida ja aja möödudes nende muutust võrrelda. Südame klapirikkele on omane esmalt koormustaluvuse alanemine, õhupuuduse teke ka keskmisel koormusel. Neid nähte peaks endal tähele panema ja vajadusel konsulteerima oma perearstiga edasiste uuringute suhtes.

 

KÜSIMUS: Kilpnääre ja südamehaigused

Olen 27-aastane naine ja mul avastati kilpnäärme alatalitlus koos kroonilise põletikuga. Asi on üsna algusjärgus. Arst kirjutas rohtu, mida pean elu lõpuni võtma. Kas kilpnäärmehaiged, kes ennast ravivad, on ohustatud selles suhtes, et nende süda võib haigestuda? Kuuluvad nad riskigruppi? Ja mida teha, et seda ei juhtuks?

VASTUS:

Kilpnäärme vaegtalitluse tunnusteks on sagedamini jahedad jäsemed, külmatunne, kähe hääl, aeglased liigutused, ka südamerütmi aeglustumine ja vahel tursed näol ja kätel. Eriti muud vaeva ta ei põhjustagi, vahest häirib lähedasi rohkemgi patsiendi aeglane kõne, mõtlemine ja liigutused kui asjaosalist ennast. Kilpnäärme vaegtalitlus põhjustab harva mingeid tõsiseid südamehaigusi, südametegevuse aeglustumine on ainult kilpnäärme vaegtalitluse tunnuseks. Kuna kilpnäärme vaegtalitusega kaasneb tihtipeale vere kolesteroolitaseme tõus, siis see on juba südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoriks. Ka on sagedasem kehakaalu tõus, mis on omakorda riskifaktor. Kui sellele lisandub suitsetamine ja vähene liikumisaktiivsus ning perekondlik eelsoodumus haigestumisel südame-veresoonkonna haigustesse saamegi juba 4–5 riskifaktorit. Neid on piisavalt, mille tõttu peaks tegema kõik endast võimaliku: hoiduma suitsetamisest, regulaarselt liikuma, jälgima kehakaalu. Paar korda aastas peaks kontrollima vere kolesteroolitaset ja kilpnäärme seisundit analüüside põhjal. Vajadusel on võimalik tarvitada täiendavaid ravimeid vere kolesteroolitaseme normis hoidmiseks.

 

KÜSIMUS: Minestus

Olen 22-aastane naine. Läksin duši alla ja olin seal 5 min. Seejärel hakkas halb ja kukkusin kokku. Peale seda sain jalad alla ja pikutasin veidi. Läks nagu “mööda”. Varem midagi taolist pole juhtunud. Seekord polnud ma midagi söönud, ka eelmisel õhtul mitte.

Varem olen minestanud ka, seoses vereproovide andmisega, ja 15 aastat tagasi väikses ruumis, kus mul lihtsalt jäi õhku väheseks.

Üldiselt olen olnud väga terve. 6 aastat tagasi oli neerudega jama, mingit laadi põletik, mis aga raviti välja.

Kas minestamise põhjus on lihtsalt vereringe häire? Või võib olla ka seoseid kunagise neerupõletikuga (tookord öeldi, et see võib kunagi uuesti välja lüüa)?

VASTUS:

Arvan, et Teie minestuse vahetuks põhjuseks võis olla veresuhkru madal tase (olite ju söömata päris pikka aega), ka see, et keha kokkupuutel sooja veega võivad veresooned kiiresti laieneda ja põhjustada niiviisi vererõhu järsu languse, millele järgnebki nõrkemine. Osadele inimestele, valdavalt naised on minestamine ka omane, sellel on ka perekondlik eelsoodumus. Minestust soodustab ka organismi kurnatus ja mõni hiljuti põetud äge hingamisteede viirusinfektsioon.

Kui olete mures tervise pärast, soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, kus kontrollitakse vereõhku, selle muutusi kehaasendist sõltuvalt, tehakse vereproov (madala hemoglobiini sisaldus ehk aneemia väljaselgitamiseks) kardiogramm jt. uuringud. Kindlasti uuritakse ka neuroloogiliselt; hinnatakse koordinatsiooni, tasakaalu, reflekse, silmade liikuvust. Kui kõik on hästi, siis on minestamine Teie omapära, mida on vaja arvestada nii teil endal kui Teie lähedastel, et vältida tõsisemaid vigastusi.

 

KÜSIMUS: Südame isheemiatõbi

Kardioloogi sõnul põen südame isheemiatõbe.On tehtud koormustest ja ultraheli südamest. Koormustest katkestati, kuna süda hakkas väga jupsima. Ultraheli järgi oli kõik korras. Tarvitasin ravimeid Cordarone, Eriniit. Nüüd arst muutis ravi ning tarvitan Digoksiini ja Propra-radiopharm 40. Valud vasakul pool rindkeres on vahel väga tugevad ja siis võtan Imturi (arsti soovitusel). Saan aru, et sellest tõvest ma ei paranegi, saan ainult ajutist leevendust rohtude abil. Kas minul on õigus invaliidsusgrupile ja kelle poole pean pöörduma?

VASTUS:

Diagnoosi täpsustamise osas soovitaksin ka uurida koronaarangiograafia võimalust, ehk südame veresoonte kõige täpsem uuring, seda tehakse Tallinnas ja Tartus. Seniste uuringute ja ravi põhjal on see Teie haigus ja põete seda raskekujuliselt. Tablettravi kõrval on kasutusel ka veresoonte otsene laiendamine ja uute soonte asetamine, mille kaudu juhitakse veri ümber kahjustunud sooneosa.

Arvestades Teie vaevusi, tundub küll olema põhjendatud vaegurluse vormistamine. Oleneb Teie vanusest, kui olete tööealine, on võimalik taotleda töövõime kaotusprotsenti, riik hakkab sel juhul maksma invaliidsuspensioni, kui olete aga tööealine ja haigus on väga raske kuluga ja vajate pidevat kõrvalabi, siis vormistatakse puude raskusaste, see võib olla keskmine, raske või sügav. Kõigi eeltoodud taotluste alustamiseks peab pöörduma esmalt perearstile, kus alustatakse suuremahulise taotlusdokumentatsiooni täitmist, oma hinnangu panevad kirja ka kardioloog jt arstid vajadusel. Seejärel saadetakse dokumendid vaegurlusekspertiisikomisjoni, kus langetatakse otsus.

Tingimused, mille alusel vormistatakse otsus, on päris karmid, aluseks on siin inimese kõrvalise abi vajadus Kui ise omal jõul ei suuda kuidagi toime tulla, siis on “lootus” saada vastav töövõime kaotusprotsent või puude raskusaste.

 

KÜSIMUS: Probleemne seisund

Juba mõnda aega on mul verega probleem. Raua sisaldus väga väike, menstruatsiooni peaaegu ei olegi, ja veri ei liigu hästi ringi – käed-jalad külmad. Olen selle probleemiga ka arsti juures käinud, kes soovitas rauatablette süüa. Nüüd on meil töö juures vererõhu aparaadid. Eile olid näidud 114/54, täna 96/60. Kõik pööritavad siin silmi ja imestavad, et veel omal jalal käin. Stressi tekitavaid probleeme on palju ja see kõik tuleneb sellest, aga kuidas ma saaksin ennast ravida, mida süüa, mis ravimeid tarvitada jne.

Peale seda pikka talve olen ma väga tihti tõbine olnud, küll on nohu, köha, kurk paistes, ja ohatisi tuleb pidevalt... Täna hommikul tuli jälle. Ja haavad ei taha absoluutselt paraneda... kogemata tegin varbale haiget, nüüd põletik sees, varvas paistes, käia väga valus ühe varba pärast! Mu organism on väga nõrgaks muutunud.

VASTUS:

Tjah, arstlikku seisukohta on raske võtta, kui ei tea paljusid pisiasju: Teie vanus, sugu, töökeskkond, pereelu, suhted lähedastega, rahuldus tööst, põetud haigused, haigused suguvõsas jne. Kõige enam aga oletan Teie vaevusi olema tingitud liigsest stressist, millele isegi viitate. Võib olla ka ebaregulaarsele ja ühekülgsele toitumisele, millest võib olla tingitud kehvveresus ehk hemoglobiini madal sisaldus veres. Stress ja kehvveresus on täiesti piisav, et alandada organismi vastupanuvõimet tavaliste nohu-köha jt põletike suhtes. Soovitan Teil siiski pöörduda perearsti vastuvõtule, kus saaks mõtteid edasisteks uuringuteks-konsultatsioonideks. Üks käik peaks olema kindlasti psühholoogi juurde, kellega koos arutades leiaksite lahendusi, mida muuta oma töös ja isiklikus elus, selguksid ka Teie ootused iseenda, teie lähedaste ja tuleviku suhtes. Tunnete muret ka vererõhu kõikumise pärast: muretseda ei tasu, see jääb Teil normi piiresse. Arvatakse ekslikult, et vererõhk peab kui naelutatult seisma ühe ja sama näidu piires. See pole nii: emotsioonid, vihastamine, rõõm, füüsiline pingutus – kõik see mõjutab vererõhku päris suurtes piirides.

Mul on kahju, et saan piirduda vaid üldiste mõtiskluste-soovitustega, mis minus tekkisid, lugedes Teie kirja.

 

KÜSIMUS: Süda ja vereringe

Olen 36-aastane mees ja viimasel ajal mul probleeme vist vereringega. Eriti viimased paar nädalat: iga päeva kordub sama – üles tõustes tunnen ennast nagu liivakell – on tunne, et veri ei ringle hästi ja kõik raskus koguneb jalgadesse, lisaks veel uimane tunne. Lisaks (juba pikemat aega) on valu vasakpoolses rindkeres ja käes. Kohapeal seistes on see eriti tunda. Kätt üleval hoides peaveresoon tühjeneb ja kätt alla lastes hakkab peaveresoon paksenema (tunnen isegi valu). Jalgades veel tulised sähvatused nagu tikust tuld tõmmataks jms. Veel eriline peavalu nagu midagi oleks peas plahvatanud.

VASTUS:

Kahjuks on esitatud sümptomite alusel midagi lõpliku järeldada. Tegemist võib olla lihaspinge valuga, ortostaatilise hüpotensiooniga (vererõhu alanemine seistes), meeleoluhäire-depressiooni või stressivaevusega jm. Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, kus selgitataks välja juhtivad kaebused, arstlik leid ja koostatakse edasiste uuringute-konsultatsioonide plaan.

 

KÜSIMUS: Surevad ja tuimad jalad

Olen 23-aastane naisterahvas. Ei tea millega tegu, aga suve algusest saadik jalad on justkui tuimad ja nagu sureksid. Väga imelik tunne on. Tööl istudes on seda tunda, samuti voodis lamades (vahet pole, kas jalad kõrgemal või mitte), enamasti igal õhtul on see nii (voodis tunnen, kui pikali viskan). Mu emal-vanaemal olnud veenilaiendid. Laiendeid kui selliseid veel oma jalgadel ei tähelda. Veresooned (mõned) kumavad küll naha alt läbi, aga see on olnud nii lapsest saadik. Nüüd ei teagi, mis ette võtta. Kas tegemist on veenilaienditega või mõne teiselaadse verevarustuse häirega. Mida teha profülaktikaks, et asi edasi ei areneks ja kuidas edasi toimetada. Mis on vastu näidustatud, mida tuleks süüa? Kas rohkelt liikuda või pigem vähem?

VASTUS:

Arvan, et Teie vaevuse põhjuseks on algstaadiumis veenilaiendid. Selle tõve päris ühest põhjust on raske nimetada, arstid on välja selgitanud neid terve rea. Pärilik eelsoodumus, perekondlikkus, naissugu, kestev jalgadel seisev töö-tegevus; rasedus ja sünnitus; kestev istuv töö, vibratsioon (autojuhid). Veenilaiendite tekke aluseks on veenide seinte sidekoe nõrgenemine, mille tõttu algab tasapisi nende väljavenimine. Huvitav veenide juures on see, et nende valendikus asuvad klapisarnased moodustised, mis tagavad verevoolu südame suunas. Kui on tekkinud väljavenimine sellisel määral, et klapihõlmad enam ei puutu üksteisega kokku, ongi alanud silmaga nähtavate veenilaiendite, ehk veenikomude teke. Veenilaiendid on pahad meditsiiniliselt seepärast, et verevool nendes on aeglasem või hoopis puudub. See aga põhjustab vere suurenenud hüübivust, mida soodustab ka veresoonte seina defekt. Kui veri soonevalendikus hüübib, siis see on juba väga halb, kuna tekkinud hüüve või tromb kandub mööda soonevalendikku edasi südame suunas. Kui see juhtub ummistama südant läbides mõne suurema veresoone, tavaliselt kopsus, võib olla tulemuseks raske kopsude-südamepuudulikkus. Kui ootamatult ummistub suur soonevalendik, ei jõua organism sellele kaitsemehhanismidega reageerida ja järgneb kõige kurvem. Laienenud veenidega jalas tõuseb kudede rõhk, mis põhjustab naha verevarustuse häireid, mille tulemusena võib kujuneda halvasti või üldse mitte paranev haavand. Veenis endas aga võib tekkida häirunud talitluse tõttu korralik põletik. Need ongi meditsiinilised hädad, mis üks veenilaiend võib põhjustada. Loomulikult on probleem ka kosmeetiline, näotud veenikomud säärtel võivad põhjustada suurt ebamugavust, kannatusi, kuni tõrjutuseni ja depressioonini välja. Vahest võib juhtuda, et lootusrikkalt tärganud suhe katkeb, kui selgub säärte välimus. Nii et probleem on tõsine mitme tahu pealt.

Senine jutt on selleks, et mõistaksite vaevuse tekkemehhanismi ja võimalikke kaasnevaid muresid.

Mida võtta ette?

Esiteks vältida kestvat seismist, intensiivset jalgadel liikumist.

Igal võimalusel anda jalgadele rahu, parim võimalus selleks on tõsta istudes jalad keha pinnast kõrgemale. Ööseks on soovitav asetada jalgade alla padi või asetada voodi jalutsisse u 10 cm klotsid (kas või lapiti telliskivid), mis kallutavad kogu voodit kõrgemale. See lihtne võte vajab harjumist, kuid on toonud paljudele kergendust.

Hoiduda tuleks ka kestvast istumisest painutatud jalgadega.

Hea toimega on nn veenigümnastika. Paar korda päevas 5–10 min jooksul rütmiline “tammumine” jalalt jalale, varvaste toel ennast mööda põrandat edasi liigutamine.

Hea on ka paraja koormusega jalgrattasõit.

Vältida tuleb palavat leili, üle 70–80 C.

Abivahenditest on soodsa toimega parajat survet avaldavad veenisukad, survetugevusega 10–15 mm/hg.

Kui sääred kipuvad õhtuti pakitsema ja tulitama on abi hepariini sisaldavatest salvidest, neid oskab apteeker pakkuda käsimüügist.

Söögi osas peab toit olema tervislik, mitmekesine sisaldama nii C kui rasvlahustuvaid vitamiine (A, D, E, K) . Vältima peaks loomseid rasvu, soodsa toimega on antioksüdantset toimet omavad küllastamata rasvhapped, kalamaksaõli, lõheõli, jt.

Vaatamata püüdlustele ei õnnestu veenilaiendite teket paljudel puhkudel vältida, süüdistada ei saa siin kedagi. Nõu võiks pidada veresoontekirurgiga, kes oskab anda head nõu, lähtudes just Teie omapärast ja pakkuda välja ka kõige optimaalsema ravi.

Loodan, et sain tuua veidi selgust veenilaiendite ja sellega seonduvate ohtude teemal. Vastus tuli veidi pikem seetõttu, et probleem on väga levinud.

 

KÜSIMUS: Veresuhkur

Mu veresuhkur on juba ca pool aastat püsinud nii piiri peal 5,4 ja 5,7 ja seda tühja kõhuga. Nüüd paar päeva tagasi õnnestus jälle veresuhkrut mõõta ja see oli tund aega pärast sööki, mis ei olnud üldsegi magus, 6,5 mmol/l. See on üle normi. Mida see tähendab, kas ma olen nüüd suhkruhaige, või annab seda veel kuidagi magusa piiramise ja mingi spetsiaalse dieediga ära hoida? Olen 20-aastabe tüdruk, mingit liigjoomist ega uriinihulga muutusi pole endal veel täheldanud. Millest võib üldse selline veresuhkru kõrgenemine või suhkruhaigus tekkida?

VASTUS:

Tühja kõhuga mõõdetud veresuhkru väärtused võivad olla vahemikus 3,5–6,5, mõnedel andmetel kuni 5,5. Arstide pilgu läbi on asi kahtlane, kui veresuhkur tühja kõhuga on üle 8,5 ja päris suhkruhaiguse kahtlusel aga ületab 11 mmol/l. Kui ei suutnud teid veel rahustada, siis soovitan ära teha kas oma perearsti või endokrinoloogi juures glükoosi tolerantsitesti. Selleks antakse Teile 75 g glükoosi koos veega ja mõõdetakse veresuhkrut vahetult enne “magusat suutäit” ja 1 ja 2 tundi peale seda. Kui 2 t peale glükoosi söömist on veresuhkur alla 6,5 siis on kõik hästi. Perearstidel on tavaliselt veresuhkrumõõdikud käepärast, kuid mitte alati glükoosi pakitult 75 g portsudeks. Seda aga võib lasta teha apteegis, hinnalt on see mõni kroon aga jalavaeva on hiljem märksa vähem, kui jooksete erinevate arstide ja laborite vahel.

 

KÜSIMUS: Soovimatud sinikad

Iga kerge äralöömine toob minu ihule sinikad. Vahel on jalad nii sinikaid täis, et ei saa sukkpüksegi kanda. Hüppab koer minu najale või puutun vastu riiulit – kohe jälle sinised plekid. Milles viga?

VASTUS:

Teie küsimuses on puudu arstile rida olulisi andmeid. Soovitan lühidalt pöörduda perearstile, teha täisvere analüüs, kus hinnata ka trombotsüütide arvu. Seejärel võiks nõu pidada reumatoloogiga, kui tekib kahtlus reumaatilisele veresoontehaigusele. Nõu võib pidada ka hematoloogiga, kui tekib kahtlus vereloome häirele.

 

KÜSIMUS: Laienenud veresooned

Olen 29-aastane naine ja mulle teevad muret soonilised käed – suvel palavaga on vaatepilt kohe päris kole. Suguvõsas on olnud probleeme veenilaienditega. Talvel pole veresoontel viga midagi, nad on praktilisel märkamatud. Mida te soovitate ette võtta, millise arsti poole pöörduda?

VASTUS:

Nõu võiks pidada perearstiga, kes proovib eristada probleemi kas kardioloogiliseks või veresoontekirurgile kuuluvaks. Seejärel annab saatekirja vastavale spetsialistile.

 

KÜSIMUS: Süda jupsib?

Viimasel ajal olen hakanud muret tundma oma südame pärast. Südamest käib ootamatu jõnks või nagu nõrkus läbi, mis kandub sekundi vältel üle kogu keha – kuulmine hägustub ja minestamislaadne tunne tekib. See kestab ainult ühe hetke, pärast on kõik jälle normaalne. Valu otseselt kusagil ei ole. Esimest korda tundsin seda suvel suurte kuumadega, siis oli tükk aega kõik korras, kuid nüüd viimastel päevadel on jälle need hood tekkinud. Mõnel päeval õige tihti, umbes veerandtunniste vahedega. Olen noor inimene (19) ja üldiselt küllalt terve, kuid nüüd olen küll väga mures. Kas Te oskate arvata, millega võib tegu olla?

VASTUS:

Arvan, et probleemi põhjuseks on üksikud vahelöögid ehk ekstrasüstolid südametöös. Ka kõige tervemal südamel on need normaalseks nähtuseks, neid võib esineda minutis isegi 2–3 vahelööki. Neid vallandab väsimus, vaimne ja füüsiline ülepinge, haiglus, gripp, vedelikukaotus.

Tuginedes Teie kirjeldusele, leian et muretsemiseks põhjust ei ole.

 

KÜSIMUS: Verekaotus

Mida peaks sööma-jooma opijärgselt palju verd kaotanud inimene, et soodustada vereloomet?

VASTUS:

Polüvitamiinid, lihatooted, maks, puu ja juurviljad. Kindlasti oskab ka raviarst lisada omalt poolt, teades Teie täpset seisundit.

 

KÜSIMUS: Kas oleks võimalik lahti saada vereringehäiretest?

Olen 14-aastane tüdruk ja mul on rasked vereringehäired. Mul on käed ja jalad kogu aeg nagu jääs. Näiteks koolis klassis olles on kõik hästi, aga kui lähen klassist koridori, lähen ma näost selliseks siniseks või lillaks. Ja üldse kogu aeg on külm. Olen käinud oma perearsti juures, aga ta ütles, et see on närvidest. Siis on mul selline mure, et mul on käed ja jalad kogu aeg märjad ja siis kui veel vereringehäired tulevad, siis on veel eriti vastik olla.

VASTUS:

Arvan, et Sinu vaevus on seotud tüdrukust neiuks sirgumise võlude ja valudega. Oled tundliku loomuga ja kõik mõjub: pinge, kaaslaste tähelepanu, ärevus, ootus, mure, rõõm. Olen kindel, et aja möödudes Sinu vaevus taandub, seniks aga on suur abi regulaarsest paraja koormusega sportimisest, karastamisest, ka lõõgastumisvõtetest.

 

KÜSIMUS: Läbipõetud müokardiit ja infrapunasaun

Olen 33-aastane naine, kel on diagnoositud läbipõetud südamelihaste põletik, raviks saan (veel) betaloci, nüüd on olukord parem. Tunnen huvi, kas võib kasutada infrapunasauna (olen lugenud kirjandusest, et südamehaiguste puhul ei ole soovitav) ja mis tagajärjed sellel olla võivad?

VASTUS:

Arvan, et paraja temperatuuriga saunaprotseduur teeb ainult head Teie südamele.

 

KÜSIMUS: Südame kloppimine

Olen 34-aastane naine ja tunnen pidevalt raskust südame piirkonnas, vahel torgetena, vahel kloppimisena ja vahel tundub nagu jääks lööke vahele. Mõõdan ka vererõhku, mis on tavaliselt madal – alates 90/63 ja väga tihti on pulss kõrge, enamasti 90 ringis. Millega võib olla tegu ja kelle poole pöörduda?

VASTUS:

Arvan, et esimene samm on perearsti külastamine. Vajalik on EKG, kilpnäärme testid. Kui need korras, on tegemist pigem somatoformse häirega, soo stressi avaldumisega kehalise vaevusena.

 

KÜSIMUS: Südamelõikus ja solaarium

Küsin oma töökaaslase palvel – kui on tehtud südameklapi vahetus (paigaldatud mehaaniline protees nr 29 Saint Jude, USA), kas võib käia solaariumis?

VASTUS:

Võib küll. Vajalik on muidugi õige režiimi valik, et vältida nahakahjustust ja muid tüsistusi. Südameklapi protees ei oma siin erilist tähtsust.

 

KÜSIMUS: Südame rütmihäiretest

75-aastane, siiani hea tervisega/enesetundega naine käis perearsti juures vererõhku kontrollimas. Selgus, et see oli liiga kõrge – 200/90, aga lisaks ehmatas arst teda tõdemusega, et tal on südamerütmihäire, aga et ei hakka seda korrigeerima. Subjektiivselt pole see naine kunagi midagi tundnud, ei valu, ei hingeldust, trepist jaksab käia, aias kaevab jne. Kas rütmihäire võis olla lihtsalt juhuslik? Mis põhjustab südame rütmihäiret ja kas sellega seoses peaks midagi tegema? Arst kirjutas vererõhku alandavad tabletid, mis ühtlasi pidi ka rütmi korrastama...

VASTUS:

Arsti juures viibimine on ise suure emotsionaalse stressi põhjuseks. Miks – ei tea. Arst on kõigest inimene ja ükstapuha kui leebelt ja rahulikult ta haigega ka ei räägiks, on osa inimesi lihtsalt pinges. See omakorda tõstab vererõhku, südame löögisagedust, võib tekitada ka rütmihäireid. Rütmihäired ise jagunevad ohututeks (esineb peaaegu kõigil inimestel) ja ohtlikeks. Arvan seda, et õige oleks läbi viia ööpäevane südamerütmi ja vererõhu uuring, see annab tõelähedasema pildi tegelikust vererõhust ja südame rütmihäirest.

 

KÜSIMUS: Vereproov

Selline mure, et olin paar nädalat tagasi haige ja sain antibiootikume. Pärast seda hakkasin jääma nõrgaks ja nii jäigi. Esialgne vereproov näitas crv-29 ja 3e nädala pärast 18 ning hmg 115, amülaas seerumis 240, eosinofiile 0,47. Mis see näitab, kas ei allu ravile või on mingi allergiline probleem? Kõige nõrgemad on jalad...

VASTUS:

Kahjuks ei saa anda sisulist vastust, kuna on puudu rida pisiasju, vanus, sugu, ravitud haigus, ravimid jne. CRV tase 28 ei ole palju, ja kui see alanes, siis on see veelgi parem.

Loodan, et saate oma arsti käest vastused oma küsimustele.

 

KÜSIMUS: Hemoglobiin

Soovin teada, kui mul on hemoglobiini tase 90 (20-aastane ja kaal on normaalne). Millest võib see olla tingitud ja mis aitaks kõige paremini seda tõsta?

VASTUS:

Esmalt peaks uurima madala hemoglobiinitaseme põhjust. Suure tõenäosusega on see seotud mensesehäirete ja ühekülgse toiduga.

Soovitan süüa päevas liha või maksarooga lõunaks ja nõgeseteed joogiks.

Apteegis on käsimüügiletis saadaval ka mitmed rauapreparaadid kas üksi või vitamiinide-toidulisanditega.

 

KÜSIMUS: Infarktioht?

Minu isa suri infarkti ja emagi on läbi teinud sama haiguse. Neil mõlemal diagnoositi infarktieelselt kõrgvererõhutõbi. Olen 50-aastane (meessoost), seega kriitilises eas, aga mul on olnud eluaeg väga madal vererõhk. Kas olen ka infarktist ohustatud, mõeldes pärilikule eelsoodumusele?

VASTUS:

Arvan, et olete ohustatud küll. Vajalik oleks teada ka Teie teisi riskifaktoreid: kehakaalu, vere kolesterooli ja suhkru sisaldust, suitsetamist, liikumis- ja söömisharjumusi, tööalast stressi jne.

Soovitan nõu pidada oma perearstiga, kes selgitab just Teid ohustavad riskifaktorid ja annab ka soovitused nende kontrollimiseks. Selles on Teie roll kõige suurem.

 

KÜSIMUS: Ninaverejooks

Millest võib olla tingitud iseeneslik ninaverejooks lastel? Näiteks öösel, magamise ajal, kui ei ole ometi mingeid põrutusi vms.

VASTUS:

Ninaverejooks lastel võib esineda viirusinfektsioonide ajal, ka siis kui palaviku alandamiseks kasutatakse ohtralt aspiriini. Uurima peaks lapse nina, adenoide, vere hüübivust. Soovitan kõrva-nina-kurguarsti konsultatsiooni.

Muuseas on ninaverejooksul ka perekondlik eelsoodumus, soovitan meenutada enda ja lapse isa mälestusi sellest vanusest.

 

KÜSIMUS: Augud jalaveenides

Kas jalaveenidel (väikestel) augud on veravarustushäiretest? 67-aastane naine võtab rohtusid Marevan, Cardadze. Kas selle probleemiga peaks midagi veel võtma? Mida saaks ise teha? Perearst soovitab ainult salve.

On käinud ka Rakveres arstide juures. Öeldakse, et väikesed veresooned lõhkevad. Probleem on juba aastaid. Vahepeal saab terveks, siis jälle uuesti, nüüd juba 12 auku kokku.

Kuhu pöörduda? (Sobib ka eraarst).

VASTUS:

Oletan haiguseks olema venoosseid haavandeid. Nende ravi on kompleksne ja keerukas, pigem tuleb pöörata tähelepanu südame-vererõhu-veresuhkru jt hälvete ravile. Vajalik oleks ka ultraheliuuring kõhust, vaagnaelunditest. Mõistlik on pöörduda polikliiniku kirurgile. Ravi võib olla ka operatiivne. Abi võib olla nn veenisukkade kasutamisest. Vaatamata püüdlustele võib ravi osutuda edutuks.

 

KÜSIMUS: Ootamatu terviserike?

Püüan kirjeldada juhtunut, mis tundub kui halb unenägu ja palun Teie nõuannet, mida teha-arvata. Millise arsti poole pöörduda? Abikaasa istus hommikusöögilaua taga, kui läksin teda embama. Ta rind, pea ja käed vajusid raskelt, otsekui aegluubis minu käte alt lauale. Tõstsin ta ülakeha laualt üles, tooli seljatoele toetuma ning ta pea vajus taha, nägu ilmetu ja lõtv. Hoidsin ta pead ja asetasin selle otseks, rääkides temaga valju häälega ja pärides hirmunult, mida ta tunneb – kas on halb, valus jms. 4–5 sek (või kauem?), kui suudan seda adekvaatselt meenutada, puudus tal igasugune reaktsioon. Seejärel ta virgus, imestas, et nuga-kahvel olid põrandal, tõstis need krapsakalt üles ja avaldas mu ehmunud ja ähmis oleku üle siirast imestust. Enesetunne oli tal oivaline, kõne ja mälu jms suurepärased; ei valu, pearinglust ega muud. Juhtunust ei mäletanud ta muud, kui seda, et mina olevat teda lauale surunud?! Oli see minestamine? Miks? Mis seda põhjustas? Kas olin surunud tahtmatult tal mingi soone-närvi jms peale? Jälgin ta enesetunnet päeva jooksul – kõik on korras. Südamega ei ole probleeme olnud. Kõrgvererõhu ravimeid võtab aeg-ajalt, vastavalt arsti korraldusele. Hommikul ei olnud ta mingeid ravimeid tarvitanud. Kasutab peamiselt organismi tugevdavaid loodustooteid, viimasel kuul on nendeks olnud Linolive ja küüslaugukapslid.

Mehe vanuseks on 70 aastat, tervis ja enesetunne väga hea – kogu elu spordiga tegelenud, füüsiliselt aktiivne, kaal normis. 2 aastat tagasi põdes 12-sõrmiku haavandtõbe, mis sai arstimite ja dieediga välja ravitud.

VASTUS:

Mõistan Teie muret. Oletan tõenäolisema põhjusena ajuvereringe mööduvat häiret, arstide keeli ka peaaju transitoorne isheemia. Selle hoo ajal võib olla sarnane haiguspilt, mis möödub minutitega. Soovitan nõu pidada perearsti ja neuroloogiga. Ei saa ka hästi aru, mida tähendab vererõhuravimite tarvitamine aeg-ajalt. Kui on haigus diagnoositud võetakse ka ravimeid regulaarselt, vahet ei tohiks kuidagi sisse jääda.

 

KÜSIMUS: Aneemia?

Mul on juba vähemalt 10 aastat uriinis veri. Nefroloog diagnoosis mul glomerulonefriidi. Analüüsid on sellised, et väidetavalt ma ravi ei vaja.

Kuid juba paar aastat vaevab mind pidev väsimus, nõrkus, väiksemgi pingutus paneb hingeldama ja südame kloppima. Kas on võimalik, et mul on näiteks aneemia, kuigi kliiniline veri ja hemoglobiin on normis või on see kõik seotud minu haigusega?

Ise olen 28-aastane naine. Väsimus süvenes peale lapse sündi 2 aastat tagasi.

VASTUS:

Soovitan kontrollida kilpnääret, esmalt lasta teha TSH ja seejärel vajadusel ka ft4 testi. Kuidas on muidu meeleolu, kas lapsega on kõik korras, kuidas on peresisesed suhted, kuidas elavad vanavanemad. Võib olla probleemi põhjuseks ka meeleoluhäire, depressioon. Soovitan perearstiga seda kõike arutada.

 

KÜSIMUS: Ninaveresooned

Mureks on nina veresooned. Sageli jookseb nina verd ilma mingi mõjuva põhjuseta. Olen käinud sooni “kõrvetamas” 4 korda, kuid siiani on efekt olnud minimaalne – s.t peale “kõrvetamist” jookseb nina mõne nädala jooksul verd sagedamini kui tavaliselt ning seejärel on umbes sama pikk “rahulik paus” – mille järel toimub kõik uuesti otsast peale.

Kas peale ninaveresoonte “kõrvetamise” on ka midagi mõjusamat – või siis mõnda tugevama toimega kemikaali? Huvi pakuks ka alternatiivsed ravimeetodid (vitamiinid vms).

VASTUS:

Kõrvetamine on vast kõige tõhusam. Oma praktikas kasutan selleks triklooratseetikumi kristalle traatsondi otsas asetamiseks veritsevale soonekesele, selleks on ka hõbenitraataplikaator. Kõrvetamine on rohkem ninatohtrite rida. Kui veritsused on püsivad ja tõsised, pean vajalikumaks verejooksude teiste põhjuste otsimist ja ravi. Soovitan nõu pidada nina-kõrva-kurguarstiga.

 

KÜSIMUS: Veresooned silmades

Olen 20-aastane neiu. Millega võib olla seotud veresoonte lõhkemine silmades? Silmaarst ütles, et see ei ole iseenesest silmahaigus, vaid seotud üldise tervisega. Ma ei kaeba küll millegi üle. Millest võib veresoonte haprus silmades tekkida?

VASTUS:

Teie vanuses mõtlen eelkõige ülepingele töös arvutiga, õppimisel, telekavaatamisel. Veresooned võivad muutuda õrnemaks ka viirusinfektsioonide ajal ja usina aspiriini tarvitamise kõrvalnähuna.

 

KÜSIMUS: Südamelihas?

Olen 20-aastane, tervis on muidu korras, aga igakord, kui mul on närvipinge või olen külmetanud, hakkab rinna pealt valutama. Kas see on südamelihasest ? Või mida teha?

VASTUS:

Ärge muretsege. Südamelihase haigused avalduvad hoopis teisiti. Närvipinge on küll selline huvitav fenomen inimese kehas, mida iseenesest eriti tähele ei panda küll, aga sellega kaasnevaid kehalisi tundmusi: survetunne peas, kaelas, tükitunne kõris, tuim valu rinnus, kõhuvalu, kõhurütmi muutused, peapööritus jm. Arstid on teinekord tõsiselt kimpus raske kehalise haiguse leidmisega: inimesel on tõsised vaevused, mis viitab kindla peale konkreetsele haigusele. Seda haigust aga ei saa kuidagi diagnoosida uuringute, aparaatide ja analüüsidega. Vaevuse tekke mehhanism on hoopis psüühilist laadi. See seisund vajab kindlasti selgitamist ja ravi, tähelepanuta seda jätta ei tohiks.

Suur abi on ka teadmisest, et kõik on korras ja mingit kehalist haigust ei ole. Edaspidi annab see inimene endale lihtsalt aru, et käes on jälle selline situatsioon ja vaevused ongi sellest.

Soovitan nõu pidada ka oma perearstiga, kes vajadusel korraldab uuringuid, konsultatsioone.

 

KÜSIMUS: Probleem südamega

Olen 20-aastane naine. Juba 5. päeva on enesetunne äärmiselt halb, tundub et seda põhjustab põhiliselt süda. Iga natukese aja tagant käib tugev jõnks südamest läbi, mis vahel on nii tugev, et pilt kaob silme eest ära. Ma ei saagi aru, kas see “jõnks” on lisalöök või jääb lööke vahelt ära, tundub hoopis nagu see jõnksulöök oleks normaalsest mitu korda tugevam, sageli nii häirivalt intensiivne, et haaran rinnust kinni. Mul on ka varem sellist nähtust esinenud, kuid harvem ja päevaga on mööda läinud. Nüüd on see kestnud juba 5 päeva ja sageli mitu-mitu korda minutis. Lisaks on õhtuti pisike palavik ja kogu keha kuumab, kõrvad oleks nagu vatti täis. Pingelist perioodi mul praegu ei ole, ülikoolis oli just vaheaeg, nii et sellest ei saa asi tingitud olla. Olen tõsises mures, mis ma peaks tegema? Kas on vaja kiiresti arsti poole pöörduda. Päris kiirabi kutsuma ju ei hakkaks, kuid südamearsti juurde perearsti kaudu saada on ka hulk sekeldamist ja läheb nii kaua aega.

VASTUS:

Oletan, et vaevus on seotud suure psüühilise pingega. Minul endal oli ka näiteks nii kui õppisin arstiteaduskonna III kursusel. Soovitan minna apteeki ja küsida rohtu Panangin ja võtta seda 1 tablett 2–3 x päevas. See on kui vitamiin südamele, mis aitab. See soovitus on vaid Teile.

 

KÜSIMUS: Süda paha

Mure on selles, et mul on väga tihti süda paha ja on üleüldine jõuetus. Süda on paha erinevatel aegadel, s.t nii hommikuti, lõuna ajal kui ka õhtuti. Mõni päev pole üldse, aga mõni päev on nii paha, et lausa ajab oksendama. Olen 40-aastane naisterahvas. Kas see on normaalne või tuleb selle murega pöörduda perearsti poole?

VASTUS:

Ma arvan, et see ei ole normaalne kohe kindlasti mitte. Kuidas on mensesega lood? Soovitan kindlasti pöörduda perearsti vastuvõtule.

 

KÜSIMUS: Hemorroid

Küsimus siis selline, et miks ja kuidas tekivad hemorroidid, kas see on normaalne, et nad tekivad 20-ndate eluaastate ringis ning kas neid on võimalik ravida ka arsti vastuvõtule minemata? Mis on hemorroidi ravimatuse tagajärjed?

Olen lugenud, et tekkida võib see istuvast eluviisist ja toitumisest, ise olen suhteliselt paigaloleval töökohal, kodus ka väga ringi ei rabele, teen paar korda nädalas sporti ja toitumine just väga regulaarne pole. Lisaks on tihti kõhulahtisus. Kas need faktid praktiliselt tagavad hemorroidi tekke?

Lisaks, et hemorroidiga ilmselt kaasneb samuti sügelus päraku piirkonnas, kuid sama sümptomit mainitakse ka usside puhul. Kas on võimalus, et lisaks hemorroidile on ka ussid?

VASTUS:

Arstid oskavad küllaltki osavalt seletada üht või teist vaevust või tervisehäda. Asi on aga keerukam, kui patsient küsib otse, miks minul on just see haigus.

Eeldan, et Teil on arsti poolt hemorroidi diagnoositud. Oma olemuselt on see pärasoolt ümbritseva venoospõimiku ühe osakese väljavenimine, umbes sarnasena nagu on veenilaiend säärel. Oleneb sellest, kas väljasopistis paikneb välimisest sulgurlihasest sees või väljaspool jaotatakse ka hemorroide sisemisteks ja välimisteks. Välimisi hemorroide on võimalik suurema vaevata katsuda ja kui tahtmist on, siis ka peegliga uurida. Ei usu, et keegi on valmis näitama seda kanti mittemeedikule.

Miks siis ikkagi hemorroid tekib? Vastus on pikk. Päritud on veidi nõrgem veresooni ümbritsev sidekude, vahest ka aeglasem kõhutegevus, mis avaldub kõhukinnisusena. Istuv töö, vibratsioon, nagu see on omane autojuhtide kutsetegevuses, on ka võimalik riskifaktor. Võimalik on hemorroidi teke ka sünnituse järgselt. Rasedus ja sünnitamine on üldse veenidele suuremat koormust andev aeg.

Hemorroidi ravi on mitmetahuline. Kui tekib äge hemorroid (päraku piirkonnas on tuntav tihke valulik mügar, piirkond on kuumem), siis on hea toimega lihtsalt jääkuubiku asetamine hemorroidile. Muidugi jää sulab ja varsti on püksid märjad, kuid häda ei anna häbeneda. Sel puhul kasutatakse ka põletikuvastaseid ja limaskesta tuimestavaid raviküünlaid. Need on muuseas käsimüügiravimid, nii et iseravimine on võimalik. Mainite ka sügelust, see võib olla nii hemorroidi, ussnugiliste kui mitmete teiste haiguste sümptomiks. Kui asi on ebaselge, siis ikkagi arsti vastuvõtule. Senine jutt on lihtsalt Teie harimiseks.

 

KÜSIMUS: Torked südame piirkonnas

Olen juba küsinud südamearsti käest, millest võivad olla torked südames, kuid ta ütles, et torked ei viita südamehaigusele, soovitati küsida perearsti käest. Nimelt siis, kui ma vasakule poole kägarasse magama jään, siis torgib südame poole peal või samuti, kui järsku kummardun. Ka alkoholi juues on tunda torkeid. Millest see võib olla põhjustatud. Need torked hakkasid hiljuti ja on tuntavad iga päev.

VASTUS:

Torked südamepiirkonnas on arstidele üks vastikumaid vaevusi. Otsi, kuidas tahad, aga mingit haigust ei leia. Küllap on ka südamearsti mõtted umbes sarnased. Üldjuhul tekitab seda vaevust stress, ärevus, hirm, pinge, vahel harva ka roietevahelise närvi kerge valu-põletik kui algav või kunagi olnud vöötohatis. Soovitan võtta asja rahulikult! Rohkem vastata ei saa, kuna olete jätnud märkimata mõned pisiasjad, oma vanuse ja soo!

 

KÜSIMUS: Kui veri on paks...

Mu perearst ütles mulle, et mul on veri liiga paks. Analüüs ülemise piiri peal, käskis palju juua.

Kuid nüüd hakkasin tarvitama Seroxati, kas see ravim võib mu verd veel rohkem paksendada? Kui jah, siis mida tegema peaksin? Küsiksin oma perearstilt, kuid ta on kahjuks puhkusel. Täna on olnud tugevad valud südamepiirkonnas, kuid nad tugevnevad näiteks naerdes. Kas mul on trombi oht? Olen 32-aastane naine.

VASTUS:

Arvan, et Teie perearst hindas täisvereanalüüsi komponenti: hematokritti väärtust suureks. Naistel võib see olla 0,36-0,46 piires. Hematokritt näitab vere vormelementide suhet vere vedela osa (plasma) suhtes. Kui see arv on tõusnud, näitab see veepuudust ja veel mõnda haigust, kui aga langenud, siis on see omane näiteks verekaotusele, aneemiale.

Seroxat on ravim, mida kasutatakse mitmete liigärevusega seotud meeleoluhäirete ravis. Hematokritti ei tohiks see ravim minu teada küll mõjutada. Arvan, et valud rinnapiirkonnas on osa Teie haigusest, mille raviks ongi kirjutatud ravim Seroxat.

 

KÜSIMUS: Trombotsüütide arv

Kas 2-aastase lapse vereproovist leitud trombotsüütide arv 470 on normaalne? Proov tehti peale haigestumist. Muud näitajad olid normis. Tänaseks on laps haigusest paranenud.

VASTUS:

Analüüsi vastus on normi piires. Muretsema ei pea.

 

KÜSIMUS: Minestus

Alates lapsepõlvest on mul esinenud pidevalt minestamist. Kõige sagedamini ja kohe päris kindlasti juhtub see siis, kui ma ei ole midagi söönud ja kõht läheb väga tühjaks. Kõigepealt tuleb täielik nõrkus, kuumahood, värin ja siis tahaks hirmsasti midagi väga magusat. Kui aga ei õnnestu midagi hamba alla saada, siis hakkab meeletult paha ja minestan. Teise asjana tekitavad minestust menstruatsioonivalud (kui võtan valuvaigistit ja valu pikalt kannatama ei pea, ei juhtu midagi). Ka kuumus. Kogu protsess hakkab alati kas iiveldustundega või tunnen lihtsalt, et järsku hakkab väga paha. Tavaliselt tunnen juba ära, kui asi tõsiseks läheb ja istun. Väga harva olen kukkunud. Nuuskpiiritus aitab alati. Hoog möödub väga kiiresti tavaliselt. Mitte rohkem kui minut. Siis tekib kohe kohutav, magus ja raske uni. Umbes 2 minuti möödudes tunnen ennast sama hästi kui varem ja olen valmis kas või maratoni jooksma, nagu polekski midagi juhtunud. Mis mind natuke hirmutab on see, et viimased kaks minestust on mu abikaasa öelnud, et mul tekivad krambid. (Täielikku minestust ongi harva juhtunud). Viimati minestasin eelmisel nädalal, kui tuppa sattus natuke vingu (ahiküte), mis pani mu mehel hommikuks pea õrnalt valutama, mina aga minestasin. Ärkasin öösel kohina peale kõrvus. Öelge palun, kas selline nõrkus on minu eripära või võib olla tegu mingisuguse haigusega? Epilepsia? Tühja kõhu peale hakkab ka mu õel paha. Tema küll päriselt teadvust kaotanud kordagi ei ole.

VASTUS:

Teie küsimuse algusosas kirjeldatud vaevused on väga omased veresuhkru taseme alanemisele. Kui magusa või üldse söömise järgselt on kõik hästi, siis on loogiline soovitus regulaarne toitumine, korraga vähem aga sagedamini. Edasi kirjeldate seisundit, mida kohtab igapäevatöös- kalduvus minestamisele. See on üks vegetatiivse närvisüsteemi omapära, mille avalduseks võib olla kahvatamine, punastamine, külmavärinad, südamepekslus ja ka minestus. Raviks oleks enda täpne tundmine ja ohtlike kohtade-situatsiooni vältimine. Viimane vaevus-minestus krampidega aga teeb nõutuks, ka sellele järgnev magus uni. Siinkohal saan soovitada vaid põhjalikke neuroloogilisi uuringuid: elektroentsefalografiat ja CT uuringut. Teie vaevused on raudselt näidustuseks. Soovitan külastust perearstile, kes hindab Teie seisundit-vaevusi ja vajadusel suunab neuroloogi konsultatsiooniks, kes korraldab vajadusel täpsemad uuringud.

 

KÜSIMUS: Kõrge rauasisaldus veres

Selline küsimus, et hemoglobiin on kusagil 165-175 ja raud 45 ning ferritiin 100. Kõik näitajad pidid perearsti sõnul olema normis peale raua (45).

Ei söö rauatablette ega midagi muud, mis peaks seda nii kõrgeks veres ajama.

Ei ole tippsportlane! Kas te ei oskaks öelda, mis võib põhjustada kõrget rauasisaldust veres ning kas see kuidagi ei või mõjutada organismi? Kas seda võib põhjustada mingi haigus?

On võetud mitmeid kordi erinevates laborites ja raud alati üle normi! Olen 20-aastane noormees.

VASTUS:

Tegemist võib olla normivariandiga, kuigi veidi kahtlen ka haiguses nimega hemokromatoos ja -sideroos. Veidi kõrge on ka hemoglobiini tase. Saan soovitada hematoloogi konsultatsiooni. Selleks on vajalik perearsti saatekiri. Viisakas on, et võtate kaasa ka kõik varasemad veretestid. Ega juhtumisi ei ole suitsetaja. Ka sellel seltskonnal on hemoglobiini tase veidi kõrgem.

 

KÜSIMUS: Lõhkevad veresooned

Viimaste aastate jooksul on esinenud käte veresoonte lõhkemisi, just sõrmede piirkonnas. See juhtub täiesti kerge liigutuse juures, näit pesemine või millegi eseme kerge pigistuse juures. Üks valuhetk, ja piirkonnas tekib verevalum, paistetus, isegi tuimus. Verevalum kestab mõned päevad, see on juba valuta. On diagnoositud kunagi Renoo sündroomi, mitte verevalumite, lihtsalt käte külmuse pärast. Kas see praegune häda on tingitud mõne aine puudusest või süvenenud sündroomist ja kuidas seda ravida? Olen kuulnud, et veresooni aitab tugevdada aedtilli söömine suures koguses. Kas on mõned GNLD tooted või vitamiinid, mis vähendaksid veresoonte lõhkemist? Jalgadel on suured veenilaiendid, mis ei tekita suuri vaevusi – kirurgi poole pöördudes saatis tohter joonelt tagasi – pole siia asja. Sestap pöördun Teie poole, kartuses astuda arsti kabinetti abi saama. Olen 61-aastane naine.

VASTUS:

Teie kirja lugedes tekivad mõned mõtted. Esiteks paistab vaevus esinema kätel, sõrmede piirkonnas. Oletan, et rohkem liigeste läheduses, kuigi seda Te ei kirjelda. Seega võib haigus pärineda just labakätest. Kui verevalumid tekiksid üle kogu keha, mõtleksin reale teistele põhjustele. Teie vanuses, 61 a algab üks krooniline liigeshaigus nimega artroos. Hakkab kuluma liigeskõhr, liigest toetavad sidemed. Üheks tunnuseks võivad olla ka haprad veresooned, verevalumite teke.

See kõik on oletus. Soovitan siiski julgelt pöörduda arsti juurde, kes saab kõike lähemalt kaeda ja midagi välja nuputada. Kahjuks ma ei saa loetleda ravimeid, mida soovitada, kuna kõik eeltoodu on pelgalt oletus.

 

KÜSIMUS: Veremaitse suus

Olen 26-aastane noormees ja mul on juba 2 nädalat olnud veremaitse suus. Kui alguses oli natukene korraks, siis nüüd on pidevalt. Natuke ka suu kuivab. Igemed ei veritse. Äkki oskate aidata ja öelda, kas on midagi tõsist.

VASTUS:

Kogemuse põhjal annavad maitsehäireid suus sagedamini hambapõletikud, muutused toiduvalikus ja kõrgenenud veresuhkru tase. Soovitan perearsti külastust, kus saate teha esmased uuringud ja saada mõtteid, mida edasi uurida või ravida.

 

KÜSIMUS: Hemangioom

Olen 30-aastane naine. 3 last. Üldiselt olnud kogu elu terve inimene. Viimase lapse sünnitasin eelmise aasta sügisel.

Raseduse ajal tehti UH uuring siseorganitest, mille käigus avastati maksas hemangioom. Oli vist 1,3 cm läbimõõduga. Kuna keegi midagi ei öelnud, siis unustasin selle ise ka. Nüüd olen hakanud mõtlema, et mis see on ja kas seda oleks vaja edasi uurida. Mingisuguseid vaevusi ta pole mulle teinud, aga ikka selline paha tunne, et ei tea, millega tegu on, ja kuidas edasi käituda. Äkki oskate natuke nõu anda.

VASTUS:

Esmalt kiidan Teid korrektselt vormistatud küsimuse eest. Saaks ka nii: “Mul leiti ultrahelis maksas midagi, mis ma peaks tegema?”

Nüüd vastuseks. Hemangioom on healoomuline veresoontekasvaja, see võib esineda enam-vähem kõikjal inimese kehas. Selle nahavorm on tuntud lastel kui kurenokajälg. Kannatab kosmeetiline välimus kui selline laik on näonahal. Kindlasti teate kedagi oma tuttavatest, kellel oleks millegi sellisega tegemist. Minu poolt on see jutt selleks, et Teid veenda selle haiguse healoomulisuses. Kui hemangioom on maksas diagnoositud, siis pole midagi koledat. Kogenud ultrahelispetsialist diagnoosib selle ühe uuringuga. Levinud on selline praktika, et korra aastas või paari aasta järgi võiks seda hemangioomi taas lasta uurida ultrahelis, soovitavalt sama tohtri poolt. Kui mõõtmed ei muutu, on kõik hästi. Saatekirja peaks uuringuks andma Teie perearst, lihtsalt rääkige ära oma mure ja kõik laabub kenasti.

Loodan väga, et tunnete end nüüd paremini ja kindlamalt.

 

KÜSIMUS: Sinised plekid kätel ja jalgadel

Olen 54-aastane naine. Kätele ja jalgadele tekivad iseenesest sinised laigud – varem on olnud pisikesed plekid, nüüd lausa laigud. Katsudes on nad valulikud. Laigud püsivad umbes 5–7 päeva, vahel ka kauem ja siis kaovad ning samas tekivad uued. Olen nagu peksa saanud, ei julge paljaste käevarte ja jalasäärtega olla.

Töötan lasteaias, seega pidevas liikumises. Põen osteroartroosi. Jalad, käed, puusad valutavad. Iga päev võtan 1 plaquenili, arthryli pulbrina, tugeva valu puhul relifeksi 500 mg ja vererõhu rohtu – norvasc. Aasta tagasi põdesin puukborrelioosi. Olen plekkidest rääkinud ka perearstile, kuid ta ei tee sellest jutust väljagi.

VASTUS:

Soovitan teha täisvereanalüüsi ja hinnata sellel trombotsüütide hulka. Teie ravi on päris tugev, eriti Plaquenil. Selle kõrvaltoime võib olla ka vereloome kahjustus, mille avalduseks võibki olla sinikad. Koos oma tohtritega saate arutada võimalikku raviskeemi muudatust vajadusel.

 

VÄIKESED PAHATEGIJAD

 

KÜSIMUS: Putukahammustused

Sel suvel olen mina ja mitu minu tuttavat saanud kummalisi putukahammustusi – alguses tundub hammustus sääsekublana, kuid paari päeva möödudes hakkab see sügelema ning tekib väike vesivill. See ei parane vaid muutub järjest suuremaks (keskele tekib koorik, kuid äärtest vesivill laieneb). Mu emal muutus see 4–5 cm suuruseks, mul endal oli jala peal nii 2 cm suurune laik, jalg oli paistes ja surises – käisin isegi arsti juures, kuid sel öeldi, et “putukaallergia” ning saadeti ilma täiendava infota või abita koju. Abi sain lõpuks katseeksituse meetodil Višnevski salvist.

Mis putukaga tegemist võiks olla?

VASTUS:

Raske vastata. On olemas terve rida putukaid peale sääskede, kes huvituvad püsisoojaste, ka inimeste verest. Kui need putukad-mutukad aimavad ohtu, siis nad võivad rünnata ka lihtsalt enesekaitseks. Kui peale hammustust tekib säherdune nahamuutus, siis olete tõesti ülitundlik. Aitab muidugi putukahammustuste vältimine, tõrjevahendite kasutamine, ka suukaudne allergiarohi. Lööbele võiks teha kompressi kampriõliga, hea on ka Teie mainitud Višnevski salv.

 

KÜSIMUS: Puugihammustus

Eemaldasin puugi, kui ta oli end osaliselt sisse söönud. Kahjuks jäid suised peahaava ning nende väiksuse tõttu ei saanud eemaldada ka pintsettidega. Kas suisete väljasaamiseks oleks tarvis pöörduda arstile? Ilmselt on ka võimalik nakatumisoht borelioosi või entsefaliiti suurem?

VASTUS:

Puukidega on lugu keerukam, kui arvatakse. Kolleegid Rootsimaal ei tee näiteks väljagi kui puugisuised peale eemaldamist jäävad nahka. Nad põhjendavad seda sellega, et küll võõrkeha eemaldub ise tasapisi väljamädanemisega.

Ise ma nii rahulik ei oleks, patsient ammugi mitte. Mõistlik on siiski puuk või tema suised eemaldada, siis kui see avastatakse. Kiirabisse ei peaks küll pöörduma, ka pole mõtet öösel võtta ette haiglareisi.

Arvatakse, et puukborrelioosi ja entsefaliidi tekke tõenäosus on suurem alles peale 2 tundi kuni 1 ööpäev puugi nahasviibimisel. Ka see ei pea paika, kuna olen ise kohanud neid tõbesid patsientidel, kes väitsid, et puuk võis nahas viibida vaid paarkümmend minutit.

Kui vahetult peale puugihammustust tekib hammustuspiirkonnas punetus ja turse, siis see ei ole puugihaiguse tunnus. Tegemist on nahavigastusest sisenenud mikroorganismidega, mis tekitavad põletikku, pealegi “puuk ei pese hambaid”.

 

KÜSIMUS: Puuk

Avastasin endal 4 päeva tagasi puugi. Puugi sain ilusti välja. Pärast puugi eemaldamist punetas hammustuskoht juba veidi. Päeva pärast tundsin ka, et see koht sügeleb. Tänaseks pole punetus taandunud ja tundub, et see on isegi tugevamaks läinud. Kas see on normaalne või võin olla nakatunud? Kas tuleks koheselt perearsti poole pöörduda?

VASTUS:

Arvan, et tegemist on hammustuskoha lihtsa infektsiooniga. Abi on lahjast alkoholi või kampriõli kompressist. Puugihaigused nii kiiresti avalduda ei saa.

 

KÜSIMUS: Puukentsefaliit

Leidsin oma 2,5 aastase lapse kaelalt puugi. Tundus, et ta on sinna kinnitunud. Enne kui midagi ette jõudsin võtta, oli puuk kaelalt kadunud. Ei olnud ka jälge hammustusest ega mingit haava. Kas sellisel juhul on üldse oht, et võib nakatuda puukentsefaliiti?

VASTUS:

Arvan, et ohtu haigestuda puukentsefaliiti ei ole. Oht oleks suurem kui puuk oleks kinnitunud sügavale nahka alates 2 tunnist.

 

KÜSIMUS: Puuk nabaaugus

Sain 10 päeva tagasi nabasse puugi, mille avastasin päev hiljem. Puugi sain välja tõmmatud, kuid eemaldamise koht läks mädanema ega taha paraneda. Nüüd olen 2–3 päeva olnud väga väsinud (pea on uimane ja valutab, üldine nõrkustunne). Puuk-entsefaliidi suhtes olen vaktsineeritud (aasta tagasi 3 süsti).

Puukborelioosile omaseid punaseid ringe ei ole. Perearsti juures käisin, aga tema saatis mind “pikalt”, et tulge tagasi siis, kui palavik kõrge või punased laigud tekivad. Ise kardan pigem infektsioonile järgnevat tüsistust, mis tekib seoses nabahaavaga – on ju naba väga õrn koht.

Seega minu küsimused:

1. Kas puugihammustuse naba haava kaudu võib saada mürgitust?

2. Kuidas see avaldub enesetundes või verepildis?

3. Kas on võimalik teha s.t nõuda mingeid (vere)analüüse, mis näitaksid põletikku, mürgitust vmt.

4. Mida saaksin ise veel teha, et olukorda leevendada (lisaks naba briljantrohelisega määrimisele)?

VASTUS:

Mõistan Teie muret, puugiga seonduv on viimastel aastatel elanike seas külvanud palju hirmu, segadust ja ärevust.

Olen kindel, et Teie vaevuse põhjuseks on lihtne haavainfektsioon. Teadupärast puuk ei desinfitseeri oma nokka, ja naba on koht, kus vigastused on üldse kehvad paranema.

Vastused:

1. Tõsise veremürgituse (sepsise) saamine on vähetõenäoline.

2. Tõsise mürgituse tunnuseks on palavik, halb enesetunne, nõrkus, vereanalüüsides on leukotsütoos, kiirenenud settereaktsioon ja suurenenud c reaktiivne valk.

3. Neid teste määravad arstid heameelega, et tuua asjasse selgust nii endale kui patsiendile.

4. Soovitan vältida hammustuspiirkonnas naha haudumist, hea toimega on lihtne kamriõli kampriõli? kompress. Selle tegemiseks panna kamriõli?? marlile ja nii haigele kohale, vältida paberi või kompressikile kasutamist.

 

KÜSIMUS: Puukborrelioos

Perearst diagnoosis mul puukborrelioosi ning kirjutas välja doksütsükliini. Olen seda võtnud 4 päeva, aga paremaks ei ole läinud. Enne ravimi võtmist olid mul valud rinnapiirkonnas, aga nüüd on liigestes üle kogu keha. Soovin rohkem teada saada sellest haigusest ning kas haigus võib lõppeda surmaga. Veel soovin teada, kui palju maksavad jalaseene ravimid (tabletid), kui jalaseen on olnud pikemat aega, kogu ravikuuri ajal.

VASTUS:

Borrelioosi raviks kasutatakse tõesti ravimit nimega doksütsükliin. Ravikuuri pikkus on mitu nädalat kuni 1 kuu. 4 päevaga oodata midagi konkreetset on veel vara. Kaasuvat liigesvaevust võib leevendada ibuprofeni või diklofenaki võtmisega vastavalt arsti ettekirjutusele. Ravikuuri ajal peate ka olema kui haige: vältida füüsilist pingutust, stressi, külmetamist, uute infektsioonide teket.

Pöörduge kõigi oma muredega Teid raviva tohtri poole, kas või telefonitsi. Teadmatus ja hirm muudavad ka kerge haiguse patsiendile vägagi raskeks ja tõsiseks. Borrelioos, kui ravi on alustatud õigeaegselt, möödub reeglina tüsistusteta.

Jalaseenega on nii, et ravi on päris kallis, oleneb ravimist jääb vahemikku 500–1000 kr kuu, ravikuuri kestvus aga on miinimum 4 kuud. Ravi ajal peab hoolega tegema vereproove, sest ravim on päris “mürgine”, kuna peab hävitama elavast organismist teise organismi, ehk seene. Vereproovidega proovitakse varakult jälile saada võimalikele ravitüsistustele.

 

KÜSIMUS: Borrelioos

Viimasel ajal olen palju kuulnud ja lugenud mitmetest haigustest, mida levitavad puugid ja millesse on inimesed nakatunud. Kui inimene nakatub puukborrelioosi ja jääb ravimata, siis millised haigusnähud esinevad ja kui pika aja vältel? Kas aja jooksul inimene paraneb või mitte?

Selle kohta pole ma veel midagi kusagilt lugenud. Või pole osanud lihtsalt vastust leida. Mul selline kahtlus, et olen olnud sellesse haigusse kunagi nakatunud ja jäi ravimata. Põhjus selles, et ei osanud midagi karta.

VASTUS:

Puukborrelioos on selline veidi salapärane haigus, mis avaldub mitut moodi. Esimesele staadiumile on omane puugihammustuse piirkonnas tekkiv tavaliselt punetav ümar laik, mille läbimõõt võib olla paarist sentimeetrist 30 sentimeetrini. Võib juhtuda, et inimene ei märka puugihammustust ja isegi mitte laiku. Haiguse selles staadiumis määratakse antibiootikume, levinuim on doxycyclin kuur 1 kuu. Kui ravi ei ole või mingil põhjusel ei ole toimet, võib tekkida südame ja närvisüsteemi kahjustus, seda 1–2 aasta jooksul. Nagu näete, kasutan sõna “võib”, sest kõik võib mööduda jälge jätmata. Haigust aitab täpsustada vereproov, kus määratakse haigustekitajaga kokkupuude, saadakse infot, kas tegemist on ägeda haigusega või kunagi põetud vormiga.

Haiguse juures on üheks probleemiks ka patsiendi hirm, kuna paljud asjad haiguse juures on oletuslikud. Hirm on aga ärevuse põhjuseks, millest omakorda rida probleeme.

Soovitan nõu pidada perearsti ja nakkushaiguste arstiga.

 

KÜSIMUS: Sooleparasiidid vist?

Mul on probleem selles et lapsel on naaskelsabad. Mida teha? On selle vastu ka mõni ravim?

VASTUS:

Naaskelsabad ehk arstikeeli enterobiaas on lapseea sagedasim parasiithaigus. Ussike ise on õrnake ja on tõestatud, et kui ei toimu taasnakatumist, kaob see paharet kehast paari nädalaga. Parasiit tuleb lapse päraku juurde munema, tavaliselt öösiti. Kui huvi, siis võite selles ka veenduda, uurides seda piirkonda. Kui munad munetud, põhjustab see lapsele suurt sügelust, nii ta siis kratsib peput. Et efekt oleks suurem, kratsitakse paljakäsi-küüntega. Seda uss muuseas ootab. Munad rändavad küünte alla, sealt aga edasi suhu, sealt aga kõhtu ja uus põlvkond parasiite ongi platsis.

Mida teha: esiteks lapse küüned korda ja tihti käsi pesema, teiseks: aluspesu vahetada igal hommikul ja õhtul.

Kui probleem püsib, aitab ussirohi: vermox ja mebendazol nimega. Ravikuur on tavaliselt 1 tablett, mida korratakse 5 päeva möödudes. Ravitakse kogu pere liikmeid.

Täpsemat infot ja vajadusel raviretsepti saate oma perearstilt. Vajaduse korral korraldab ta ka uuringu parasiitide suhtes.

 

KÜSIMUS: Paeluss

Minu mureks on, et minu mõlemal kassil, kellega koos elan, avastati paeluss ja küsimus olekski, et missugused on võimalused, et ka mul võib olla paeluss ja millised oleksid sümptomid?

VASTUS:

Paelussi saamiseks peab peremeesorganismi toiduga jõudma parasiidi mune. Kassid söövad reeglina toorest kala, mis on ka sagedasemaks haigestumise põhjuseks. Kui Teie toiduvalikus puudub toores kala ja liha ning pesete korralikult käsi, siis nakatumist pole karta.

Sümptomid võivad olla väga tagasihoidlikud ja ebamäärased või ka hoopis puududa. Parasiidiga kestvamal kooselul võib areneda kehvveresus. Nakatumist paelussiga aitab diagnoosida veretest, kus hinnatakse hemoglobiini ja eosinofiilsete leukotsüütide hulka, oluline on ka ussimunade otsimine väljaheitest, väga harva tehakse ka soolestiku endoskoopiline uuring nn Jaapani mõõgaga.

 

KÜSIMUS: Laiuss

Abikaasal eritub koos väljaheitega laiussi lülisid, tema aga keeldub arsti juurde minemast. Kas on võimalik laiussi kodusel teel ravida (lugesime raamatust, et tuleks süüa kõrvitsaseemneid) või peaks kindlasti arsti poole pöörduma?

VASTUS:

Laiussi raviks on ikka kõige õigem mitmed arstirohud, näit Praziquantel. Seda üldjuhul kirjutab nakkushaiguste arst.

 

KÜSIMUS: Erinevad ussid

Kas kahtluse korral on võimalik kontrollida, kas su kehas on mingeid parasiitseid usse? Ja millised on üldtunnused, et sul need on? Kas kahtluse korral on võimalik kodus ka mingit tabletikuuri võimalik läbida?

Mingit erilist põhjust küll pole, et ussid peaks olema, tahaks lihtsalt ennast kontrollida.

Kodus on küll üks koer ja käsi ka vahel unustan pesta.

VASTUS:

Sagedasemad parasiidid meie kandis on naaskelsabad, solkmed, paelussid ja maksalutikad. Kasutan rahvatermineid. Naaskelsabad on enam levinud lastel, kuid ka vanematel. Koerad-kassid on tõesti riskifaktoriks. Sümptomiks võib olla kihelus päraku ümber, solkmetel ja maksalutikatel kindlad tunnused puuduvad. Võib esineda isutus, väsimus, haiglus. Vereanalüüsis võib esineda kehvveresus, ka leukotsüütide alaliigi nimega eosinofiilsed leukotsüüdid sisalduse tõus.

Kui on mure, siis võib nõu pidada nakkusarstiga, kes määrab Teie väljaheites ussimunad, kontrollib ka vereanalüüsi. Ise aga ravida ei tasu, ravimid on parajalt mürgised ja kui ussi polegi, siis on raha ja murekulu asjata.

 

KÜSIMUS: Ussimunad siiski olemas?

Kas on võimalik, et mingil põhjusel ei ole võimalik väljaheites ussimunasid kindlaks teha? Et lihtsalt ei ole neid võib-olla selles konkreetses proovis, kuigi tegelikult on ussid (solkmed ja paeluss) olemas.

VASTUS:

Ussimunade määramine on mõneti nagu spordiloto. Kas juhtub mune proovis olema või mitte. Alati ei pruugi muna olla ka terve. Kõik see viib niinimetatud valenegatiivsete testideni, s.o proov on korras, kuid helmindid on täiesti olemas. Olen olnud ka tunnistajaks testile, kus proovis ussimune ei olnud, kuid proovivõtmise vatitiku küljes rippus väike naaskelsabaussike.

Arstid on isekeskis otsustanud, et kui kolmes järjestikuses proovis ei õnnestu ussimune kindlaks teha, siis küllap neid ka ei ole. Nii et kui on mure, siis ikka arsti juurde ja kordusproovid.

 

KÜSIMUS: Ussid kõhus

Olen 28-aastane naine. Käisin WC-s kakal ja pepust tuli välja nagu vihmauss. Uss oli umbes 25–30 cm. Ehmatus oli väga suur. Uss oli kollakas-roosa, lülisid ei olnud, vähemalt mina ei näinud. Kellega on tegu? Olen ise väga puhas inimene, pesen alati, mida söön. Kuhu saaksin oma murega pöörduda? Perearsti juurde ei taha minna, sest seal on selline küla värk: kõik teavad kõike.

VASTUS:

Tänan piisava info eest. Väljunud parasiit sarnaneb kirjelduse järgi solkme ehk askariidiga. See on meie kandis üks sagedasem parasiit täiskasvanutel. Ärge süüdistage end kuidagimoodi hügieenireeglite eiramise vm pärast. Tõsiasi on see, et kõige laitmatuma eluviisiga inimesi kipuvadki säherdused mured tabama. Tean lapsi, kes talvel jooksevad ringi T särgiga ja söövad jääpurikaid ja suvel pistavad suhu mullaseid maasikaid, on terved. Ja vastupidi. Lapsed, kelle mammad nende toitu kuidagi kuumutavad, keedavad, aurutavad või mingit muud moodi proovivad pisikutest vabastada, on sageli tõbised.

Nüüd aga Teie mure juurde. Solget ravitakse ravimiga nimega vermox ehk mebendasool. Üldjuhul piisab raviks ühest ainsast tabletist, kindlam aga on võtta 1 tablett 1 kord päevas sisse ja nii kolm päeva järjest. Nii kulub raviks 3 tabletti. Vermox on üldjuhul retseptiravim, kuid ehk annab apteeker seda ka ilma retseptita. 1 tableti hind on veidi alla 10 krooni, kokku kuluks ravimile u 30 kr. Soovitan helistada oma lähematesse apteekidesse ja ravimi kohta järgi pärida. Loodan, et saate vastikust murest lahti.

 

KÜSIMUS: Naaskelsabad

Probleem on selles, et ma arvan, et mul on naaskelsabad või mis need sooleparasiidid on – väikesed valged. Kuidas neist vabaneda?

VASTUS:

Naaskelsaba on 1–2 cm peenike valkjas ussike, mis võib väljuda roojaga, olles nähtav selle pinnal. Probleem on sage lastel. Naaskelsaba elutsükkel on huvitav. Nimelt tuleb see ussike munema siis, kui peremees on rahulik, tavaliselt magades. Munemine toimub aga kakaaugu ümber, mistõttu see kant võib sügeleda. Kui sügatakse “korralikult” käe ja küüntega, toimub tihti taasnakatumine. Sõrmed ju asetatakse ikka aeg-ajalt ka suhu, kas siis küünte närimiseks või lihtsalt harjumusest.

Mida ette võtta? Naaskelsaba on päris õrnake, kui enam taasnakatumist ei toimu, s.o kui kinni pidada hoolsalt hügieenireeglitest, vahetada voodi ja aluspesu, sureb ussike mõne nädala jooksul lihtsalt ära.

Saab ka rohtudega kaasa aidata, kuid neid saab välja kirjutada arst, peale täpsustavaid uuringuid. Nii et kui mure näib püsivat, siis arsti vastuvõtule.

 

LÜMFISÕLMED

 

KÜSIMUS: Lümfisõlmed

Mõlemal pool lõua all on pikka aega lümfisõlmed, paremal 3,8 cm ja vasemal 3 cm läbimõõduga. Perearst saatis kilpnäärme arsti juurde, sonos kilpnääre normaalsest suurem sonos lümfisõlmed norm leid. Kilpnäärmest võetud biopsia, korras. 7 a tagasi on paremalt Tall. näo-ja lõualuu kirurgias eemaldatud 1 lümfisõlm, pahaloomulisust ei esinenud. Käesoleval ajal kaelapiirkond valulik. 2,5 a tagasi opereeriti onkos ca colli uteri (in situ). Loomulikult arvan, et asi on halb. Arstid aga soovitavad psühhiaatri juurde minna. Millistest haigustest veel on tingitud lümfisõlmede suurenemine lõua all?

VASTUS:

Teie andmetega tutvudes jääb mulje, et tegemist ei olegi lümfisõlmedega, muidu oleks sonografist neid ka kirjeldanud. Võimalik, et tegemist on kilpnäärme sagaratega, kuigi need asuvad kõrisõlme ümbruses, võimalik, ka et sonografisti tähelepanu piirdus vaid kilpnäärmega. Soovitan ikka leidu täpsustada. Suurenenud lümfisõlmede põhjuseks on sagedamini hammaste, ninaneelu, põskkoobaste kroonilised põletikud, ka mitmed teised haigused. Ei tahaks varakult avastatud ca colli uteri`ga vaevust seostada.

Nii et uurida veel ja kui ikka mitmed arstid kinnitavad, et kõik on korras, siis see ka on nii. Igasugune teadmatus põhjustab mõnele patsiendile erakordselt suurt ärevust, muret, rahutust, mille tõttu on oluliselt häiritud inimese elukvaliteet ja heaolu. Ka nende tunnete leevendamiseks on olemas mitmed ravimid, mida määravad nii perearstid kui ka psühhiaatrid. Ravimite kõrval on tähtsam siiski teadmine, et kõik on hästi ja midagi tõsist ei ole.

 

KÜSIMUS: Lümfisõlmed

Olen 17-aastane poiss ja avastasin, et mul on lõua all lümfisõlmed. Nii 4 kuud tagasi läksin perearsti juurde, siis käisin neid veel näitamas mingile arstile, kes tegi nendest pildid, läksin perearsti juurde. Ta ütles, et need pole halvad. Eelnevalt oli vereproov võetud ka ja sellel polnud midagi viga peale selle, et rauda oli liiga palju. Ta ütles, et nad lähevad ise ära, aga minul nad pole ära läinud ja kuna ikka puutun ka neid, siis nad seal on ja nad on ikka päris suured...

VASTUS:

Lõuaalused lümfisõlmed suurenevad kõige sagedamini nina-neelu ja hammaste põletike korral. Patsiendile endale võib tunduda, et kõik on korras, kuid leitakse näiteks krooniline mandli või põskkoopapõletik või väike hambajuurepõletik. Vajalik on kõige selle täpsustamine. Soovitan nõu pidada hambaarsti ja nina-kõrva-kurguarstiga. Kui lümfisõlmed, vaatamata kõigele ei taha ära kaduda, siis sel juhul tehakse lümfisõlme biopsia. See tähendab, et väikese lõikuse käigus eemaldatakse üks lümfisõlm ja seda uuritakse mikroskoobiga. Lisaks lõuaalustele lümfisõlmedele on vaja pöörata keha teiste piirkondade lümfisõlmedele: kuklal, kaenla all, rangluude kohal, kubemes. Neid saab käega katsuda. Lümfisõlmed on aga ka keha sees: rinnakorvis, kõhuõõnes. Neid saab uurida röntgenipildi või ultraheli uuringul. Lümfisõlmede suurenemine teeb valvsaks iga arsti, liiatigi kui probleem on püsinud juba mitmed kuud. Soovitan pöörduda taas perearsti vastuvõtule, kust suunatakse juba kõige õigema eriarsti juurde.

 

KÜSIMUS: Lümfisõlm

Mul on juba umbes aasta aega olnud kõrva taga lümfisõlm tunda. Ta on valutu ja umbes 0,8 cm.

Käisin arsti juures, aga ta isegi ei katsunud seda, vaid ütles, et vahel ikka on lümfisõlmed üleval.

Paar nädalat tagasi lasin teha vereproovi endale huvi pärast. Hemoglobiin oli madal (94). Muidu oli korras. Kas mul on põhjust muretseda? Või võin madala hemoglobiinitaseme ja selle lümfisõlme kirjutada viimase 1,5 aasta stressirikka elu arvele?

VASTUS:

Oleksin küll veidi mures. Kui asi tundub kahtlane, siis soovitan täpsemaid uuringuid. Üks nendest oleks ka lümfisõlme kirurgiline eemaldamine ja selle uurimine mikroskoobiga. See annab kõige õigema tulemuse ja ka hingerahu edasiseks.

Kui naispatsiendil on hemoglobiin madal siis selle põhjus on sageli ebaregulaarne või liigvererohke menses. Selle põhjuseks võib olla küll stressirohke elu. Loomulikult soovitan kõike seda täpsustada arsti vastuvõtul.

 

KÜSIMUS: Lümfisõlmed

Kaenla alla on tekkinud hernetera suurused munad, mis on valulikud. Rindades mingeid muutusi ei ole. On olnud ka varem, siis kadusid paari päevaga. Kas võib asi olla külmetuses? Esimest korda tekkisid siis, kui olid soojad ilmad ja sõitsin lahtiste akendega. (Töö tõttu sõidan palju autoga). Nüüd autol konditsioneer. Pool aastat tagasi pandi Mirena? Või on põhjus hormonaalne?

VASTUS:

Valulik lümfisõlm üldjuhul viitab mingile põletikule lähemas ümbruses. Kaenlaaluses piirkonnas on üheks võimalikuks põhjuseks higinäärme või karvanääpsupõletik. Naha peal peaks olema nähtavad üks või enam punetavat täpikest, mis ka katsudes valusad. See võib olla alguse saanud kas väikesest vigastusest raseerimisel, riiete hõõrdumisest vm. Ka organismi üldisem infektsioon võib endaga kaasa tuua lümfisõlmede suurenemise, on kohe üks haigus nimega infektsioosne mononukleoos, mille tunnus ongi lümfisõlmede suurenemine.

Mirena jt hormoonaktiivsed vahendid ei tohiks põhjustada lümfisõlmede suurenemist.

Kui on mure, soovitan nõu pidada arstiga reaalsel vastuvõtul.

 

KÜSIMUS: Lümfisõlmed

Mul on juba umbes pool aastat parema kaenla all natuke suuremad lümfisõlmed ja vahepeal on need natuke valulikud või häirivad. Günekoloog katsus neid ja ütles, et tõesti natuke suuremad, aga et ei ole vaja muretseda, kui just väga paiste ei lähe. Ütles, et enne päevi vahel valutavadki, aga minu arust ei ole see ainult enne päevi. Kas on võimalik et antibeebipillid mõjutavad seda? Või on asi närvides, sest hakkasin sellele tähelepanu pöörama ajal, mil mu ema suri rinnavähki. Kardan kohutavalt ka vähki nüüd, sest ka minu ema ema suri sellesse umbes 45-aastaselt. Olen 22-aastane. Kuidas ja kui tihti peaksin ennast kontrollima, et kindel olla? Kas on ka võimalik, et lümfisõlmi mõjutab raseerimine. Nahaärritusi tekib küll ae-gajalt sellest. Mis võib olla põhjuseks?

VASTUS:

Täitsa võimalik, et lümfisõlme suurenemine on tekkinud raseerimisjärgse nahavigastuse nakkusest. Haigustekitaja satub verre, selle püüab kinni lähemal paiknevad lümfisõlmed, järgneb võitlus bakteri ja teie leukotsüütide vahel. See toimubki lümfiteedes-sõlmedes.

Ehk loobuda mõneks ajaks raseerimisest – 3 kuud ja vaadata, mis juhtub. Vajadusel saaks karvu piirata ka kääridega, ilma nahka puudutamata.

Tulevikus soovitan käia regulaarselt mammograafilisel uuringul; esimese uuringu soovitaks teha juba 25-aastaselt, edasi 30 a vanuses ja siis iga 2 a tagant.

 

KÜSIMUS: Valusad lümfisõlmed

Kurk oli haige, mee ja muude koduste vahenditega sain kurguvalust lahti. Nüüd aga need lõua all olevad sõlmed on paisunud ja hästi valulikud. Kas on lootust, et need lümfisõlmed lähevad ise tagasi või peaksin arsti poole pöörduma?

VASTUS:

Oletan, et probleem on tõsine. Nimelt visa lümfisõlmede suurenemine kurgupõletiku järgselt võib olla tingitud haigustekitajast nimega beeta hemolüütiline streptokokk, mida peab ravima päris korralikult antibiootikuimiga 10–14 päeva. Kui ravi pole päris õige, on võimalikud mitmed tüsistused: südame ja neerukahjustus. Soovitan seega pöörduda arsti vastuvõtule, et uurida bakterioloogiliselt kurgulima ja määrata õige ravi. Seniks aga võib abi olla kampriõlikompressist 2–3 x päevas kurgu ümber.

 

ÜLDISEMAD KÜSIMUSED

 

KÜSIMUS: Arsti ja patsiendi suhe

Sain teilt palju vajalikku infot ja lootust oma seisundi suhtes. Sain ka perearstilt vajalikud paberid ja käisin uuringutel. Praegu tunnen end paremini. Tänan, et julgustasite mind arsti juurde minema.

VASTUS:

Siis on hästi. Muuseas ei tohiks esimesest kohtumisest arstiga teha liiga sügavaid järeldusi. Üpris sageli on nii, et tõde selgub päris korduval arsti külastusel. Patsient ei peaks olema pahane, kui arst kohe esimesel vastuvõtul ei suutnud leida nõela heinakuhjast. Tavaliselt on arstide keeles tegemist veel diferentseerumata murega, kus vaid seisundi jälgimine näitab, mis edasi saab. Alati on viisakas ka pöörduda sama arsti juurde tagasi, mitte minna järgmise juurde. Kui on esimesel vastuvõtul midagi arvatud ja määratud ravi, siis on järgmine kord juba oluliselt lihtsam, uurida kuidas ravi mõjus ja mõtelda edasi. Seda nimetatakse diagnoosimiseks ravi efekti alusel ja see omab päris suurt rolli igapäevatöös.

Nii et järjepidevust ja head tahet koostööks arstidega kõigile patsientidele

 

KÜSIMUS: Põrandakütte mõju tervisele

Ehitame parasjagu oma perele eramut. Me ei ole veel otsustanud küttesüsteemi osas – kas panna kogu majas põrandaküte või radiaatorid. Olen kuulnud, et põrandaküte eluruumides ei ole tervisele hea. Paraku ei tea ma enamat. Kas võiksite selgitada, kas ja mis osas võib ilmneda ebasoodne mõju tervisele ja mis haigusi põhjustada?

VASTUS:

Põrandaküte on meie küttetraditsioonides uus asi. Selle eelised on puhtus, avaram ruum ja soojus jalgade juures. Kui jalad on soojas siis on kogu kehal hea. Miinusteks aga võib lugeda kallist ehituskulu ja remondikulu, kui mingi rike võiks esineda. On ka vahe, kas tegu on vesipõrandakütte või elektripõrandaküttega. Seda viimast ei söanda ikkagi soovitada eluruumidesse. Vesipõrandakütet tasub kaaluda. Ei ole küll esitada ametlikke mahukaid teadusuuringuid, kus oleks arstlikult jälgitud võrdlevalt tuhandeid inimesi erineva küttesüsteemide juures ja tekkivaid hädasid. Paljudega olen vestelnud ja nad on kurtnud, et alguses on huvitav, siis aga tüütab ära. Probleemideks nimetatakse ebamugavust – ollakse harjunud, et soojus tuleb eest või ülevalt poolt, mitte alt. Käimisel või laua taga istumisel tekib häiriv jalgade higistamine. Kurdetakse ka ülakeha ja peaosa külmatunnet. Kõik see võib tekitada üksjagu stressi, millest on võimalikud unehäired, meeleolukõikumised, südamehäired jm. Põrandaküte on kõige efektiivsem ikkagi kivipõranda juures, laminaatparkett ja puupõrandad neelavad üksjagu soojust. Kivipõrand aga pole eluruumis minu meelest päris hea. Minu isiklik sümpaatia kaldub radiaatorite kasuks eluruumides. Küttetehniliselt on muuseas aga kõige kavalam kombineeritud küte: Meie oludes võimalusel küttekamin ja radiaatorid. Vannitoas aga on põrandaküte omal kohal.

Vastus tuli pool soojustehniline-meditsiiniline, loodan, et sain veidi keerukasse probleemideringi tuua selgust.

 

KÜSIMUS: Mobiiltelefonid

Viimasel ajal on jälle massiliselt juttu olnud mobiiltelefonide ja nende saatemastide kahjulikkusest, päris paljud saatemastid on ju paigaldatud elurajoonidesse. Kui kahjulikud nad siis tegelikult on ja kuivõrd tõestatud nende kahjulikkus on?

VASTUS:

Massimeedia vahendusel tuleb aeg-ajalt ette üldist hirmu paljude nähtuste-asjade-toimingute suhtes, millel erilist alust ei ole. Meenub siinkohal vaktsineerimine, radoon põhjavees, magnettormid, kosmoselennud jne. Minu teada ei ole tänapäeval tõestatud mobiiltelefonide ja saatemastide kahjulikkust inimesele. Viimaste aastate trend on see, et kadunud on ju võimsad 7 ja 15W jaamad nagu need olid levinud laialdasema mobiilside algaastail 10 a eest. Saatemastide paigaldamisel lähtutakse ka rangetest määrustest elektromagnetkiirguse võimsusest pinnaühikule. Nähes olukorda, kus saateantennid on paigaldatud tavaelumaja viimasele korrusele, millest 3–4 m allpool elavad inimesed, muutun ma küll arstlikult valvsaks, kuna ei pea seda õigeks. Mida veel soovitada: rääkida nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. See on muuseas universaalsoovitus, mis kehtib paljudes valdkondades. Veel soovitaks kasutada telefoni, mille antenni saab seadmest välja tõmmata, nii viiakse aktiivselt elektromagnetlainet kiirgav osa peast eemale.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mõningane risk tervisehäirete-haiguste tekkeks on, kuid see on kaduvväike, mida on pea võimatu teaduslikult tõestada. Peab arvestama, et tänu mobiilside arengule on päästetud võrratult rohkem inimelusid kui iganes varem, kuna on käepärane võimalus kiiresti hädaolukordades abi kutsuda. Soovitaksin ka surfata Internetis ja paraja kriitikaga tutvuda vastavate materjalidega. Kindlasti on ka meie mobiilside operaatoritel sellesisulisi andmeid-uuringuid anda.

 

KÜSIMUS: Kuidas taluda kõrget õhutemperatuuri?

Olen 42-aastane naine, 168 cm/78 kg. Veri hea, kolesterool hea, suhkruhaigust pole, vererõhk normis (kontrollitud 2 nädalat tagasi), süda “nõrk”# (20 aastat tagasi olid ka rütmihäired), veenilaiendid. Augustis tahaks minna kultuurireisile Lõuna-Prantsusmaale nädalaks. Just sel aastal on Euroopas suur kuumus, seal piirkonnas kohati 28–30 kraadi kuuma. Kuidas vastu pidada?

Lisaks sellele, et liikuda varjus ja kaetud peaga; juua vett, piserdada keha veega, jalgadele määrida Troxevasin või Lioton Geeli, kasutada õhku läbilaskvaid riideid, mida veel silmas pidada? Kui teada, et jalad võivad mõnikord all “pakuks” muutuda ja kuumusega tekib peavalu? Kas teha enne mingi ravikuur? Kas selles kontekstis PANANGIN midagi aitab ?

VASTUS:

Bussisõit soojal ajal on tõeline nuhtlus, isegi kui on konditsioneer. Kestev istumine põhjustab jala ja vaagnaveenide kokkusurumise, millest jalgade paistetus. Reisil soovitan kasutada keskmise tugevusega veenisukkasid (12–15 mm/Hg) saadaval tervisekauplustes-apteekides, vältida liigsoolast toitu ja võimalusel istuda jalad kõrgemal (kõrvalistmel). Panangin on hea rohi, ta aitab korvata higistamisega kaasnevat elektrolüütide kadu (selle tunnuseks võib olla nõrkus-kohin kõrvus).

 

KÜSIMUS: Pupillid

Kas on normaalne, et palavaga on pupillid suuremad? Miks see nii on?

VASTUS:

Pupillide suurust mõjutab autonoomse ehk tahtest olemata närvisüsteemi seisund, seesama, mis tagab kogu meie keha funktsioneerimise: südametöö, sooleliigutused, vererõhu taseme hoidmise jne. Palavaga on sageli aktiivsem närvisüsteemi osa, mida nimetatakse sümpaatiliseks närvisüsteemiks, sellega ka pupillide suurenemine. See autonoomse närvisüsteemi osa aktiviseerub ka stressolukordades, kui organism peab võitlema (põgenema). Siit ka tõsifaktile tuginev rahvatähelepanek: hirmul on suured silmad. Kui tähelepanelikult jälgida oma mõnda tuttavat, siis on stressolukordades põnev täheldada, kuidas pupillid kord ahenevad, kord laienevad. Inimene ise tunneb sel ajal vahelduvat kahvatust-kuumatunnet, südametöö häireid, kõhurütmi muutusi. See kõik on omane organismi normaalsele talitlusele. Hea on, kui seda küsitakse, ka teatakse ja arvestatakse igapäevases elus.

 

KÜSIMUS: Kas hallitus on mu maha murdnud?

Minu meessõber kolis sügisel suvilasse elama. Muidu n-ö raudse tervisega mees on olnud alailma haige. Kui me omavahel läbi hakkasime käima ja mina tema pool tihti päevi peatusin, jäin ka mina haigeks. Iga kord sama lugu: kõigepealt kurk valus, siis köha ja lõpuks nohu. Kuna elan Soomes ja siin räägitakse palju hallitusest, siis küsisin mehelt, kas tal majas hallitust on. Selgus, et alumise korruse laudpõrand on ehitatud kohe liiva peale ja hallitab. Mehel on tihti palavik ja silmanägemine udune. Kui mina seal olen, siis esimesed 2–3 päeva pole mul midagi viga, aga 4. päeval on juba kindlasti kurk valus. Kas see võib olla tingitud sellest hallitusest? Maja on kogunisti puust ja oma mõistusega mõtlen, et kui õhk hästi liigub, siis peaks ju selle hallituse tervisele ohtlikud osad ka kergelt hingamisteedesse sattuma. Kui asi on hallituses, siis kuidas end terveks ravida kuni põrand vahetatud saab?

VASTUS:

Hea meel saada küsimus ülelahe naabritelt-hõimukaaslastelt. Kardan, et jään Teie kirjas toodud küsimustele vastamisel veidi kimpu. Oma kogemustest patsientidega võin öelda seda, et vanades majades esineb tõesti terve hulk erinevaid seeni (majavamm, hallitus), aga ka kodutolm (õigemini selles elavad lestad) võib põhjustada astmanähtusid hingamisteede poolt. Tekivad kiuned-vilinad-urinad rinnus, hingamine raskeneb, haige ise tunneb pidevat hingematmistunnet kui ta viibib sellises hoones. Asjast on enam ohustatud eelsoodumusega lapsed. Ei ole kuulnud, et maja seen ja hallitus oleks kurgupõletiku tekitajaks. Vahest on ruumide põrand lihtsalt jahedam, mis põhjustab nina pideva nohususe ja sellele järgneb tihtipeale ka kurguvalu. Enne kui alustate põhjalike remonttöödega, proovige sooje sokke-susse-põrandakatteid. Ka toad ise peaksid olema soojemad. Kuidas on lugu näituseks normaalse sooja toidu tegemise võimalusega. Ühekülgne jahe toit võib olla ka Teie murede põhjuseks. Mida arvavad Teie tervisekeskuse arstid, kitsama ala spetsialistid?

 

KÜSIMUS: Päevitamisel tekkivad punnid

29-aastasel meesterahval tekib juba paar viimast aastat päevitamisest mingi allergia. Terve selg ja rinnaesine on pisikesi punaseid täppe täis, ning kui päikese käes pikemalt, mitmeid päevi olla, siis need muutuvad suuremaks, natuke nagu villide või siis vistrike moodi. Ei ole tekkinud sellest, et nahk oleks liigse päikese käes olemisest põletada saanud, tekivad suhteliselt kohe, kui intensiivsem suvepäike hakkab. Kas sellisel puhul piisaks mingitest vitamiinidest, mida äkki organismil puudu on või tuleks siiski arsti juurde pöörduda?

VASTUS:

Oletan vaevuse põhjuseks olema kas punase higivill-lööbe või päikese allergia. Punase higivill-lööve korral tekib kuuma ja niiske ilma korral nahaturse, ummistuvad higinäärmete viimajuhad. Näärmed ise toodavad aga higi usinalt edasi, kuid toodang ei pääse välja nahapinnale. Nüüd tekivad nahale väikesed selge vedelikuga täidetud punakad villikesed, lisandub nahaärritus, kihelus. Higivill-lööve on eriti tuntud beebidel, kelle nahk on väga õrn ja soojusregulatsioon pole veel päris küps. Raviks täiskasvanutel soovitatakse jahedamas ruumis viibimist; hea on leige või jahe dušš. Vältida tuleks liigset päikese käes viibimist, kasutada õhku läbilaskvat naturaalsest materjalist riietust. Rohtudest on abi olnud apteegis saadaolevatest allergiarohtudest.

Umbes sama jutt kehtib ka päikeseallergia kohta. Alati aga on vajalik just Teie haigusseisundit arutada koos nahaarstiga, et välja selgitada just Teie haiguse olemus ja parimad võimalused selle raviks.

 

KÜSIMUS: Algav viirusteperiood

Olen 6-aastase tütre ema. Muret teeb lapse suur vastuvõtlikkus haiguste suhtes. Oma 6 eluaasta jooksul on ta korduvalt nakatunud kõikvõimalikesse liikvel olevatesse viirustesse (gripp, adeno jt), lisaks on sellega kaasnenud mitmel korral kopsupõletik, pikaajaline kõrge palavik. Lasteaeda pole teda pannud, kuid oleme käinud mitmetes lasteringides (vähemalt üritanud). Iga kord on see lõppenud mõne tõsisema haigestumisega. Kui teised lapsed tema ringis on põdenud viiruse paari päevase palaviku, nohu ja köhaga läbi, siis meie lapsel on haigus alati avaldunud väga ägedal kujul. Me ei julgegi enam osa võtta mingitest lasteringidest. Järgmisel aastal aga tuleb kooli minna! Hirmuga mõtlen algavale sügisele... Millest võib tuleneda selline vastuvõtlikkus ja mida ma saaksin teha, et last tugevamaks muuta? Kas on mõtet last kuskile lasteringi vedada, kui on väga tõenäoline, et see peagi jälle mõne haigusega lõpeb. Tuulerõuged on veel põdemata. Mõni lapsevanem on väitnud, et selline haigustega võitlemine peaks nagu organismi tugevdama ja immuunsust tõstma, aga mina seda arvamust küll ei jaga...

VASTUS:

Mõistan Teie muret. Kui laps on haige, on ema seda mitmekordselt, eriti kui haigused on nii sagedased.

Arvan, et laps vajab süvendatud uurimist lasteosakonnas. Esmajärjekorras tuleks uurida lapse ninaneelu, äkki on seal kurikuulus adenoid. Uurida ka ninahingamist, kõrvu nii vaatluse kui tümpanomeetriga. Infot võib anda ka allergiatestid, hingamise uuring (spiromeetria, bronhide tundlikkuse-lõõgastumise uuring ravimi mõjul). Loomulikult täisvere analüüs ja verevalem, pissiproov, hammaste mandlite seisund jne.

Kui kõik on korras, vähemalt uuringute alusel, siis tuleks last kindlasti vaktsineerida iga-aastaselt gripi vastu, võimalik et ka kopsupõletiku vastu. Alati on kasu karastamisest. Üle oleks vaja vaadata lapse toitumine, kuidas on lood vitamiinidega.

Kui ka see ei taha anda tulemust, siis võib olla variant, et üks laps ongi veidi haiglasem. Kuid see on õnneks mööduv, laps kasvab sellest east välja.

Loodan, et saite terake kasu, mida nüüd võiks ette võtta. Esimene käik kindlasti perearsti vastuvõtule, sealt algabki kõik edasine.

 

KÜSIMUS: Mürgitus

Kas mürgituse (seened?) nähtude kadumisel tuleb rakendada mingeid abinõusid mürkide eemaldamiseks või tuleb organism ise jääkidega toime?

VASTUS:

Oleneb muidugi mürgituse raskusest. Alati peab isegi kahtluse korral nõu pidama valveraviasutusega, lähema haiglaga. Seenemürgitused on päris keerukad, mõnele mürgile on olemas kindel vastumürk, kuid mõnele aga mitte ja siis tehakse organismi läbivoolutusravi tilkinfusiooniga või kunstneeruravi.

 

KÜSIMUS: Beebi ja narkootikumid

Kavatseme lapsendada last. Paraku on meie potentsiaalse poja emme olnud seotud narkootikumidega. Ei tea midagi täpsemat, kuid huvitab, kas ja millised lisariskid on sellisel lapsel. Kas tal võib esineda mingis vanuses mingeid kõrvalekaldeid või vaevusi narkomaanist ema tõttu.

VASTUS:

See on kena mõte, et otsustate endale nõnda lapse saada. Minul endal on oma töös vähe selliseid kogemusi, aga oskan kosta järgmist.

Peaks täpsustama, mis mõnuaineid lapse bioloogiline ema tarvitas. Kas ta on neid tarvitanud ka raseduse ajal. Kui need olid kokaiini-opiaadi tüüpi, siis võib esineda oht, et lapsel on tekkinud ka sõltuvus nendest. Küsida ta muidugi ei oska, kuid see võib avalduda rahutuse, unehäirete, une-ärkveloleku rütmi häirena.

Hoopis tõsisem probleem on see, et narkomaanid on teadupärast suurema riskiga haigestuda AIDSi. Vajalik on selle sünge haiguse täpsustamine Teie lapsel.

Tõsine on ka hepatiidi ehk vere kaudu leviva maksapõletiku suurem risk lapsel. Seda saab kontrollida nagu AIDSigi vereprooviga.

Loetletud probleemid on kõige tõsisemad, nende tegelik esinemine on väike, aga siiski olemas.

Probleemiks võib saada ka narkomaanist ema hilisem Teie ahistamine raha saamise eesmärgil. Tavaliselt lapsendamise korral ei saa bioloogiline ema teada lapse uutest vanematest, kuid teinekord on nad väga leidlikud raha väljapressimise nimel. Loodan et sain veidi selgust tuua.

 

KÜSIMUS: Kortisool

Hormoon kortisooli tase on päeva jooksul kõikuv – õhtul umbes pool hommikusest. Mul oli õhtul kell 24 59 nmol/L ja hommikul kell 6 479 nmol/L. Kas ligi 8-kordne kõikumine on normaalne ja kas nii suur kõikumine võib tekitada halba enesetunnet?

VASTUS:

Kortisooliga on nii, et see hormoon näitab organismi bioloogilise kella tööd. Ööpäevane kõikumine on täiesti normaalne. Kui jälgida tuimalt normväärtusi, siis hommikused tulemused on suuremad, olles vahemikus 138–690 nmol/l, õhtused aga on ligikaudu pool hommikusest. Erinevatel laboritel on ka erinevad normväärtused. Teie poolt nimetatud 8 x kõikumine päris normile ei vasta, kuid testi peaks kordama, kui sama asi ilmneb ka järgnevates analüüsides oleks see küll haiguslik, mille põhjust peab uurima.

Hormoonide sekretsioon on organismis vägagi keerukas. Kortisooli toodetakse neerupealise koore osas, kuid tootmist juhtivat hormooni nimetusega adrenokortikotroopset hormooni toodetakse hüpofüüsis. Ülikooliõpingutest on jäänud meelde ka repliik: hüpofüüs on kogu organismi endokriinelundite orkestri dirigendiks.

 

KÜSIMUS: Luksumine

Olen 30-aastane ja mul oleks selline küsimus, et kuidas luksumisest võimalikult ruttu üle saada. Mul on harilikult nii, et kui hakkan luksuma, on nagu valus kohe ja siis ei aita ei vee joomine ega vastuneelatamine ega ka see, kui keegi ehmatada üritab. Või kui saangi luksumisest lahti, siis kusagil kuni poole tunni pärast hakkan uuesti. On see normaalne?

VASTUS:

Luksumine on sagedamini tingitud vahelihase närvi ärritusest. Närv ärritub, vahelihas tõmbub kokku ja sealt see luks tulebki. Mis aga seda ärritust põhjustab, on keerulisem küsimus. See võib olla Teie organismile omane, võib olla seotud teatud psüühiliste seisundite, pinge, mure, hirmu, stressiga. Ka liigtäis kõht võib olla põhjuseks. On ka mõned tõsisemad luksumise põhjused.

Soovitan nõu pidada oma perearstiga.

 

KÜSIMUS: Pidev joogijanu

Mul on küsimus pideva joogijanu kohta. Nimelt võin ma päevas vabalt ära juua 4–5 liitrit vett. Kui joon vähem, tekib kohe kohutav joogijanu ja enesetunne muutub halvaks. Pea hakkab kumisema ja tekib minestuseelne tunne, tasakaal kaob. Niipea kui saan klaasi vett, läheb kohe paremaks. Veresuhkur on kontrollitud, see on korras.

Kas peaksin lihtsalt veejoomist jätkama või peaks siiski arsti poole pöörduma?

VASTUS:

Võiks ikkagi nõu pidada nii perearsti, endokrinoloogi ja ka psühhiaatriga. Võimalik on liigjoomine olla tingitud nii kehalisest haigusest kui ka psüühilisest vajadusest, seda nimetatakse arstide keeli psühhogeenseks polüdipsiaks.

 

KÜSIMUS: Kilpnääre

Mu ema kahtlustab, et mul on kilpnääre haige. Lähiajal plaanin minna arsti juurde (hetkel olen tööl pikad päevad ja samuti ei ole veel leidnud õiget kohta, kuhu minna). Küsida tahaks, et mis on need sümptomid kilpnäärme puhul?

VASTUS:

Kilpnäärmehaiguste sümptomid jagunevad kahte rühma. Esiteks on kilpnäärme ületalitluse ehk rahvakeeles mürgise kilpnäärme korral esinevatele vaevustele omased püsiv südamepekslus, kõrge vererõhk, kätevärin, kehakaalu alanemine, kiired liigutused, vilgas mõttetegevus, pidev rahutus, niiske nahk. Õnnetuseks on samad nähud võimalikud ka liigse stressi-ärevuse-depressiooni korral, mille korral kilpnääre on terve.

Teiseks on kilpnäärme vaegtalitlus, mille korral on kõik vastupidi: patsient näib unise, aeglase, loiuna, südametegevus on aeglane, nahk on kuiv, sageli on ka kehakaal tõusnud. Nende haigete nägu võib olla paks, turseline, miimikavaene.

 

KÜSIMUS: Palaviku puudumine

Kas immuunsüsteem on väga nõrk, kui inimesel pole peaaegu kunagi palavikku, põdesin ka keskkõrvapõletikku ilma palavikuta, rääkimata grippidest.

VASTUS:

Nõrga immuunsüsteemi tunnus on sage “külmetushaiguste” põdemine, nahamädanikud, naistel ka günekoloogilised põletikud. Keskkõrvapõletik võib olla mitut moodi, ka lihtsalt vedeliku tekkega keskkõrvas, mille korral polegi palaviku. Tahaksin teid lohutada, kuna oletan et immuunsüsteem on täiesti korras või isegi suurepärane

 

KÜSIMUS: “Öökull”

Ma küll ei tea, kas see on kõige õigem rubriik oma probleemi esitamiseks, kuid mure on tõsine ja seega kirjutan. Probleem on selles, et olen nn öökullitüüpi inimene, s,t tahan hommikuti kaua magada ega ole enne hilishommikut eriti töövõimeline. Seetõttu on mul juba pikemat aega probleemid nii tööl kui koduses elus. Pean hommikul punkt kell 8 tööl olema, minu töö nõuab süvenemist, tähelepanu, loomingulise potentsiaali kasutamist, kuid minul kulub hommikupoole kogu energia selleks, et silmi lahti hoida ja mitte laua najal magama jääda; ei aita hommikul külma duši võtmine, kange kohv ega jalgsi tööleminek. Sageli hilinen tööle. Ülemus ja kolleegid vaatavad selle peale viltu, tekitades minus püsiva süütunde ja suurendades stressi. Olen ülemusele oma probleemist rääkinud, kuid tema ütleb, et see pole võimalik, et inimene ei saa kella kaheksaks tööle tuldud. Olen vahel meeleheite äärel, tean, et ainus lahendus oleks leida uus töökoht, mis ei nõua nii varast kohalolekut, kuid sel juhul pean loobuma oma erialasest tööst, millest mul oleks äärmiselt kahju. Ehk oskate soovitada, kuidas sellest nõiaringist välja pääseda.

VASTUS:

Probleem on tõesti keerukas. Usun, et lahenduseks saab olla järjekindel, kuid aeglane oma bioloogilise kella nihutamine ettepoole. Iga kuu minna magama keskmiselt 15 minutit varem, seega ka tõusta hommikuti 15 min varem, tagada kosutav uni, selleks vähendada minimaalseni kõik, mis und võib häirida, õhutatud jahedam magamistuba, mugav voodi, padi, kerge tekk, mitte süüa peale 18–19. Minna magama u 22–22.30, mitte vaadata õhtuti liigselt telekat jne. Oma tähelepanekud soovitan üles märkida ka nn unepäevikusse, kuhu märgite tulemused, et nõnda peilida välja just Teile sobiv rütm.

Rohkem ei oskagi midagi lisada. Võib-olla saate oma tööandjaga kokkuleppele, kui töö seda võimaldab, siis töötada arvutivahendusel kodus.

Loodan väga, et asi laheneb soodsalt

 

KÜSIMUS: Hääl ära

2 nädalat tagasi külmetasin esimest korda kergelt ja pärast seda oli kurk mõnda aega valus. Vahepeal suutsin sellest nagu juba lahti saada, aga eelmisel nädalal olid taas tuulised ilmad ja valu tuli tagasi ning pärast ühte pidu olen juba neljandat päeva täiesti hääletu, võimeline ainult sosistama. Olen ära kasutanud selle 2 nädala jooksul terve karbi Trachitoli tablette, joonud teed ja kuuma piima meega. Praegu polegi kurk valus, õhtul tekib aeg-ajalt kuiv köha.

Kuidas peaksin toimima? Hääl on mu töös ja õpingutes kõige tähtsam. Viibin välismaal ja seetõttu ei taha siin arsti poole pöörduda.

VASTUS:

Soovitan võimalusel sooja auru hingamist, astelpajuõli pihustamist kurku ja kõrri, minimaalselt rääkida, võimalusel sosistama, ka käed-jalad olgu soojas. 3–4 päeva ja kõik saab korda.

 

KÜSIMUS: Kahvatu näonahk

Olen 21-aastane naine ja mul on hästi kahvatu näonahk. Põhjusi selleks olen leidnud ka ise mõned: põdesin kuni 3-aastaseks saamiseni rasket bronhiaalastmat ja sain päevas 13 süsti, millest ema arvab, et minu kahvatus on tingitud.

Sügisel ja talvel olen lausa hallikas näost, inimesed arvavad koguaeg, et põen mingit rasket haigust...

Kehakaaluga on korras, 169 cm ja 55 kg, kuigi söömisprobleeme esineb, ütleme et söön vähe, kuna pole selleks aegagi. Töötan ja käin õhtuti koolis, seega pole võimalik päevas 3 korda sooja toitu süüa. Kolmas asi, mis võib kahvatuse põhjustada arvan on see, et suitsetan ja just õppisin, et suitsetaja aju on pidevas hapniku puuduses, kas see võib olla põhjus?

Kas on midagi, mille söömisele peaksin eriti tähelepanu pöörama, mis teeks mind natukenegi jumekamaks ja kaunimaks? Olen tüdinenud sellest, kui inimesed küsivad iga päev haletsedes, kas sinuga on ikka kõik korras.

VASTUS:

Kui mingit tõbe kallal pole, siis soovitan tervisesporti ja jaheda veega karastamist. Jahe vesi võib teha imet, see algul ahedab ahendab?? nahajuusveresooni, seejärel need laienevad ja nahale tekib mõnus roosakus. Ka paras tervisesport – tervisekõnd, sörkjooks, võimalusel ujumine toimib hästi. Naisena võite muidugi kasutada ka kõikvõimalikku jumestusatribuutikat, kuid sellega saadud jume on võlts. Kui see kogemata ilmsiks tuleb, on häda kui palju.

Arvan et kunagistel astmaravimitel ei saa kahvatus jumes olla erilist osa. Üks ravimitest, prednisoloon võib põhjustada nn kuunägu, kuid selleks peavad ravimiannused olema väga suured. Muidugi kahvatu jumega arsti juurde minnes on esimene asi täisvereanalüüs. Täpsustada oleks vaja ka Teie mensese ja toitumise iseärasusi.

 

KÜSIMUS: Ohatise ravi

Olen juba 6 aastat järjepanu hädas alahuulele ja selle ümbrusse ilmuva ohatisega. Tekkis esimest korda siis, kui olin palavikus. Ohatist ravimata jätta ei saa, sest siis see sügeleb meeletult, levib aina edasi ja kogu alalõug läheb lõpuks kärna. Olen aga 30-ne naisterahvas ning töötan alal, kus vaja pidevalt inimestega suhelda. Ohatis ilmneb regulaarselt iga 3–6 kuu tagant. Zovirax ei aita, vaid ainult Valtrex. Toda pean aga järjest 2 originaali sisse võtma – ühest pakist ei piisa, siis on ohatis mõne päeva pärast tagasi. Kalliks aga läheb ju (kokku 2 karpi pea 500 krooni, seda tänu 50% soodustusele) ... Lisaks ilmub ohatise tekkides alati lõua alla valulik mügar (lümfisõlm?), mis ohatise kadudes kaob. Viimane kord ilmus valulik koht ka parempoolse lõualuu alla (kadus taas peale ohatise vaibumist). Sageli tekib ohatis just stressisituatsioonides, kuid mitte alati.

Küsin – kas peale Zoviraxi ja Valtrexi on veel olemas mingeid ravivahendeid ohatise tarvis? Päris välja ravida seda vist ei õnnestu?

VASTUS:

Mõistan Teie muret. Arstina aga muutun valvsaks, kuna sagedased herpes infektsioonid on nõrgenenud immuunsuse avalduseks. Soovitan uuringuid hematoloogi poolt, vajalik on ka AIDS-i test. Kirjutan nii nagu mõtlen, ilustamata. Zovirax ja Valtrex on minu teada ainsad meile reaalsed herpesviirusevastased ravimid. Lümfisõlme suurenemine on tõenäoliselt sekundaarne infektsioonile. Selgust toob jällegi hematoloogi konsultatsioon , vajadusel ka lümfisõlme biopsia.

Loodan, et ei ehmatanud teid väga ära.

 

KÜSIMUS: Uni

Olen 15-aastane tüdruk ja mul on raskusi magama jäämisega. See on kestnud juba pikka aega – ei mäletagi, kuna see alguse sai. Õhtuti ma juba mõtlen hirmuga, et öö jälle läheneb ja kuidas ma täna saan magama jäädud. Kui lähen normaalsel ajal voodisse (ütleme näiteks kell 12 öösel), vähkren tunde uneta. Endalegi tundub imelik – mõned panevad pea padjale ja juba magavadki. Aga mitte mina, ma lihtsalt leban tunde voodis ja ootan und. Sellisel juhul õnnestub lõpuks umbes kella kolmeks magama jääda, kui veab. Enamasti aga ma ei lähegi nüüd enam nii vara magama, sest see on iseenda piinamine. Ei oska enam midagi proovida ka – lammaste lugemine ja muud sellised rahva nipid on ammu läbi proovitud ja kasutud. Kui kõik normaalsed inimesed magavad, vaatan mina telekat või loen näiteks raamatut. Ja siis satungi voodisse alles kella kolme ajal. Samas on mul hommikuti muidugi kohutavalt raske tõusta, võimalusel magan ka hommikul poole lõunani. Kõige veidram on see, et kui ma ka väga väsinud olen (on näiteks olnud väga väsitav päev ja tunnen, et tahaks magada), siis ikkagi ma ei uinu, uni lihtsalt ei tule... Millest see tingitud on? See hakkab elu juba tõsiselt segama, miks ei saa mina magada nagu normaalsed inimesed ja pean öösiti nagu öökull üleval passima? Vabadel päevadel saan ma oma unetunnid täis magatud (näiteks kella 3-st öösel kella 12-ni... kuigi ka see, nagu ma lugenud olen, ei ole õige, sest öine uni on tervisele parem kui päevane), kuid koolipäevadel jääb uneajast tõsiselt puudu. Silmaalused on järjekindlalt koguaeg paistes ja tumedad... Teised arvavad samuti, et see ei ole normaalne, soovitavad unerohtu. See aitaks kindlasti, kuid sellest jääb ju sõltuvusse ja see oleks viimane, mida ma tahan. Ei saa väita ka seda, et see unetus oleks seotud mingi sisepinge või üldise ärevusega.

VASTUS:

Ma mõistan ja elan kaasa Sinu murele. Kirja teel on väga raske anda mingeid lõplikke soovitusi, aga ma püüan.

Unevajadus on igale inimesele ainuomane, mõnele piisab 5 tunnist, teisele aga on vaja 10 tundi rahulikku und.

Unehäire võib olla paljude kehaliste ja vaimsete haiguste sümptomiks. Ainult kaebusest, et uni ei tule ja on kehva, jääb väheseks. Meenuvad siinkohal kilpnäärme ületalitlus, depressioon ja mitmed teised. Seetõttu ei ole ka õige määrata unerohtu haiget uurimata. Seetõttu soovitan võtta ühendust perearsti ja psühhiaatriga. Seda päris julgesti, sest arstid me olemegi selleks, et aidata abivajajaid.

Kirjeldasid, et vaevus on seotud koolipäevaga. Siit soovitus muuta oma töö ja puhkeaeg nii soodsaks kui vähegi võimalik. Kui õppida siis täie pingega ja puhata samuti korralikult. Igati vajalik on füüsiline koormus meelepärasel alal vähemalt pool tundi päevas.

Arstina räägin igale unehäirega patsiendile nn unehügieenist.

1. Minna magama iga päev ühel ja samal ajal.

2. Mitte süüa peale kella 18–19.

3. Soodsalt mõjub jahedam hästi tuulutatud tuba, t 18–20 C.

4. Igasugused meeli elevil hoidvad mõtted tuleb proovida lükata homseks.

5. Ase peaks olema mugav, mitte väga kõva ega pehme.

6. Enne uinumist on soovitav väike jalutuskäik õues.

7. Uinumist soodustab mõni õhtune rutiin: hammaste pesu, head ööd musi, igavavõitu jutukas, natuke näputööd jm.

8. Tähtis on järjepidevus, ei tasu meelt heita kui vaatamata 4–5 korrale uni ei tule. Uni võib muutuda paremaks 15–20 korral aga ta muutub kindlasti.

9. Suitsetamine, must tee, kohv, ka mõnuained, näiteks amfetamiin on unehäire põhjuseks. Seetõtu kindel ei nendele.

10. Kui uni tõesti ei taha tulla 1 tunni jooksul, siis on targem tõusta üles ja teha midagi kasulikku, selle asemel, et lesida ja ennast ahistada tüütute mõtetega.

Loodan, et sain olla veidigi kasulik.

 

KÜSIMUS: Reisiapteek

Mida peaks sisaldama reisiapteek, kui minna 3 kuuks Aasiasse (enamus aega ollakse looduses, mägedes), vähem linnades.

VASTUS:

Loetelu läheb hirmus pikaks.

Soovitan nõu pidada reisimeditsiinikabinetiga. Selline on olemas Merimetsa Haigla juures. Vajalikud on mitmed vaktsineerimised, kaasas peaks olema valuvaigisti, steriilsed haavasidemed, haavapuhastusvahendid, põletussalv, päikese kaitsekreem, igaks juhuks ka peamised antibiootikumid, allergiaravimid, joogivee desinfitseerimise tabletid või priimus vee keetmiseks jne.

 

KÜSIMUS: Külmatunne

Mul selline probleem, et ei saa võtta alkoholi isegi väikestes kogustes. Pokaal šampust või üks pits konjakit tekitab vähese aja möödumisel kohutava külmatunde, lausa vappekülma. Ei tea, kas pöördun õigesse valdkonda, aga ehk teate põhjust. Olen viiekümnendatele lähenev naine.

VASTUS:

Alkohol laiendab nahaaluseid juusveresooni, sellega võib kaasneda külmatunne. Abi oleks muidugi põhjusest hoidumine.

 

KÜSIMUS: Jala “surisemine”

Kuskil nädal tagasi avastasin, et kui põlvitan või istun lühikest aega n-ö jalg tagumiku all või põlved kronksus, on mul hiljem väga raske jälle normaalselt liikuma saada. Vähemalt minut jalad surisevad ja on kanged. Varem seda probleemi ei olnud. Samuti surisevad jalad vahel ka siis, kui istun tavalises asendis ja jalg üle põlve. Olen 28-aastane, istuva tööga, teen 3 korda nädalas trenni. Praegu tarvitan rauapreparaate 1,5 kuud juba, madal vererõhk, tarvitan vähe või peaaegu üldse mitte piimatooteid. Kas see kõik võib olla kuidagi omavahel seotud?

VASTUS:

Arvan, et seost siin ei ole. Vanematel inimestel võib tekkida aneemiatüüp, mis võib kahjustada ka närve, nn B12 defitsiitne aneemia.

Teil arvan olevat mure põhjuseks istmiku ja jalanärvi kestvast survest tingitud vaevuse. Esimestel minutitel võib see olla vägagi sant tunne. Midagi ohtliku see endast ei kujuta.

 

KÜSIMUS: Sage urineerimine öösiti

Olen 29-aastane naine. Kas on normaalne, et käin öösel wc-s umbes 3 korda, lisaks vahetult enne magamaminemist ja peale ärkamist. Päeva jooksul joon 6–7 klaasi vedelikku, seda enne õhtul kl 18–19.

VASTUS:

Soovitan teha uriiniproovi ja neerude koormusproovi, nimetatakse neerude kontsentratsioonikatsuks. Kontrollima peaks uriini erikaalu 4 x ööpäevas. Tervel peaks öine uriini erikaal suurenema, teinekord aga seda ei toimu mitte ja neerud toodavad lahjat uriini, mida peab siis sageli väljutama.

Üks analüüs veel, mida peab kontrollima, on veresuhkru test. Kõrge suhkrusisaldus veres ajab jooma, see omakorda ka suurendab uriini hulka.

 

KÜSIMUS: Teadvuse kaotamine

Milles võib olla asi, kui mees (31 a, töötab bussijuhina) kaotab tadvuse? Ta luges ajakirju ja siis äkki kukkus toolilt alla. Hiljem ütles, et tundis kuidas pimendub silmades, ei näinud ajakirja tähti ja tundis nõrgalt iiveldust. Kuidas ta kukkus, ei mäleta, aga talle tundus, et ta midagi karjus, kuigi seda polnud tegelikkuses. Mis arstid kindlasti peaksid teda läbi vaatama? Mis uuringud tuleks teha, mida tuleks paluda igaks juhuks perearstilt?

VASTUS:

Mees vajab kindlasti uuringuid, kõige õigem arst on tema jaoks neuroloog, perearst annab selleks saatekirja. Oleneb, kus elate, mõtleksin ka haiglauuringutele, uuringud, mis tuleks ära teha on aju elektroentsefalograafia, kompuuteruuring, veresuhkru ja täisvere analüüs, elektrokardiogramm. Need viimased saab perearst kenasti korraldada.

 

KÜSIMUS: Jalad surevad ära

Selline lugu, et vanainimese haigused kallal, kuigi olen alles 28-aastane. Õhtuti magama minnes kipuvad jalad altpoolt põlvi ära surema. Kas see võib olla tingitud mu istuvast tööst?

VASTUS:

Jah. Võimalik, et ka algavad veenilaiendid võivad olla vaevuse taga. Kuidas on lood veresuhkruga? Ka suhkruhaiguse korral on võimalik selline vaevus

 

KÜSIMUS: Rasedus ja viirused

Kuidas end kaitsta rasedana tööl käies, kui töökaaslased arvavad, et on õudselt tublid, kui tõbisena tööl käivad. Kardan, et võin saada neilt nakkusi, mis omakorda võivad mõjuda halvasti lootele ja rasedusele. Aga töö tahab teha ja ega ülemused ka soosi, kui nohu ja köhaga koju jäädakse. Mõni läkastab meie avatud kontoris ikka üsna jubedalt ja on veel uhke ka, et jaksab ikka tööl käia. Et joob Coldrexi ja TheaFlud ja saab püstijalu ka hakkama. Samas lohutan end, et samamoodi võin ju omale ka näiteks ühistranspordis viirusi nokkida.

Milline oleks Teie seisukoht?

VASTUS:

Mõistan muret. Saadke kõik nad kukele ja nautige oma rasedust kodus. Iga perearst kirjutab sellistel puhkudel rõõmuga haiguslehe isegi kui otsest haigust pole.

 

KÜSIMUS: Naba tirib

Olen 19-aastane noormees. Mõni kord aastas on naba piirkonnas selline tunne nagu see tiriks ja keha sirgu ajada ei ole just meeldiv. See esineb väga harva ja üks päev on see tirimine. Valu ei ole niivõrd tugev, kuid urineerimisel läheb valu nabas tugevamaks, justkui tiriks. Kas on võimalik et see on nabasong ja mida tuleks teha, et probleem lahendada? Kas on võimalik, et see mõjutab sugutit?

VASTUS:

Arvan, et vaevus on seotud põie täitumise-tühjenemisega kaasnevate talitlushäiretega. Oletan, et haigust ei ole. Vältima peaks põie ületäitumist, külastama regulaarselt WCd põie tühjendamiseks. Sugutit see vaevus kuidagi ei saa mõjutada.

Arvan, et mu vastus ei saa hajutada kuigivõrd teie muret, soovitan nõu pidada igaks juhuks ka uroloogi ja kirurgiga. Saatekirjad annab selleks perearst, kui tema ka nõnda mõtleb.

 

KÜSIMUS: Jalgade külmetamine

Perearst saatis veresoonte kirurgi juurde. Kirurg mingeid häireid ei tuvastanud. (4min jalgade katsumise järel)

Perearst saatis südamearsti juurde. Südamearst tegi “ehho” ja saatis südamekirugi juurde.

Kirurg ütles, et sügisel (sept–okt) tuleb teha uus “ehho”, ja siis minna vajadusel opile–vahetada südameklapp. Aga praegune situatsioon ei tohiks soodustada jalgade külmetamist. Mida praegu teha jalgade külmetamise vastu?

Olen 66-aastane, enesetunne muidu normaalne. Ei suitseta. Kas peab millegagi määrima? Olen 3 korda 50 kr maksnud, aga tulemust pole. (Kui välja arvata, et sügisel opi järjekorda pannakse). Mida teha?

VASTUS:

Saan siinkohal vaid loetleda jahedate jalgade sagedasemad põhjused:

1. Arterite haigused.

2. Jalanärvide haigused, neuropaatia. Esineb tihti koos suhkruhaigusega.

3. Kardiaalne puudulikkus, halvenenud on verevarustus kogu keha kaugemates osades.

4. Liikumisvaegus.

5. Individuaalne iseärasus.

Tihti on omavahel kombineeritud kaks või enam põhjust. Kõige paremini aitab ikka selgust tuua teid vahetult konsulteeriv arst.

 

KÜSIMUS: Raksuvad põlved

Paar aastat tagasi juba hakkasid mu põlved krudisema, aga nüüdseks juba raksuvad nii kõvasti, et see on lausa väljakannatamatu. Nii kui ma natuke jalgu liigutav või kükitan, siis käib mõlemas põlves kõva raks. Valus ei ole eriti, kui siis mõnikord natuke hell. Üldiselt ei valuta põlved. Ma tahaks midagi ette võtta, olen alles 18-aastane neiu. Proovisin Ultra Geli, mida soovitas apteeker, jõin seda ja võtsin ka kalamaksaõli kapsleid, aga siiamaani pole aidanud ja loobusin. Kas te oskaksite mind aidata?

VASTUS:

Üldiselt on nii, et liigeste krudin-raksumine-naksumine jt sarnased sümptomid ei ole tõsised, kui puudub kaasuv liigese turse, punetus, jäikus. Loomulikult võite panna pahaks seda arvamist – kuidas ei ole tõsine. Keegi võib ju kuulda, kuidas liiges naksub ja mis ta siis kõik võib arvata. Soovitan asja võtta rahulikult. Pealegi möödub see vaevus mõne aastaga. Teie eas on liigesed oma kasvamise lõpetanud, kohanemine uue olukorraga, mille tunnuseks on ka naksumine võtab veidi aega. Soovitan paraja koormusega liikumist, häid suhteid lähedastega kodus ja kodunt väljas ja hoolsat tarkuste kogumist. Aga siiski, kui vaevus püsib ja sellega kaasneb mõni eelpool loetletud sümptom, siis soovitan nõu pidada reumatoloogiga. Selle erialarsti külastamiseks on vajalik saatekiri perearstilt.

 

KÜSIMUS: Roos

Sooviksin lähemat teavet roosist, kuidas lähedastel hoolitseda haige eest. Vanemal inimesel olnud 2 aastat tagasi 2-aastane periood, mil oli 13 korral roos. Nüüd siis peale 2 aastat rahu jälle.

VASTUS:

Roospõletik on naha ja nahaaluskoe mädatekitaja bakteri poolt tekitatud põletik. Ravi on antibiootikumidega, organismi üldtugevdav ja vajadusel ka südant toetav. Mõelda tuleks ka suhkruhaiguse võimalusele, isegi kui muud tunnused puuduvad. Roosi ravi toimub üldjuhul kirurgiaosakonnas, edasi aga raviarsti soovituste järgi. Midagi enamat ei saa ma Teie kirja põhjal soovitada.

 

KÜSIMUS: Põletushaava ravi ja hooldamine

Sooviksin teada, kuidas peaksin hooldama teise astme põletushaava, et sinna ei satuks infektsioon ja et ta paraneks võimalikult kiiresti. Põletuspind ei ole suur, aga on hästi ebamugavas kohas – väikese sõrme ja selle naabri käeselja poolsel osal ühe lüli ulatuses. Villid on katki ja praegu kannan URGO põletuseplaastrit. Kuidas toimida edaspidi? Põletuse sain 2 päeva tagasi tulise toiduõliga.

VASTUS:

Soovitan haavale panna haavaravitoode Mepitel ja sinna peale salvside, kas sulfargiin või seppo salviga. Kui see tehtud võib põletushaav olla 2–3 päeva suletud. Mepiteel teeb sidumise meeldivaks, kuna side ei kleepu haavale. Seda kõike teeb perearst või kirurg.

 

KÜSIMUS: Röntgenkiirgus

Olen 25-aastane mees. Mind häirib mõte röntgenkiirte kahjulikkusest. Eelmisel aastal tehti mulle lühikese vahega 3 kõigi hammaste ülesvõtet ning 2 väikest pilti konkreetsest hambast. Nüüd mõni aeg hiljem tehti ühest hambast veel väike pilt ja hiljuti pilt peast. Olen lugenud kiirguse kahjulikkusest, samas öeldakse, et doosid selliste piltide puhul madalad ja muretsemiseks põhjust pole, samas kardan ikkagi, et tervis on nüüd rikutud?

VASTUS:

Katsun ka omalt poolt Teid lohutada. Me kõik saame elamise käigus röntgenkiirgust kas kosmilise kiirguse või pinnase radioaktiivsuse, radooni tõttu. See on meie eksistentsi üks osa, tahame seda või mitte.

Meditsiiniline röntgenkiirgus saadakse nii diagnostiliste kui raviprotseduuride käigus. Näiteks üks kopsupilt oma kiirguskoormusega võrdub umbes 1 nädala loodusliku fooni kiirguskoormusega. Sihtülesvõte hambast aga veelgi vähem. Pool tundi lennukisõitu 10 km kõrgusel annab ka kosmilise kiirguse tõttu kiirituse, mis võrdub ühe kopsupildiga. Diagnostilisi uuringuid tehakse ikka selleks, et saada teada, mis on haiguse täpne põhjus ja kuidas edasi ravida. Selle tegevuse kasu on mõõtmatult suurem kui kahju võimalikust kiirgusest.

Veel näide. Röntgenkiiri kasutatakse ka raviprotseduuridel, kui on vaja haiguskoldest hävitada kiiresti paljunevaid, kehale kahjulikke rakke. Selle protseduuri käigus saadav kiirgus ületab tavalise diagnostilise ülesvõtte kiirgustaseme tuhandeid kordi. Ja inimesed elavad ja paranevad.

Loodan, et sain veidi Teie muret ja hirmu leevendada.

 

KÜSIMUS: Kiirituse ja narkoosi mõju mälule

Olen 21-aastane neiu ja eelmine aasta opereeriti mult ajukasvaja ja hiljem sain ka kiiritusravi pea ja selja piirkonda. Mu mure seisneb selles, et sageli ma unustan oma asjad ja tööülesanded ära, see juba häirib mind. On see mure tekkinud eelnevatest protseduuridest? Kuidas ma saaks end aidata?

VASTUS:

Mõistan muret ja proovin midagi soovitada.

Ajukasvaja operatsioon ja järgnev kiiritusravi viitab sellele, et tegemist on väga tõsise haigusega. Neurokirurgide töömailt olen kuulnud, et pea kõigi ajuoperatsioonidega kaasneb mingil määral muutused inimese isiksuses, mälus, õppimisvõimes. Sellele lisandub ka kiiritusravi toime, veidi vähem võib mõjutada mälu ka narkoos.

Leian, et paremini hakkama saada vajate kindlasti järjekindlat taastusravi, kus ravimeeskonnas oleksid ka psühholoog ja logopeed. Nimetatud spetsialistid peaksid andma ka soovitusi iseseisvaks mälutreeninguks. On olemas ka mitmeid raamatuid “Kuidas õppida”, “Intellektuaalsed mängud”, “IQ treening. Harjutused aju võimekuse kiireks ja efektiivseks tõstmiseks”, Tln, Valgus 2001.

Arvestades tõsist haigust vajate kindlasti enda ravijuhtimiseks kogenud neuroloogi ja taastusravi arsti. Kindlasti on mõttekas ka uurida ravivõimalusi Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuses, vähemalt aastas 1–2 komplekset taastusravi kuuri.

 

KÜSIMUS: “Köhatamine”

Minu 7-aastasel lapsel on juba aastaid komme “köhatada”. Kui ma küsin, mis sul seal on, siis vastab, et tükk nagu oleks kurgus. Ja nii just eriti hommikuti laseb laps järjepanu seda “häälitsust”. Mind see nii häirib. Kui ta tugevalt köhatab või aevastab, siis on kohe selline valge kohupiimjas limatükk suus. Olen seda sõrmede vahel uurinud: on selline tiheda konsistentsiga ja mitte ära lagunev. Mis see võiks olla? Perearst laiutab käsi, kopsufilm olevat korras, vereproovid ka normis, adenoidid eemaldati jaanuaris (arvatigi selle põhjus olevat) aga probleem püsib? Seda just eriti hommikuti ja õhtuti, kui laps voodisse heidab. Hommikul on kurk just eriti rohkelt seda röga täis, kui ta köhib ja päeva peale muutub see selliseks rutiinseks “köhatamiseks”, millel vahetevahel praktiliselt pausi polegi? Isu just ka kõige parem pole – juba sünnist saati.

VASTUS:

Pikka aega kestnud probleemi lahendamine võtab teinekord teist sama palju aega. Siinkohal saan esitada mõned oletused. Esimene neist on see, et Teie lapsel ei ole tõsist, süvenevat kehalist haigust. Kehalistest haigustest, õigemini häiretest mõtleksin ka mao-söögitoru reflukstõvele. Selle korral pääseb mao happeline sisu söögitorusse, sealt edasi kurku. Tekib ebamugav tunne, mis sunnibki last köhatama. Lastel on sedasorti häiret harva. Teie kirjeldatud valge asjandus suus räägiks nagu selle vaevuse poolt. Ravi on suhteliselt lihtne, kuid ei peatuks üksikasjadel, kui pole lõplikult seda vaevust arsti poolt arutatud-uuritud. Soovitan ka meenutada, kas lapse köha on seotud füüsilise pingutusega, külmaga, kokkupuutel vängete lõhnade-tolmude-koduloomadega. Kui midagi sellist meenub, tasuks teha spirograafia. Ehk uuring, mis annab vastust kopsudes kulgevate bronhide-bronhioolide seisundist.

Senini kirjeldasin kehalisi haigusi. Teine rühm on probleemid, mille korral ei õnnestu kuidagi kindlaks teha üht või teist konkreetset haigust. Arstid räägivad somatisatsioonist, st ärevuse, mure, pinge avaldumisest kehalise vaevusena. Selline köhatamine võib olla harjumuslik, seonduda ühe või teise tegevusega. Esineda enne või peale pingeolukorda kus iganes: koolis, kodus. Laps olla ei ole sugugi kerge. Soovitan mõtelda-meenutada lapse köhatamisi seoses eelkirjeldatud olukordadega. Kas on köhatamisel seos ka nädalapäevadega. St koolipäevadel on vaevused ühtmoodi, puhkepäevadel teistmoodi.

Nõndaks. Nii palju siis mõtetest mis tekkis Teie murekirja lugedes. Soovitan taas perearstiga kõike seda arutada.

 

KÜSIMUS: Põletus

Kui olen end põletanud tulega (nägu) ja traumapunktis öeldi, et on tegemist 1–2 astme põletusega... ville ei tekkinud... sidet ei pandud. Edasi öeldi, et tuleb kasutada pantenooli ja külmi kompresse. Ja paraneb iseenesest. Olen maal ja eemal linnast, kus on mu perearst. Põletusest on möödas 3 päeva. Esimesed päevad tekkis paistetus ja turse. Nüüd on see hakanud alananema. Kasutan ikka pantenooli infektsiooni vastu paar korda päevas. Vahel ka külma kompressi turse alandamiseks. Näole on tekkinud korbataoline kate, mis vahel väga kisub ja kuivab. Kas see on normaalne asjade kulg? Kas nüüd pean vaid ootama, millal korbad ise eemalduvad. Kas peaksin kasutama mingeid teisi ravimeid?

Ja mis oleks veel oluline näo põletuse ravil? Mida teha ja mida mitte, et ei tekiks arme? Ja kui kaua võtab aega paranemine. Kuidas hoolitseda uue naha eest? Tean, et see on kindlasti individuaalne, aga ehk teil kogemusi? Olen naisterahvas.

VASTUS:

Kerge põletuse korral on sagedaseks probleemiks kahjustunud nahaosa kuivamine. Teil on kahjuks nii juhtunudki. Tähtis on infektsiooni vältimine ja naha pehmendamine rasvaste salvidega. Pantenool peaks olema sobiv. Apteegivalikust kummelisalv, bebanthen, rasvane baaskreem. Koduse vahendina on täitsa hea ka puhas mage searasv. Ka rasvane hapukoor pehmendab nahka. Soovitan vältida naha kokkupuudet veega, huvitav küll, aga vesi, olles märg, hoopis kuivatab nahka. Selle searasva ja hapukoore märkisin ära igaks juhuks, kui apteek on väga kaugel, aga vaevus väga segav.

 

KÜSIMUS: Kas nõelravi kaudu on võimalik nakatuda?

Kuna mul on probleemiks peavalud ja tavameditsiinist abi pole saanud, siis pöördusin hiljuti taas nõelravisse. Alles mitmendal visiidil tuli mulle pähe uurida, kas kasutatavad nõelad on ikka ühekordselt kasutatavad. Minu üllatuseks ei andnud nõelraviarst mulle selget vastust ja hakkas rääkima hoopis sellest, et “kuld- ja hõbenõelad on kallid ja nõelad steriliseerivad end ise” vms, millest mulle jäi mulje, et minu peal võidi kasutada ka nõelu, mida on juba kasutatud mõne teise patsiendi peal. Enam ma selle arsti juurde tagasi ei pöördunud... Tagasi mõeldes tundus see “arst” üldse kuidagi kahtlane – ta ei esitanud mulle mingeid küsimusi (lihtsalt “rääkisin oma loo ära”) ja ma ei tundnud midagi, kui mulle nõelad sisse pandi, kuigi kaks aastat tagasi ühe teise spetsialisti juures käies oli alati väga selgelt tunda, kas nõel “leidis õige punkti üles”, või mitte.

Siit ka minu küsimus: kas nõelravi kaudu on võimalik nakatuda mõnda nakkushaigusse (AIDS, B-hepatiit vms)?

VASTUS:

Jah. Tuleb olla ettevaatlik. Tean üht nõelraviarsti, kes igale patsiendile annab uue komplekti nõelu, neid hoitakse hoolikalt nimelises kapslis. Kuidas teised teevad, ei oska öelda. B-hepatiit on väga nakkav, selleks on vaja verekogust u 0,005 ml. Saastunud nõelast piisab täiesti. HIViga on veidi parem, selle nakkavus on hepatiidiga võrreldes madalam, kuid see pole mingi õigustus nõelte korduvaks kasutamiseks. Seda lihtsalt ei tohi teha.

 

KÜSIMUS: Suitsu sisse ajav kamin

Kas peaks tundma muret selle pärast, et kamin ajab suitsu sisse? Ebameeldiva lõhna saab kuidagimoodi välja kannatada, aga on see ikkagi tervisele ohutu? Põletame ainult puitu ja looduslikku (mitte klantspiltidega ajakirju) paberit. Probleem ei ole korstna puhastamise vajaduses, vaid kamin ongi nõnda ehitatud, et osa suitsust tuleb tuppa.

VASTUS:

Vanasti elatigi suitsutares, kus suits täitis enamiku ruumist. Liiguti kummargil muldpõranda ligi hoides. Ja ei juhtunud midagi, see tähendab, et elame veel. Nii juba sajandeid.

Tänapäeva tulles soovitaks üles otsida kaminameistri, kes ehitaks kamina nii, et see siiski suitsu sisse ei aja.

Eluohtlik vingugaas tekib mittetäieliku põlemise korral, kui on takistatud õhuhapniku pealevool koldesse. Kaminas seda muret olla ei tohiks.

 

KÜSIMUS: Kõrge hääl

Olen 23-aastane noormees ja mul on selline hele poisikese hääl. Sooviksin teada, kas on võimalik kuidagi meditsiiniliste vahenditega häält madalamaks saada?

VASTUS:

Arstina on tähtis teada ka teiste sekundaarsete sootunnuste väljendust. Karvakasv kehal, habeme ajamise sagedus, suguelu, seemnerakkude uuring, hormonaalstaatus, munandimaht. Loomulikult on mure mehele häiriv, kuid arstina peame asja uurima laiemalt ja jõudma põhjuseni. Esialgu võiks olla abi hääleharjutustest, häälevalitsemisest teadlikult. Sellealast kirjandust ikka liigub, tehakse ka kursuseid, tõsi küll rohkem näitlejatele ja kõnemeestele.

Soovitan perearsti, meestearsti ja kurguarsti külastust.

 

KÜSIMUS: Haavad ei parane...

Viimasel ajal kõiksugu väiksed marrastused ja haavad ei taha paraneda. Nahk läheb ümber punaseks ja haav ise hakkab mädanema. Varem ei teinud sellistest pisikriimustustest väljagi. Kas võib olla tegemist mõne üldise probleemiga, näiteks immuunsüsteemis?

VASTUS:

Tõenäoliselt küll. Oma osa on ka toitumisel, suitsetamisel, stressil, töökeskkonnal. Soovitan perearsti külastust, veresuhkru ja täisveretesti jt esmaseid uuringuid. Siis on võimalik astuda edasisi samme leidmaks ka sisulisi lahendusi probleemile.

 

KÜSIMUS: Kukkumine

Olen 31-aastane naisterahvas. Umbes 3 nädalat tagasi kukkusin oma kodus trepist alla. Õnneks “maandusin” tagumikul, kuid hoop ja valu olid tugevad. Süda läks pahaks ja minestushoog nagu tuli peale. Võtsin külmikust kiiresti jääd ning olin pikali. Nahavärv on hoobi saanud kohas taas normaalne, kuigi vahel veel istudes annab valu tunda. Täna avastasin samas piirkonnas kõvema tüki/tihendi. Millega võiks tegu olla?

VASTUS:

Ilmsel on tegemist nahaaluse verevalumi tihkenemisega, võimalik, et ka rasvkoe sopistusega lihasfastsiate vahele. Arstid ei näe selles reeglina probleemi ja ehk kaob ise ära. Kui mure püsib, pöörduge oma perearsti vastuvõtule, kolleeg nuputab, kuidas saaks Teid kõige paremini aidata.

 

KÜSIMUS: Hepatiit

Minu partneril, kellega kavatseme ka abielluda, on med kaardil kirjas, et on põdenud B ja C hepaiiti. Korralikult ta neid ravinud ei ole, seega on ilmselt need veres edasi?

Kas võin saada ka nakkuse, kuigi need pole praeguseks aktiivses vormis?Kas see ohustab kuidagi tulevasi lapsi – tahame neid väga ja võimalikult kiiresti (kui see veel võimalik on, olen üle 35 juba...) Kas peaksin ennast süstima B hepatiidi vastu? Kas süstimise pärast peaks lastesaamist edasi lükkama?

VASTUS:

Mõistan muret. Hepatiitide asi on veidi keerukam, kui algul võib tunduda. Kahjuks on raske anda ka minu poolt ühest vastust. Vajalik oleks teada tänase seisuga partneri viiruskandlus ja maksaproovide tulemus. Saan soovitada pöördumist nakkushaiguste arsti ehk infektsionisti vastuvõtule. Selleks pole vaja saatekirja. Tänapäevane seisukoht on võimalikult palju toetada patsienti ja leida tema soovidele parim võimalik lahendus. Ka HIV positiivsel on õigus elada täisväärtuslikku elu ja saada ka lapsi. See on üks inimõigustest. Muidugi on kena, kui inimene ise teeb omalt poolt kõikvõimaliku nakatumise jm ebasoovitava vältimiseks.

 

KÜSIMUS: Kramp rinnus

Olen 24-aastane naine. Mul on selline küsimus, et tihtipeale kui kummardun (nt kingapaelu vms kinni panema), siis lööb rindkeresse selline kramp. Nuta või naera, püsti enam ei saa, kaasneb meeletu valu ja hingata on ka raske. Millest see tingitud on? (Paar aastat tagasi oli mul maogastriit).

VASTUS:

Oletan, et Teie vaevus võib olla põhjustatud lihaspingest, arstide keeli nimetatakse seda ka müofastsialgiaks. Sel korral tekivad tavaliselt kaela-turja-abaluudevaheliste lihaste sisse nagu kõvad väädid, mida nimetatakse päästik ehk trigerpunktideks. Kui sellist kollet ka asendit muutes venitada, tekib erineva tugevusega valuaisting, mis levib mööda lihaskulgu. Seisundi täpsustamiseks peaks nõu pidama perearstiga. Kui tegemist on tõesti eelkirjeldatud seisundiga, siis on abi massaažist, vesiraviprotseduuridest. Kõige tähtsam aga on sellise tegevuse ja töö vältimine, mis kutsub esile lihaspingekollete tekke: kestev sundasend, teatud lihasrühmade ülekoormus, aga ka magamine liig pehmes või kõvas voodis, ebasobiv padjakõrgus jne.

 

KÜSIMUS: Halb väljanagemine

Sooviksin teada, mis võiks olla põhjuseks, kui silmavalged on kollased, veresooned on silmas väga nähtavad ja silmaümbrus on sinakas-lilla. Olen sellega juba niivõrd harjunud, et ei ole nagu erilist tähelepanu pööranud, aga inimesed ümberringi ütlevad, et ma näen haige välja. Kuu aega tagasi tegin vereproovi ja see oli korras, olen teinud ka allergiatesti – olen tundlik ainult formaliinile, millega ma elus kokku ei puutu. Kui varem arsti käest küsisin, miks mu silmaalused sinised on, öeldi mulle, et mõnel inimesel lihtsalt on nii.

Kas võib põhjus olla organismisisene, või oleks abi mingitest silmatilkadest? Mida peaksin ette võtma ja kas on põhjust muretsemiseks?

VASTUS:

Kui kõik proovid-uuringud olid korras, siis ühinen Teie arsti arvamusega. Kuid tekivad kohe küsimused: kuidas sööte-joote-puhkate? Milline on töö iseloom? Kas näete ka päikest? Kas peate tööalaselt palju viibima hämaras ja silmi pingutama? Kas silmade kollakus on hommikuti või kogu aeg jne. Kahjuks ei saa midagi täpsemat arvata.

 

KÜSIMUS: Kätevärin tühja kõhuga jm vanainimese hädad

Ma olen 32-aastane naine, kolme lapse ema, kaalun 50 kg ja 165 cm pikk. Mul on selline häda, et vahel õhtul koju jõudes, kui lõunapausist on möödas juba mitmeid tunde, tunnen ma nõrkust ja mu käed värisevad. Söömise järel läheb üle. Sellist asja on olnud juba paar aastat. Ka häirivad mind aeg-ajalt ühe silmalau või mõne muu üksiku lihase tõmblused, mis tulevad tasakesi paariks päevaks ja lähevad ise üle. Aga terve viimase aasta jooksul ma ärkan hommikupoole ööd higiloigus üles, külmatunde peale. Keeran padjal teise poole, kohendan tekki ja magan edasi, hommikuks reeglina olen juba ära kuivanud. See ei sõltu toa palavusest, juhtub samahästi talvel kui ka suvel.

Nüüd on miskipärast igemed haiged juba paar nädalat ja hambapesu ajal veritsevad väheke.

Mingeid kroonilisi haigusi ma enda teada põdenud ei ole. Kevadel oli mul neeruvaagna- kuseteede põletik, millest tekkis reaktiivne artriit, mille sümptomid on praeguseks juba taandunud on. 4 kuud olen võtnud Cipralexi, 2 aastat Logest'i. Äkki ma peaks mingitele analüüsidele minema? Oma mehele olen truu olnud, aga tema kohta küll ei tea öelda.

VASTUS:

Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule. Võimalik, et tegemist on mõne alaägeda infektsiooniga (neerud, kopsutuberkuloos) või kilpnäärme patoloogia. Võimalik on ka häired vitamiinide ja mineraalainete ainevahetuses.

Tühja kõhuga kätevärin on sagedamini põhjustatud veresuhkrutaseme langusest, selle vastu aitab paar magusat suutäit.

 

KÜSIMUS: Hommikune nohu

Olen 38-aastane naisterahvas ja juba aasta hädas nohuga, mis piinab mind hommikul ärkamisest kuni kodust lahkumiseni välja. Muudel aegadel pole vajadust nina nuusata. On see mingi imelik allergia või reageering sellele, et mul on pingeline töö ning enamasti ma ei taha hommikuti tööle minna? Mida teha?

VASTUS:

Raske öelda. Ninaprobleemid on küllaltki keerukas valdkond, mis on seotud suuresti ka inimese füüsilise ja psüühilise seisundiga. Teie puhul, enne kui hakata müstifitseerima sadade oletuslike põhjustega, mõtlen konkreetsele põhjusele. Nimelt allergiale kodutolmu lesta suhtes, seda mikroskoopilist loomakest, Dermatophagoides pteronyssinus`t esineb igas voodis miljoneid. See muidu ohutu satikas toitub meie kehalt pudenevatest naharakkudest. See iseenesest pole paha, kuid paha on see, et ta ka “kakab” meie voodisse. Ja selle suhtes tekibki tihtipeale hommikul avalduv allergilise nohu tunnused.

Soovitan nõu pidada ninahaiguste arstiga, kes teeks ka testid kodutolmulesta allergia suhtes ja määraks ravi. Abi oleks ka katsetamisest võimalusel päris uute linade ja madratsiga, kui probleem kaob, siis oleme niiviisi saanud teada põhjuse.

 

KÜSIMUS: Elektrilöök

Kas elektrilöök (saadud mitu korda maandamata vanalt vene elektripliidilt) võib organismi mingil moel kahjustada? Mu perearst ütles, et mitte, igaks juhuks küsin siiski veel, kuna ka eile sain taas elektrit pliidist (kokku olen saanud voolu sealt kolm korda)?

VASTUS:

Kõik oleneb rikke laadist. Elektritoolil saadav laeng näiteks tapab, sedasama võib teha ka maandamata elektripliit kui tekib elektriahel läbi suure koormusega pingestatud faasi-teie keha ja mõne metalltoru vahel. Saatusesõrm on teid piisavalt hoiatanud, soovitan kohe pliit seinast välja tõmmata ja ära remontida või osta hoopis uus.

 

KÜSIMUS: Tuulerõuged

Olen 29-aastane ja ei ole põdenud lapsepõlves tuulerõugeid. Laps (3a) käib lasteaias, kus praegu on haigestunud mõned lapsed. Tean, et laps põeb tuulerõugeid kergelt, aga kuidas see täiskasvanul inimesel kulgeb ja kui raske haigus see on (tean ainult külajuttude põhjal, et täiskasvanul inimesel võib väga raskelt kulgeda). Kas peaks end vaktsineerima?

VASTUS:

Põdeda võib nii ja naa. Täiskasvanu tihti dramatiseerib asja üle, kuna korraga esineb palavik, piinav nahasügelus ja mis kõige koledam: nahalööve. Üldiselt täiskasvanuid ei vaktsineerita. Väga tõenäoline siiski on, et olete lapsepõlves kergekujuliselt seda tõbe põdenud. Täiskasvanueas tuulerõuged on haruldased, siiski mina olen neid põdenud 20-aastaselt, olles arstiteaduse III kursuse üliõpilane. Raviks ibuprofeen palaviku ja halva enesetunde leevendamiseks, mõni allergiarohi (zyrtec, claritin, aerius vm) nahasügeluse, lööbimise vähendamiseks ja lööbe infitseerumise vältimine, muidugi ka režiim: need on tuulerõuge ravi printsiibid.

 

 

SPETSIIFILISEMAD PROBLEEMID

 

KÜSIMUS: Furunkulid

Umbes kahe aasta eest hakkasid mul tekkima furunkulid. Seostasin seda töö juures ühise dušši kasutamisega. Kuigi keegi teine ei kurtnud midagi. Arst võttis külvi, sellest kasvasid välja kah mingid pisikud, määrati antibiootikum. Ja siis tulid need varsti uuesti, kuigi ei kasuta enam seda ühist dušši. Alati tagumiku piirkonda. Arst arvas, et ehk on see seotud sellega, et kahjuks pean kasutama kuivkäimlat. Samas olen seda teinud kogu oma elu, miks siis nüüd peaks sellest mingeid paiseid tekkima. Ja samuti pole kellelgi teisel peres midagi viga.

Mul tekkis mõte, et ehk on probleem hoopis minu immuunsuses ja äkki peaksin seda hoopis tugevdama. Perearstile pole oma murest ammu enam rääkinud, sest tema meelest ei saagi ma enne neist lahti kui vee sisse paneme ja minu edasine ravi siis ilmselt peaks seni ootama. Aga mina ei ole temaga ühel arvamisel. Batsilli nime ma ei mäleta, aga alati kui mäda eraldub, siis jääb selline ümmargune auk järgi.

VASTUS:

Teie kirjeldus vastab tõesti nahamädapõletikule. Haiguse ravi on tavaliselt hõlpus, kuid üksikutel juhtudel võib haigus võtta visa kulu. Ravis peab pöörama tähelepanu bakteri täpsele liigile ja sellele, et ka määratud ravim toimiks. Täpselt nii nagu on Teid juba ravitud. Ravimise ajal on väga tähtis kinni pidada hügieenireeglitest, et vältida nakkuse taaspuhkemist. sagedasemaks nakkusallikaks on patsiendi oma küünealused, ihupesu. Küüned korda ja ihupesu vahetada väga hoolega, eelnevalt seda kuuma veega pesta ja triikida. Ei taha süüdistada ka Teie DC (dry closet ehk kuivkäimla) potti. Väljaspool keha on mädapõletiku tekitaja väga õrnake. Pealegi kuivkäimla on tänapäeval põhjamaades kõige moodsam käimlatüüp üldse nii finantsiliselt kui ökoloogiliselt.

Soovitan nõu pidada ka nahaarstiga, kuhu saab teadupärast saatekirjata.

 

KÜSIMUS: Tõmblemine

Mul tõmbleb käsivarres üks lihas juba mitmendat päeva. Kas selline asi on normaalne? Varem on teistes kohtades ka tõmmelnud lihas mitu päeva, näiteks jala sääre peal. Valu pole, ainult ebamugav on.

VASTUS:

Lihastõmblust võib kõige sagedamini põhjustada füüsiline ülekoormus: näiteks sportimine: pallimäng, jooksmine, ronimine. Aga ka vere mineraalainete sisalduse häired, näiteks kui hoolega higistada, siis kaotab nii mineraale ja kui toiduga piisavalt juurde ei saa, siis võib tekkida häire. Päris haiguseks seda ei tahaks pidada. Soovitan tarvitada Na ja K sisaldusega spordijooke, teha piirkonnale massaaži. Ebamugavust leevendab ka ibuprofeen või paratsetamool tablett. Kui vaevus püsib, võtke ühendust perearstiga, kes täpsustab seisundi ja annab soovitused edasise osas.

 

KÜSIMUS: Kas geneetiline anormaalsus?

Olen täiskasvanud naisterahvas 178 pikk. Mu isa pikkus on 172 ja ema 163.Peaksin tegelikult olema palju lühem. Kas peaksin laskma end geneetiliselt kontrollida? Kas see avalduks ka minu laste puhul?

VASTUS:

Ei tasu muretseda. Laste pikkus ei sõltu ainult vanemate vaid 3–4 eelneva sugupõlve esindajate pikkusest. Küllap sattus teile vastav geen, mis kujundas teid selliseks nagu olete. Muretsemiseks pole põhjust.

 

KÜSIMUS: Tedretähnid

Kas te saaksite mulle öelda, kuidas saaks lahti tedretähnidest? Iga aasta hakkab suvi ja ma lähen jälle päikese kätte ja siis hakkab jälle neid tedretähni kogu aeg juurde tulema.

VASTUS:

Küllap päike armastab teid. Tedretähnid noore daami päevitunud näos kenal suvepäeval on võrratu vaatepilt. Miskipärast tedretähnide omanikud nii ei arva.

Abi on ultraviolettkiirguse vastase kaitsekreemi kasutamisest (päevituskreem), UV kiirgus nimelt stimuleerib naha pigmentrakke, mistõttu need hakkavadki rohkem tootma pigment melaniini ja tedretähnid ongi rõõmsalt platsis. Apteekides on eri tugevusega kreemid saadaval, tuleb leida oma nahatüübile sobiv. Nõu annab ka apteeker

 

KÜSIMUS: Rasused juuksed

Olen 22-aastane tütarlaps. Kuigi pesen pead iga hommik ja olen proovinud erinevaid šampoone, muutub mu pea õhtuks rasvaseks. Juuksed olid õlgadeni ja lõikasin poisipea, aga mure ikka endine. Kuigi liiga soojalt riides ei käi ja üle keha ei higista. Mis võib olla põhjuseks, mida ette võtta?

VASTUS:

Mõistan Teie muret. Teie kirja põhjal on raske midagi kindlat otsustada. Üks aga on kindel: igapäevane juustepesemine on küll liiast. Ka loomult rasvasemaid juukseid ei peaks pesema üle 2–3 x nädalas. Pesemiseks tuleb leida oma juuksetüübile sobiv vahend. Kogemuse põhjal võiksin soovitada Pantene Pro V perekonda kuuluvat šampooni rasustele juustele. Juuste kõrval pakuks ka huvi Teie nahatüüp. Võimalik on rasuse naha ja juuste mure seos hormonaalse staatusega, mõtlen siin meessuguhormoonide liiga. Nahal on sagedaseks leiuks akne sarnane lööve. Ka hormonaalset tasakaalu saab reguleerida mitmete vahenditega, eeskätt hormonaalsete rasestumisvastaste vahenditega, millel on lisaks meessuguhormoonide taset alandav toime. Soovitan nõu pidada perearsti, dermatoloogi ja günekoloogiga. Seniks aga proovida juukseid pesta harvem, 2–3 x nädalas, võiks ka proovida eelnimetatud vahendit.

 

KÜSIMUS: Higistamine

Mul oleks küsimus higistamise kohta. Tihti tekivad suured higilaigud kaenla alla. Just siis kui lähen välja, näiteks sõpradega või niisama linna, kodus pere seltsis ei ole midagi. Olen mõelnud erinevate põhjuste üle.

Äkki on see seotud puberteediga, olen ju 16 ja kasvan veel, kuid probleem on olnud juba umbes 1–1,5 aastat. Võibolla on see aga seotud mu enesehinnanguga. Äkki ma tunnen end sõprade seltsis kuidagi teistest halvemini. Või on see seotud näiteks närvidega, mis oleks muidugi kõige halvem variant.

VASTUS:

Mõistan muret. Seostan vaevust tõesti puberteediga, nimelt selles eas hakkavad seni uinuvas olekus higi ja rasunäärmed usinalt tegutsema ja tulemus võib olla ebameeldiv. Vaevust võib süvendada ka Sinu organismi iseärasus, mida nimetatakse vegetolabiilsuseks. See tähendab, et nii positiivse kui negatiivse stressi korral (kohtumine sõpradega, vastamine tahvli ees jne) tekib liigne higistamine tingituna higinäärmeid juhtiva närvisüsteemi osa ebaküpsusest. Arvan, et aeg leevendab Sinu muret. Seni aga soovitan regulaarselt end pesta ja kasutada kosmeetikatoodet grupist “antiperspirant”, mis surub maha liigse higistamise. Levinud on deodorant, mis oma lõhnaga surub maha higilõhna, higistamist kuigivõrd mõjutamata.

 

KÜSIMUS: Higistamine

Olen 20 aastat vana, kergelt ülekaaluline noormees ja mul on probleem higistamisega. Hakkan pärast lühemaajalist füüsilist koormust, või isegi lihtsalt seistes umbses toas püsti, higistama. Samuti olles teiste inimeste seltsis olen märganud, et hakkan kergemini higistama, tantsimine ei tule kõne allagi. Tunnen ennast alatihti selle tõttu väga ebamugavalt ja tahaksin teada, kas sellele leidub ka mingisugust ravi või kuidas peaksin probleemi käsitlema.

VASTUS:

Soovitan tegeleda regulaarselt tervisespordiga, Teile sobiks näiteks ülekaalu tõttu paremini rattasõit. Ülekaalulised hakkavad üldse kergemini higistama, see on tingitud nende ainevahetuse omapärast. Riietus olgu paras, ka pesemine on endastmõistetav. Kosmeetikavahenditest soovitan seltskonnas viibides kasutada mõnda lõhnatut antiperspiranti (higistamise vastast ainet mis pidurdab higistamist, deodorandid tavaliselt oma lõhnaga “lämmatavad” higilõhna).

 

KÜSIMUS: Öine higistamine

Lasksin oma perearstil teha endale vere ja uriini analüüsid. Olen tema väitel täielikult terve. Tegelikult vaevab mind aga öine higistamine. Higistan nii, et vahetan ennast viimase 3–4 kuu jooksul regulaarselt öösel kuivaks. Ja hommikul ärkan ikka läbimärjana-leemendavana ja halvasti puhanuna. Tunne on vahel selline, nagu mul oleks tugev pohmell. Muid haigusnähte mul ei ilmne, päeval ei higista üldse.

Olen 32-aastane naisterahvas, terve, 168 pikk, 54 kg seega vist normaalkaaluga. Lapsepõlves põdesin südamereumat, mandlid on opereeritud. Muid haiguseid ei ole esinenud.

Mida ma peaksin tegema? Kelle poole pöörduma? Kindlasti on selline higistamine mingi organismi märguanne?

VASTUS:

Mõistan muret. Pean vajalikuks täpsemaid uuringuid: kindlasti oleks vajalik rindkere röntgenogramm, kilpnäärme testid jt uuringud. Karta pole midagi, pöörduge taas perearsti vastuvõtule. Vaevuse püsimine 3–4 kuud ei ole õige.

 

KÜSIMUS: Juuste väljalangemine

Olen 29-aastane naine. Võtsin poole aastaga kaalust maha 20 kg (nov–aprill). Kolm kuud tagasi hakkasid juuksed välja langema. Perearsti juures tehtud analüüsid olid korras. Olen kuu aega võtnud kaltsiumi tablette ning kasutanud DUCRAY sarja kuuluvat juuste väljalangemise vastast preparaati ning Anacaps toidulisandit juuste väljalangemise vastu. Tänaseks mingit paranemist ei ole. Juukseid tuleb palju eriti peale juuste pesemist (pesen juukseid kahe päeva tagant).

VASTUS:

Soovitan pöörduda nahaarsti vastuvõtule. Vajalik on põhjuse selgitamine: selleks võib olla vitamiinide-mineraalainete nappus toidus, mõni organismi üldhaigus, aga ka juuste normaalne elutsükkel. Vajaks ka täpsustamist kokkupuude keemiliste jm ainetega. Ka erinevad šampoonid jm hooldusvahendid võivad üllatuslikult põhjustada juuste väljalangemist.

 

KÜSIMUS: Rinnad ei kasva

Tahtsin küsida seda, kuhu poole ma pean pöörduma, kui tahan kontrollida rindu. Kas oma perearsti juurde või on selleks eraldi arst? Probleem selles, et olen 22-aastane ja minu rinnad ei kasva eriti üldse... on nagu 13-aastasel. Ja parema rinna alt on natuke valus...vasakul nagu ei ole...

VASTUS:

Soovitan pöörduda oma murega naistearsti vastuvõtule, seal saab uurida Teie kui naise tervist iga kandi pealt, teha ka vajadusel täpsustavaid uuringuid hormonaalse seisundi jm kohta.

 

KÜSIMUS: Külm

Mul on selline probleem, et kui õues on vähekenegi jahe, siis lähevad mul näiteks näpud ja nina paiste. Vihmaga on asi päris hull, käe peale tekivad lausa paistes kublad. Sama käib ka külmas vees ujumise kohta, kogu keha hakkab kobrutama nagu oleks tselluliit. Jäätist süües lähevad näiteks huuled hästi paiste jne.... Milles on asi?

VASTUS:

Teie vaevuse põhjuseks pean tõenäoliselt külma allergiat. Seisundit peaks täpsemalt uurima allergoloog. Seni aga on abi juba vaevust esilekutsuvate asjaolude vältimisest. Kui vältida ei saa, aitab sümptomeid leevendada allergiarohtude kasutamine enne võimaliku kokkupuudet.

 

KÜSIMUS: Põiehäda

Olen 21-aastane neiu. Mul on alatasa pissihäda. Kui ma istun, siis ma seda eriti ei tunnegi, aga seistes ja eriti liigutades on väga kange pissihäda ja kui lähen WC-sse , siis tuleb ainult üks sorts. Algul oli ka urineerimine valus aga peale arbuusi söömist enam ei olnud. Samuti on väike palavik (37–37,4) juba mitu päeva ja püsib. Väsin ka väga kiiresti ning silme eest läheb mustaks, kui püsti tõusen ja siis käib ka pea ringi, nii et ma pean kuskilt tuge otsima, muidu kukun pikali. Samas on see ainult 4–5 sekundit. Mis on lahti? Mida ma peaksin tegema? Loodan, et saate kuidagi aidata.

VASTUS:

Oletan, et Teie mure põhjuseks on kusepõiepõletik ehk tsüstiit. See on daamidel ülemiste hingamisteede järel sagedasemaks infektsiooni koldeks. Tsüstiidinähud mööduvad kiiresti režiimi ja nn põieteedega ravides. Režiimiks tuleb olla soojas voodis, vältida külmetamist. Põieteedena on tuntud leesika, nurmenuku ja naistepuna tee. Kõrgem palavik, üle 38C ja üldnähud viitavad tõsisemale haigusele neeruvaagna põletikule. Selle kahtlusel tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.

 

KÜSIMUS: Hallid juuksed

Ma olen 30-aastane mees ja mu juuksed on juba hallid, kuigi hallide juusteni peaks olema aega küllaga. Kas on tegemist mingisuguse tervisehäirega ja kas saab seda peatada või tagasi pöörata.

VASTUS:

Kui enesetunne on hea ja puuduvad vaevused, siis kardan, et tegemist on enneaegse hallinemisega. Seda esineb harva, kuid siiski. Vaja oleks andmeid Teie töö ja harjumuste kohta, samuti ka pärilikust foonist. Juhtub ka seda, et juuste oma elutsükkel on sellline, mille ajal tekib korraga pähe palju halle juukseid, mõne kuuga asi normaliseerub. Mõjutavate põhjuste väljaselgitamiseks soovitan nõu pidada ka nahaarstiga, sinna saab pealegi saatekirjata.

 

KÜSIMUS: Lainelised küüned

Palun öelge, mis võib põhjustada sõrmeküüntel küüneplaatide konarlikuks muutumist. Kas on see mingi ainepuudus, märge mingist tervisehäirest või on see seotud mingil määral päritava iluveaga, nimelt leidub lähisuguvõsas veel üks inimene, kellel olen märganud sarnast asja. Pöidlaküüntel on eriti tugevad konarused sees, need aga häirivad mind koledasti, sest olen naisterahvas ja katsu sa siis niimoodi ilusasti küüsi kasvatada ja lakkida.

VASTUS:

Lugedes Teie muret, oletan sellist haigust nagu psoriaasi küünevorm. Psoriaas ehk soomussammalpool on rahva seas päris hästi tuntud tõbi, mille korral tekivad kehale erineva suurusega punetavad ja ketendavad laigud. Haigus võib piirduda ka vaid näiteks küüntega, nii nagu oletan Teil olevat. Seda mõtet näib kinnitavat ka sarnase muutuse esinemine lähisugulasel. Soovitan nõu pidada nahaarstiga, kolleegi vastuvõtule ei ole saatekirja vaja.

 

KÜSIMUS: Liiga suured rinnad

Olen alles 16, aga mul on nii suured rinnad juba (ümbermõõt u 90 cm ). On see siis normaalne? Kusjuures üks rind on teisest suurem. Kas mingite kehaliste harjutustega on võimalik rindade ümbermõõtu vähendada. Mu suured rinnad on liiga märgatavad kõigile, kuna ma olen suhteliselt kõhna 160 pikk ja kaalun 54 kg. Mul on veel teinegi probleem: Reite sisekülgedel on lillad veresooned nähtaval vms. Neid on eriti hästi märgata siis kui seista püsti.

VASTUS:

Mõistan muret ja vastan järgmiselt. Sa oled veel kasvueas, kus Sinu kehaga toimub rida muutusi, mis võivad tunduda ka häirivana. Uue olukorraga harjumine võtab aega, kuid see aeg tuleb kindlasti. Rindade kasvu ajal on see päris sage, et üks rind on teisest suurem, nii et ka selle pärast ei tasu muret tunda. Kehaliste harjutustega ei saa rindade suurust vähendada. Veidi kannatust ja kõik saab korda.

Lillakas veresoon reie sisepinnal on tõenäoliselt seistes täituv jalaveen. Kui see pole laienenud ega valulik, siis ka see on normi variant.

 

KÜSIMUS: Stomatiit?

Probleem on selles, et suhu tekivad teatud aja järel (päris tihti) valge värvusega valusad haavandid (suu limaskestale), mis mõne aja pärast mööduvad iseenesest. Olen kuulnud, et see on organismis olev viirus, mis nõrgestatud organismi puhul lööb välja nagu herpes.

VASTUS:

Niimoodi oletatakse jah. Kuid praktikas on seda raskem rakendada. Kui vastuvõtul on patsient, kes kurdab seda vaevust, kuid tema uuringud on korras siis väita, et midagi on pahasti pole õige. Raviks rakendatakse puhastavaid ja valuvaigistavaid geele: Camistad, Calgel jt, õrnlilla lillateraveega suuloputamist ja üldraviks tihti ka vitamiine. Ja siis saab vaevus otsa, vähemalt selleks korraks. Muuseas on VÄGA TÄHTIS jälgida hügieenireegleid, et ei toimuks korduvat nakatumist pereliikmete vahel ja taasnakatumist. Oma toidunõud, hambaharjad, ka korralikku suudlemist tuleks vältida, kui on teada sellise probleemi olemasolu. Taasnakatumine võibki olla vaevuse kordumise taga, mitte mingi aine puudulikkus, kuigi seda armastatakse rohkem põhjusena esitada.

 

KÜSIMUS: Käed surevad

Olen 32-aastane naine ning üldiselt terve. Tegin aias kääridega lõikamistööd paar tundi ja õhtul tundsin, et parema käe pöial on tundetu ja suriseb nagu oleks “ära surnud”. Järgmiseks päevaks tuimus pöidlas üle ei läinud, pigem hakkas kiirgama küünarnuki poole. Nüüd on asi nii hull, et ei saa pliiatsitki käes hoida. Mida peaks tegema? Kas verevarustus (madal vererõhk – 96/70) võib siin olla põhjuseks?

VASTUS:

Arvan, et kääridega töötades surusite liigtugevalt pöidlasse suunduvale närvile ja tekkis selle mööduv kahjustus. Teinekord võib nii töötades tekkida ka randmekanali turse, mis omakorda surub kanalit läbivale närvile.

Mida soovitada? Esiteks andke käele rahu, vältige suurt painutust ja sirutust randmest. Hästi mõjub ibuprofeni võtmine 4090 mg 3 x päevas peale sööki (Ibumax, ibumetin) ja piirkonna määrimine näiteks Deep-Relief salviga. 2–4 päevaga peaks vaevus olema kadunud, kui mitte, pöörduge julgesti perearsti vastuvõtule.

 

KÜSIMUS: Vaevused lõualuudega

Olen 20-aastane tütarlaps ning mul on selline probleem, et mul on lõualuud aeg-ajalt valusad ja süües naksuvad. Praegu tekitavad nad mulle eriti probleeme, sest olen haige (nohus ja köhas).

Väiksena oli nii, et suurt pirukat hammustada ei saanud, kuna suu lihtsalt ei avanenud. Kas oskate öelda, millest see on tingitud?

VASTUS:

Lõualuude naksumine võib olla normaalne nähe, aga ka esineda mitmete liigeshaiguste sümptomina. Lõualuu liigestub ja ka liigesega. Soovitan nõu pidada oma perearstiga, kes vajadusel eristab normi haigusest ja plaanib edasisi samme. Võimaluseks oleks ka nõupidamine reumatoloogi ehk liigeshaiguste arstiga ja miks mitte ka hambaarstiga.

 

KÜSIMUS: Tundetud sõrmed

Olen 40-aastane naine. Aeg-ajalt lähevad sõrmed tundetuks ja valgeks. Tavaliselt siis, kui on veidi jahe või olen söömata. Probleem vaevab tihemini sügis-talvisel ajal, aga võib juhtuda ka näiteks palaval suvel ujumast tulles.

Autoga töölt koju sõites teen terve tee sõrmedel harjutusi, hõõrun käsi vastakuti, masseerin neid, kuid üsna tihti on ikkagi sõrmed nii tundetud, et raske on näiteks võtit lukuaugus keerata. Vahepael on perioode, kus selliseid vaevusi ei ole ja jõuan juba probleemi unustada, kuid siis taas mitu nädalat järjest igal õhtul koju jõudes sama probleem. Milles asi ja mida saaksin asja leevendamiseks teha? Tegelikult mäletan selliseid kaebusi juba kooliajast, aga mida vanemaks, seda enam probleem süveneb.

VASTUS:

Teie vaevuste alusel tunnen ära seisundi, mida nimetatakse Raynaud tõveks või sümptomiks. Kui see on ainuke mure ja kõik muu on korras, siis on tegemist iseseisva haigusega. Vaevus võib esineda ka mitmete liiges- ja siseorganite põletike korral. Soovitan nõu pidada oma perearstiga, kes edasi otsustab reumatoloogi või veresoontekirurgi konsultatsiooni kasuks.

Seniks aga soovitan hoida käed-jalad soojas, vältida alajahtumist, kestvat viibimist paljakäsi.

 

KÜSIMUS: Naba

Mul tuleb nabast mädast vedelikku. See on tulnud juba paar päeva. Naba ümber on ka punetus ja kerge sügelus. Mida saan teha ja millest võib see tuleneda?

VASTUS:

Võimalik, et tegemist on kas väikese mädaniku või ekseemiga. Esmaabiks soovitan saialille tinktuuriga tupsutada piirkonda, probleemi püsimisel aga arsti juurde.

 

KÜSIMUS: Klamüüdia

Olen 69-aastane naine. Mul on halvenev luuhõrenemine (ei talu piima) ja muid vanainimese hädasid. Lisaks avastati vereproovist klamüüdia! Kahjuks ei saa ma aga end suguhaigeks pidada, sest kuigi olen abielus ja elame koos, ei ole me maganud koos juba 25 aastat. Ja ma/me ei ole sellest mitte ära surnud! Kuna mul ei ole olnud ka abieluväliseid suhteid, siis ei ole ma seda pisikut sel teel saanud. Olemas ta aga on. Pidi paha asi olema. Minu arst nagu ei usu mu nunnaseisust. Raviks määras 50 tbl erythromyzini (olen ikka selle rohu pooldaja olnud). Kahe kuu möödudes palusin teha uue analüüsi. Ei peetud vajalikuks. Nüüd siis teadmatus. Kas tõesti olen ma siis mingi eriline eksemplar, kes saab suguhaiguse pühast vaimust? Või mis tuuled puhuvad sel teemal tohtrite hulgas? Äkki on olemas just selle häda jaoks mingid spetsravimid?

VASTUS:

Kõigepealt on klamüüdiat mitut sorti: üks neist on soliidsem, nimega Chlamydia pneumoniae, ehk hingamisteede eripaikmete infektsioonide sage tekitaja. Selle tekitaja vastaseid antikehi on võimalik verest leida pooltel elanikkonnast, Teie eakaaslaste seas aga on võimalik esinemine 70–80% inimestest. Mõelda vaid: joote viiekesi tassi taimeteed ja räägite uudiseid ja tunnete end hästi ning neljal teist on klamüüdia vastased antikehad positiivsed. Neid antikehi on jälle mitut liiki: IgA ja Ig M tekivad ägeda infektsiooni põdemisel, seejärel nende tase alaneb ja tekib Ig G antikeha taseme tõus, mis võibki jääda madalal tasemel püsima.

Soliidseks võib nimetada ka papagoipalavikku ehk psitakoosi ehk ornitoosi tekitajaja Chlamydia psittaci vastaseid antikehi, ka neid on kaks sorti: ig M ja Ig G. Ig G võib jäädagi püsima ja põhjustada hiljem ehmatust.

Kolmas klamüüdia tekitaja liigitaks mittesoliidseks, s.o sugulisel teel levivaks. Selle nimi on Chlamydia trachomatis. See satikas tekitab erineva paikmega suguteede põletikke: alates päris algusest kuni emaka ja munasarjadeni välja, meestel umbes sarnaselt: alates “tilli otsast” kuni eesnäärme ja munanditeni välja. See on tõsine probleem noortel seksuaalselt aktiivsetel patsientidel. Jama on see, et gonorröast ehk tripperist saab kohe aru: meestel plaksuga kusemine, mädane eritis, naistel haisev mädane voolus ja valu. Klamüüdia on aga salakaval: ta võib kuid ja aastaid oma tegusid suguteedes teha ja midagi häirivat patsient ei tunne. Kui infektsioon on aga ravimata pikemat aega organismis olnud, on tulemuseks sageli väga õnnetu lugu – lastetus.

Siiski ei tee klamüüdia see vorm tegusid vaid suguteedes, vaid võib põhjustada ka liigespõletikke ja maksahädasid. Asi on seega päris keeruline. Nagu antikehadega ikka, näitab ägedat infektsiooni Ig M ja IGA klassi antikehad, IG G aga kunagist kokkupuudet.

Klamüüdia proovi saab määrata verest: siit tulevadki need erinevad antikehad ja ka koekultuurist, s.o haiguskoldest, tavaliselt suguteedest spetsiaalse vahendiga päris jõuliselt nühkides proovitakse saada rakulist materjali, mille sees siis võib leida klamüüdia tekitajaid. See ongi selle haigustekitaja salakavaluse aluseks: ta elab ainult keharaku sees, mitte nii nagu tavaline mädatekitaja pisik.

Nüüd mure juurde tulles peaksite täpsustama, mis sorti klamüüdia proov see oli ja kust ja mis eesmärgil seda määrati. Teiseks on ravis väga oluline jälgida antikehade sisalduse muutumist ravi foonil. Seda nimetatakse paarisseerumite dünaamika jälgimiseks. Hingerahu saavutamiseks soovitan ühendust võtta oma arstiga, kes siis täpsustab kõike. Ise arvan seda, et kui mingeid sümptome pole, siis on tegu lihtsalt IG G kandlusega, mis ei oma erilist tähtsust. Muuseas on paljud Teie murega patsiendid väga jahmunud, kui juhuslikult leitakse mingi numbri tõus, mis lubab järeldada haigustekitaja olemasolu. Seda nimetatakse ka valepositiivseks tulemuseks, millel võib olla rida põhjuseid. Ja ikkagi, ega analüüs või number ei tee inimest haigeks, haigust diagnoosib arst, kes arvestab terve hulga lisaandmeid oma otsuse tegemisel.

Minu jutt tuli ka pikem, kuid Teile on tore vastata, Teie kirjas kumab läbi palju inimlikkust ja muhedat huumorit. Arstid püüavad olla ka inimesed nendega, kes nende vastu on inimesed.

 

KÜSIMUS: Maksas torgib

Olen 31-aastane naine tervete eluviisidega. Juba 4–5 aastat on esinenud mul kahe kuni poole aastaste vahedega ebamugavustunne maksa ja kaksteistsõrmiksoole kandis ning maksast natuke allpool, paremal naba kõrval. Tavaliselt kestab see paar kuud. Ühe korra olen läbinud kurnava maratoni Lasnamäe erinevad arstid – Mustamäe haigla - günekoloogia. Kõik tunnistasid terveks. Uriinist ainult leiti ++ leukotsüüde. Tavaliselt hakkas asi pihta, kui olin söönud küüslauku, et mitte külmetushaigustesse haigestuda. Viimati algas asi kuu tagasi, kui sõin küüslaugu asemel mett ja aaloed. Vahepeal torgib küljest, mõnikord ka koguni vasakult poolt roide alt aga põhiliselt on maksa kohal tunne, nagu keegi hoiaks kinni. Mingit suurt valu küll ei ole. Mis võiksid olla põhjused. Või on need lihtsalt kõrvetised?

VASTUS:

Ilmselt on tegemist funktsionaalse hüperatsiidse düspepsiga ehk liighappsesuset tingitud mao-kaksteistsõrmiksoole vaevusega. Küüslauk on muide üks selle võimalik põhjustaja, see stimuleerib ka maksa ja sapipõie tööd. Nii et siit soovitus hoiduda küüslaugust, toitumine olgu ka regulaarne ja mitmekesine.

 

KÜSIMUS: Papilloomiviirus

Mul diagnoositi, et pärakus on kondüloomid. Kirurg arvas, et neid ei ole mõtet kirurgiliselt eemaldada ja asi jäi sinna paika.

Küsimus, kuidas ma saan diagnoosida, kas mul on papilloomiviiruse mingi tüvi? Günekoloog on teinud PAP-testi, see oli korras.

Ja kui mul on see viirus, siis kas mul hakkavad eluaeg olema pärakus kondüloomid. Mure selles, et need ei lase elada, sügelevad ja valutavad. Ehk on mõni salv, mis aitaks?

VASTUS:

Üldiselt ravitakse kondüloome erilise ravimiga tupsutades, neid ei lõigata ära. Papilloomiviiruse tüüpe on võimalik määrata. Mõni neist on ohtlikum, kuna kujutab suuremat riski pahaloomuliste kasvajate tekkeks. Kui olete kuulnud eelmise aasta lõpul kasutuselevõetud papilloomiviiruse vaktsiinist, siis see just kaitsebki halvemat sorti viiruste eest. Kuidas uuringut teha seda otsustab Teie arst.

 

KÜSIMUS: Sähvatus peas

Lugu selline: olin hilisõhtul pikali (külili) ja vaatasin veel telekat, ootamatult käis peast läbi tugev sähvatus, ei oskagi seda kirjeldada, nagu välk või elektrilöök. Mingit valutunnet ega muud aistingut polnud, ehmatus eelkõige. Tekkis muidugi ka ärevustunne, et ei tea, mis nüüd juhtus või mida veel oodata. Kas sellest või millestki läks pulss pisut kiiremaks ja hakkas külm. Pulss läks kiiresti normaalseks, aga külmavärinad kestsid ca 15 minutit. Pea ei valutanud. Järgmisel päeval oli pea pisut raske ja kergelt valutas, aga kuna oli ka kerge nohu ning õlad on pinges (seda on tihtipeale), võis ka sellest olla. Kui meenutada, siis mingeid väga nõrku sähvatusi (rohkem vist nagu kerge laine peast läbi) olen tundnud mõnel varasemal korral, vist enne magama jäämist. Aga sellist tugevat pole varem olnud.

Kas teil on praktikas olnud sellist juhtumit ja mida te asjast arvate, millega võis tegu olla? Kas peaksin ruttama arsti juurde, et põhjust selgitada (kuidas seda üldse selgitatakse?) või pole paanikaks põhjust? Momendil ikka mures, et millest ja kas kordub jne.

Olen 52-aastane naine, aga mingi konkreetne põhjus peaks sel sähvatusel siiski ka olema...

VASTUS:

Arvan järgmist. Kirjeldus vastab kuklanärvi ägedale valule. Seda võib provotseerida ebatavalises asendis kaela hoidmine, kui närv satub surve alla. Kuumatunne, südamepekslus on organismi reaktsioonid ootamatule valu või ka muule ärritusele. Tänan, et vihjasite sellele, et pikutasite telekat vaadates. Kui telekas ei ole just lakke kinnitatud, on kestev telepurgi jälgimine üpris kaelalihaseid koormav tegevus. Kui vaevus oli ühekordne ja möödus täielikult, arvan, et mingeid erilisi uuringuid ravi vaja ei ole. Küll aga annab see mõtteid, kuidas vältida sellist vaevust tulevikus. Hoiduda kaela sundasendist, teha kaela-õlavöötme enesemassaži, venitusharjutusi. See on muidugi omaette teema.

 

KÜSIMUS: Alaselg

Mul on 4. ja 5. selgroolüli vahele kasvanud kõhred. Millest on need tingitud ja kuidas neid on võimalik välja ravida?

VASTUS:

Küllap on tegemist lülisamba osteokondroosiga ehk seisundiga, mille korral on elastsed lülivahekettad muutunud jäigemaks. Arstid proovivadki seda haigetele selgeks teha, rääkides kõhrede või soolade ladestumisest.

Kui puudub surve närvijuurele, on vajalik igapäevased taastusraviharjutused, iganädalaselt aga on soovitav 2–3 x teha tervisekõndimist nii pool tundi korraga. Võimalusel on soovitav ka ujumine, kas või paar korda kuus 1 tund korraga. Ujuda tuleks jällegi õieti, et ei tekiks lihaspingevalusid, ebamugavust.

Päris välja neid “kõhresid” ravida pole võimalik, aastatega kipub neid isegi lisanduma.

 

KÜSIMUS: Kinnised ja prõksuvad kõrvad

Juba kolm kuud on mul mure kõrvadega. Need on kinni ja prõksuvad. Hästi ebameeldiv tunne. Eriti võimendub see õhtul. Tihti muutub ka enesetunne uimaseks. On selline tunne nagu pea oleks “paks ja vatti täis” ja kõrvades on tunda pisut survet. Püsib ka väike palavik. Olen käinud kõrvaarsti juures, kes tegi korralikud uuringud. Ei leitud kõrvadega seoses mingeid probleeme. Ka vererõhuga on kõik korras. Ei tea enam, millise spetsialisti poole pöörduda, et abi saada?

VASTUS:

Olete jätnud saladuseks oma vanuse, põetud haigused, elustiili, ameti.

Saan soovitada vaid perearsti külastust: vaadata trummikilesid, kuulmekäiku, vaigu olemasolu. Siis tümpanomeetria, hinnata trummikile liikuvust, vedeliku olemasolu keskkõrvas. Uurima peaks ka alalõua liigese seisundit: selle haigused võivad anda sarnaseid vaevusi nagu kirjeldate. Tähtis on ka ninahingamise ninakarbikute seisund. Seda aitab selgitada röntgenogramm nina kõrvalkoobstest ja külgülesvõte ninaneelust.

 

KÜSIMUS: Külmavill silmadel

Olen 21-aastane neiu (174 cm, 7. kuud rase). Oma perearsti poole pöörduda hetkel ei saa, viibin hetkel väljaspool Eestit, äkki oskaksite Teie nõu anda. Nimelt, nädal aega tagasi hakkas mul silmalaug tõmblema. Arvasin, et see on stressist ja üritasin rahulik olla. Kuid kaks päev tagasi ilmus väike läbipaistev, külmavill ripsmete alla. Tunne on veidi ebamugav ja veidi kõrvetav, ei ole paistetust ja peeglist vaadates ei saagi aru, et midagi oleks seal, kui just väga lähedalt uurides. Internetist vaatasin järgi ja kõik viitab sellele, et tegemist on Herpes Simplexiga. Kas asi on tõsine (arvestades sellega, et olen rase, sest ravimite valik on väike)? Herpest on varem ka esinenud, aga ainult huultel.

VASTUS:

Teie kiri on väga kenasti koostatud. Nii vormiliselt kui sisuliselt ja seda on hea lugeda.

Kirjeldus tõesti vastab herpesele. Selle raviks on kasutusel herpeseviirusevastase toimega silmasalv (Virolex, ung.ophthalmicum 3% 4,5) Kuid seda kirjutab arst, vähemalt Eestis. Rasedusele ravi ei mõju, õnneks on ka 7. kuul ja edasi ravimite määramine veidi vabam. Soovitan minna oma elukohas uurima, mida pakub apteeker. Ja ka arstikülastus peaks olema väljamaalgi võimalik.

 

KÜSIMUS: Imelik gripijärgne seisund

Nädal tagasi (eelmisel neljapäeval) jäin grippi, oli palavik, köha, nohu ja liigesevalud. See kestis u 4 päeva, siis hakkas vaikselt paranema. Kolmapäevaks oli juba enam-vähem normaalne, väike köha ja nohu veel. Aga eile päeval tekkis järsku tugev väsimus, nii et raske on püsti seista ja üks imelik sümptom on veel – keel oleks nagu “pehme”. Selline tunne, nagu koguneks sülg keele alla ja muudab rääkimise raskeks, sõnu on ebamugav välja hääldada. Mul pole varem sellist asja olnud. See algas eile päeval ja täna on täpselt sama tunne. Palavikku on ainult 37,1 C. Äkki te oskate arvata, mis see olla võiks?

Mul on ka kaasasündinud südameprobleemid, südamelihasepõletik kordub peaaegu igal talvel, aga mitte väga raske. Praegu ei tundu küll see seisund südamega seotud olevat, aga igaks juhuks siiski ütlen. Olen 23-aastane naine.

VASTUS:

Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule. Kolleeg saab Teid põhjalikult läbi vaadata ja ehk leida midagi, mis endale ei tundugi väga oluline. Arvan, et viirusinfektsiooni põdemise ajal ja järgselt võivad esineda rida imelikke tundmusi, mis aga mööduvad erilise ravita.

 

KÜSIMUS: Nõrgaks jäänud jalg

Mul on selline mure, et ma kukkusin mootorrattaga ja kukkusin nii et põlve pealt läks nahk katki ja tuli teha kolm õmblust, õnnetusest möödas juba pea poolteist kuud. Tänu sellele, et ma siis ka lonkasin ja käisin päris pikalt sirge jalaga, sai terve jalg topelt koormuse ja haige jalg on tänu sellele nõrgemaks jäänud. Nüüd, kui ma käin ja pealt näha normaalselt, tunnen ma ikka, et jalg on nõrk ja et näiteks hüpates on ikka koormus tervel jalal, kuna hüpata haige jalg lihtsalt ei suuda. Ja nüüd ma tahaksingi teada saada, et mis harjutusi ma peaksin sellele jalale tegema?

VASTUS:

Tänan usalduse eest. Kahjuks olete jätnud mainimata oma vanuse-soo ja võimalikud teised vigastused. Siiski tundub Teie kirjaviisi järgi, et olete noorhärra vanuses 18–22-a. Mul tekib kahtlus põlveliigese siseste sidemete või põlvemeniski vigastusele. Võimalik on ka jalanärvi kahjustus. Soovitan nõu pidada ortopeed-traumatoloogiga, kes toob asjasse selgust.

 

KÜSIMUS: Armid ja solaarium

Pöördun Teie poole järgmise murega. Sügisel juhtunud trauma tagajärjel vigastasin tugevasti oma nägu (mitu õmblust ninal ja huulel). Kuna olen suhteliselt heleda nahaga, siis vaatamata geelidele ja masseerimistele on tumedad punakad armid näonahal väga selgelt näha. Ainuke lootus oleks ilmselt natuke jumet näkku saada, kuid millal võin taas päevitada või isepruunistavaid kreeme kasutada ilma, et see teeks asja veel hullemaks või kahjustaks arme?

VASTUS:

Arm daamil näopiirkonnas on üks ebameeldivamaid asju. Armkoe normaalne käitumine ongi selline, et mõne kuu või kuni aasta püsib see ümbritsevast nahast oluliselt silmatorkavamana. Värv võib olla punakas, sinakas, lillakas oleneb õhutemperatuurist ja patsiendi meeleolust. See viimane määrab ära nahakapillaaride toonuse, see omakorda naha ja armi värvi. Armiravi on pikaajaline tegevus ja algab kohe peale haava kinnikasvamist. Enda kogemustele tuginedes kasutan Contractubex salvi ja silikoonplaastreid, võimalusel rõhksidet, et vältida armkoe liigset vohamist. Ilmselt olete seda kõike juba kasutanud. Julgen veel soovitada kannatust, armi valmimine võtab aega isegi 1–2 aastat. Seniks tähtsatel puhkudel aga on abi kosmeetikast. Solaariumi ma ei julge soovitada, armkoe reaktsioon on ettearvamatu. Kuid kindlasti mõjub hästi saabuv kevadine päike, suvine päike ja merevesi veelgi enam.

 

KÜSIMUS: Kukekannus

Olen 42-aastane ja hädas kukekannusega. Eelmise aasta jooksul sain 3 korda hormoonsüsti. Nüüd kand jälle valutab ja on kõndides valus. Kas on veel ravivõimalusi?

VASTUS:

Soovitan minna tervisekauplusse ja osta sealt endale nn kukekannuse tallatugi. Mingil juhul ei soovita enam hormoonsüsti, sest see võib viia kannasidekirme purunemiseni ning raske kõnnihäire tekkeni. Kui juhtumisi külastate mõnda uut arsti, siis rääkige kindlasti varasematest süstidest, muidu “hea tohtrina” ta soovib teid aidata ja teeb hoopis karuteene.

 

KÜSIMUS: Kühm kaela peal

Avastasin, et mul on kaelal, kõrisõlmest 2–3 cm kõrgemal, naha all väike kühm, mis ei ole samas valulik. Kas see on näiteks lümfisõlm või mingi teine normaalne nähtus? Või peaksin minema läbivaatusele?

VASTUS:

Oletan vaevuse põhjuseks kilpnäärme tsüsti. Seda tehakse kindlaks ultraheliuuringu ja hormoonanalüüsidega. Kuigi märgin, et olete väga kade jagama infot oma vanuse, soo, põetud haiguste, vaevuse kestuse jm taolise kohta. Nii ei saa minu vastus olla ka kuigi põhjalik.

 

KÜSIMUS: Mädane haav

Mul on varbaküüne kõrval juba pikemat aega mädane haav. Panin sinna alguses peale Vishnevskit ja nüüd Bephanteni. Aga asi paremaks ei lähe. Mida teha edasi?

VASTUS:

Tegemist on ilmselt sissekasvanud varbaküünega, millest on tekkinud halvastiparanev haavake ja liigliha vohang. Abi on küüne osalisest või täielikust eemaldamisest, liigliha eemaldamisest lõikega, haava kinniõmblemisest. Protseduur tehakse kohaliku tuimestusega perearsti või kirurgi poolt ja ei ole väga hullu midagi. Kui ehmatasite ära ja ei taha arstile minna, siis võib olla abi PVP või Braunovidon salvist, saab apteegist käsimüügist.

 

KÜSIMUS: Nahaalune punn

Olen 20-aastane tütarlaps. Juba paar nädalat on mul olnud kaenla all nahaalune muna. Algselt tekkis nagu vistrik naha peale ja oli puudutades valus. Hiljem aga ei tulnud sealt midagi välja, vaid jäi naha alla. Nüüd ta otseselt ei häiri mind, aga katsudes on tunda nahaalust pisikest muna. Mis võiks see olla?

VASTUS:

Arvan, et mure põhjuseks on karvanääpsupõletik, arsti keeles follikuliit. Üldiselt on nii, et kuna tegemist on mädapõletikuga, peaks mäda ka väljuma. Teinekord aga läheb nii, et mäda kapseldub ja tekibki selline sümptom nagu teil. Kuid aja jooksul, nii 3–5 nädalat peaks see ka erilise ravita ära kaduma, asja kiirendab näiteks kampriõli kompress, 2–3 x päevas, 20–30 min. Kui “punn” ei taha kuidagi ka selle aja jooksul kaduda, on aeg kirurgiliseks eemaldamiseks.